Ava peamenüü

Sõjaväe Tehnikakool

Sõjaväe Tehnikakool oli 19201923 ja 19361940 Eestis tegutsenud sõjakool. Koolis õpetati välja tehnilise haridusega ohvitsere, kes tundsid sõjaväe relvastuse ja varustuse temaatikat.[1]

Sõjaväe Tehnikakool
Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 51, 1915-1916 (1).jpg
Tondi 51, Tallinn. Endine Kõrgema Sõjakooli peasissepääs
Asutatud 1923
Tüüp Avalik-õiguslik
Ülem: kindralmajor Aleksander Silberg (1920–1923)
kolonel Artur Normak (1936–1939)
kolonelleitnant Artur Simson (1939–1940)
Asukoht Tondi tänav, Tallinn, Eesti

I lendRedigeeri

Kooli eelkäija oli 1920 avatud Sõjaväe Tehnilised Kursused ja 1920 kasvas sellest välja Sõjaväe Tehnikakool. 1923 lõpetas kooli I lend ja seejärel kool suleti.[1] Sõjaväe Tehnikakool allus Sõjaväe Varustusevalitsuse ülemale, kelleks oli kolonel Rudolf Reimann. Sõjaväe Tehnikakoolil oli viis osakonda: käsirelvade-, suurtükiväe ja pürotehnika-, autotehnika-, kõvavoolu elektrotehnika ja nõrgavoolu elektritehnlka osakonnad. Koolis oli 65 kadetti.

Suurtükiväe tehnikaosakonna juhatajaks oli tsaariaegne vene kindralleitnant Vladimir Drake, matemaatiliste ainete lektoriks oli tuntud eesti insener, leidur Karl Papello.

II lendRedigeeri

1936. aastal võeti vastu tehnilisel alal ohvitseride ettevalmistamise seadus[2] ja 1936. aastal avati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutustei Sõjaväe Tehnikakool uuesti ja selle II lend lõpetas 1940. aastal. Tehnikakool oli jagatud viide ossa – käsirelvaklass, suurtükiklass, pürotehnikaklass, elektrotehnikaklass ja motomehaanikaklass.

1940. aasta 10. juulil lõpetasid Sõjavägede Õppeasutise Sõjakool ja Sõjaväe Tehnikakooli II lend. Vabariigi Presidendi käskkirjaga relvastatud jõududele nr. 35, 9. juulist 1940 kõik lõpetajad ühtlasi kõrgendati nooremleitnantideks arvates 10. juulist 1940. Sõjaväe Tehnikakooli lõpetas suurtükiväe alal 25 lipnikku ja 5 leitnanti.

Nõukogude okupatsiooni tingimustes kool suleti.[1]

Tuntud vilistlasiRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri