Agu Aarna

Agu Aarna (1937. aastani August Treier; 11. oktoober 1915 Tallinn – 11. detsember 1989) oli eesti põlevkivikeemik. Ta uuris põlevkivi koostist ja omadusi ning algatas uut liiki liimvaikude tootmise. Aastatel 1960–1976 oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1961).

Haridus

Agu Aarna lõpetas Tallinna Linna 1. algkooli 1919, Tallinna Tehnikumi maamõõtmise-kultuurtehnika erialal 1934, Sõjakooli inseneriväe aspirantideklassi õpilane 1934–1936, lõpetas Sõjaväe Tehnikakooli pürotehnika erialal 1940; õppis Tallinna Tehnikaülikooli keemiaosakonnas 1937–1940 ja 1942/43. 1943 suunati Humboldti stipendiaadina Saksamaale, lõpetas Dresdeni Tehnikaülikooli 1945 ja TPI keemia-mäeteaduskonna analüütilise keemia erialal 1948 (cum laude).

Tehnikateaduste kandidaat 1948 (kinnitus 1949); dotsent 1951. Doktoritöö kaitses ta 1955 Leningradis, tehnikateaduste doktor 1954 (kinnitus 1955); professor 1956.

Eesti Teaduste akadeemia liikmeks valiti 1961.

Töö

Suur-Männiku laskemoona töökojas keemik-pürotehnik ja Eesti Territoriaalkorpuse autoremonditöökoja juhataja 1940 juulist 1941. aastani. Oli 8 kuud sõjavang ja koonduslaagris Saksamaal. 1942. aasta kevadsuvel Võru-Petseri prefektuuri juures õhukaitse instruktor-referent. TPI-s 1942/1943, 1945–1979: anorgaanilise ja analüütilise keemia laboratooriumi ajutine abijõud 1942/43; orgaanilise keemia ja pürogeensete protsesside kateedri assistent 1945–1948, vanemõpetaja 1948–1951; orgaaniliste ainete tehnoloogia kateedri dotsent 1951–1956, juhataja 1951–1964, professor 1956–1976; rektor 1960–1976; orgaanilise keemia kateedri professor 1976–1979.

Eesti NSV TA Keemia Instituudi konsultant-vanemteadur 1979–1989.

Teadustöö põhisuunad

Kukersiitse põlevkivi teke ja pürolüüs, põlevkiviõli koostis, põlevkivisaaduste omadused; sünteetiliste liimvaikude uute liikide ja tööstusliku tehnoloogia loomine koostöös Karl Kiisleri ja Peep Christjansoniga.

Avaldanud üle 200 teadustöö ja 240 populaarteaduslikku artikli. Autoritunnistusi patenteeriti 16 riigis (Jaapan, Kanada, Rootsi, Belgia jm), üks litsents müüdi Jaapanile. Tema juhendamisel on kaitstud üle 30 kandidaadiväitekirja.

Teaduskorralduslik tegevus

Eesti Teaduslik-Tehnilise Ühingu keemiasektsiooni ja Eesti Keemia Seltsi liige 1945–1989; “Põlevkivi kompleksse kasutamise programmnõukogu” esimees; TPI põlevkivikeemia ja -sünteesi laboratooriumi rajaja ja teaduslik juhendaja 1957–1979; liimvaikude tööstusliku tootmise organiseerijaid; ajakirja Tehnika ja Tootmine toimetuskolleegiumi liige; ajakirja Oil Shale peatoimetaja asetäitja ja mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige; TPI toimetiste keemia ja keemiatehnoloogia sarja (I–XVII, vene k) toimetaja; korraldanud teadusfoorumeid, sealhulgas ÜRO põlevkivisümpoosion Tallinnas 1968.

Ühiskondlik tegevus

Agu Aarna algatas 1960.–1970. aastail Eesti tehnilise mõtte ja insenerihariduse ajaloo uurimise ning Tallinna Polütehnilise Instituudi linnaku rajamise Mustamäel. Oli EKP KK liige 1964–1967; Eesti NSV V, VI ja VII Ülemnõukogu saadik 1959–1971. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige, aseesimees.

Agu Aarna oli laia silmaringiga ning kuulus aastaid mälumängusaate "Mnemoturniir" tarkade klubisse.

Publikatsioone

• Lihtsaid katseid keemias, 1960
• Mõningaid orgaanilise keemia teoreetilisi küsimusi. I, 1965
• Orgaanilise keemia teoreetilisi küsimusi. II, 1979
• Põlevkivi, 1989 (populaarteaduslik raamat)

Agu Aarna publikatsioone

Tunnustus

• 1950 Nõukogude Eesti preemia
• 1961 Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliige
• 1965 Eesti NSV teeneline teadlane
• 1967 Soome Keemikute Seltsi välisliige
• 1970 Budapesti Tehnikaülikooli audoktor
• 1971 Nõukogude Eesti preemia
• 1983 Paul Kogermani mälestusmedal
• 1985 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1991 TTÜ suur teenetemedal Mente et Manu (nr 2, postuumselt)
• 1998 büst TTÜ õppejõudude-akadeemikute alleel

Isiklikku

Olav Aarna on Agu Aarna poeg.

Välislingid

• Ohvitseride andmekogu