Kümnevõistlus

kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus
(Ümber suunatud leheküljelt Kümnevõistleja)

Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus. Võistlused toimuvad kahel päeval järjest ning võitjaks tuleb suurima punktisummaga sportlane. Kümnevõistluses võistlevad mehed, naiste mitmevõistlus toimub seitsmevõistluses.

Kümnevõistluse maailmarekord on Kevin Mayeri 2018. aastal kogutud 9126 punkti.

Kümnevõistlus on kaasaegsete olümpiamängude kavas alates 1912. aastast,[1] maailmameistrivõistlusi peetakse 1983. aastast ja Euroopa meistrivõistlusi 1934. aastast.

Ajalugu

muuda

Kümnest alast koosnevat mitmevõistlust katsetasid ameeriklased 1904. aasta suveolümpiamängudel Saint Louises. Nad olid esimest korda selgitanud mitmekülgsuse meistreid kümnel alal juba 1884. aastal. Võistlusalad olid 100 jardi jooks, kuulitõuge, kõrgushüpe, 880 jardi käimine, vasaraheide, teivashüpe, 120 jardi tõkkejooks, raskusheide, kaugushüpe ja miilijooks. Saint Louisi olümpiamängudel osales sellises mitmevõistluses aga vaid 6 atleeti kahest riigist. Võitis Suurbritanniat esindanud Thomas Pieter Kiely.[2]

1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis võeti võistluskavva antiikolümpiamängude eeskujul viievõistlus, kus aladeks olid kaugushüpe, odavise, staadionijooks (192,5 m), kettaheide ning 1500 m jooks (asendas antiikaja maadlust). Uudse olümpiaalana oli kavas ka mitmevõistlus decathlon (kreekapärane nimetus), kus kümneks võistlusalaks olid samad alad mis tänapäevalgi samas järjestuses. Tulemuste hindamise punktitabeli aluseks olid tollased olümpiarekordid.

Olümpiamängude peaprooviks kümnevõistluses olid 1911. aastal Göteborgis peetud võistlused, mille võitis Hugo Wieslander 6903,92 punktiga (1985. aasta punktitabeli järgi 5463 punkti), mis oli ka mitteametlikuks maailmarekordiks.[2]

Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva (hiljem on kümnevõistlust peetud kahepäevase võistlusena). Selle võitis ülivõimsalt 23-aastane pooleldi indiaani päritolu James Thorpe, kes võitis ka kergejõustiku viievõistluse. Rootsi kuningas nimetas teda autasustamisel atleetide kuningaks (sealt pärineb ka kümnevõistluse nimetamine kergejõustiku kuninglikuks alaks).[3]

Kümnevõistluse alad

muuda

Kümnevõistlus kestab kaks päeva, kummalgi päeval on kavas viis ala.

Esimene päev:

Teine päev:

Võitjad selgitatakse välja 10 ala kombineeritud esituse põhjal. Sooritust hinnatakse igal alal tulemuse eest saadud punktide, mitte vastava ala paremusjärjestuse järgi. Võistluse võidab 10 ala kokkuvõttes kõige rohkem punkte saanud sportlane.[4]

Punktisüsteem

muuda

Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985). Soorituste eest üksikaladel saab sportlane punkte vastavalt järgmistele valemitele: A*(B–P)C (jooksualad) ja A*(P–B)C (väljakualad). Jooksu- ja väljakualadel kasutatakse erinevaid valemeid seetõttu, et jooksualadel on parem tulemus väiksem (kiirem aeg), väljakualadel aga vastupidi.

A, B ja C on parameetrid, mis sõltuvad konkreetsest üksikalast. P on aga sportlase tulemus vastaval alal, mida mõõdetakse sekundites (jooksud), meetrites (heited) või sentimeetrites (hüpped).

Kõigi alade valemites on astendaja (C) ühest suurem, mistõttu on punktiskaala progressiivne. See tähendab seda, et väga hea tulemuse parandamine annab suurema punktilisa kui samavõrra keskpärase tulemuse parandamine.

Kümnevõistlejad ei saa kõigil aladel võrreldaval hulgal punkte. Keskmisest märksa enam punkte saab tüüpiline kümnevõistleja kaugushüppes, alla keskmise aga kuulitõukes ja 1500 meetri jooksus. See tuleneb sellest, et punktitabeli koostamisel on arvestatud iga ala tippude tasemega. Keskmine kümnevõistleja on aga kehaehituselt märksa lähedasem kaugushüppajale kui kuulitõukajale või 1500 meetri jooksjale, mistõttu on ka kümnevõistlejate tulemused kaugushüppes maailmatasemele palju lähemal kui kuulitõukes ja keskmaajooksus.[5]

Ala A B C
100 m jooks 25,4347 18 1.81
kaugushüpe 0,14354 220 1.4
kuulitõuge 51,39 1.5 1.05
kõrgushüpe 0,8465 75 1.42
400 m jooks 1,53775 82 1.81
110 m tõkkejooks 5,74352 28.5 1.92
kettaheide 12,91 4 1.1
teivashüpe 0,2797 100 1.35
odavise 10,14 7 1.08
1500 m jooks 0,03768 480 1.85

Punktide võrdlustulemused

muuda
Võistlusala 1000 punkti 900 punkti 800 punkti 700 punkti[5]
100 m jooks 10.39 10.82 11.27 11.75
kaugushüpe 7.76 7.36 6.94 6.51
kuulitõuge 18.40 16.79 15.16 13.53
kõrgushüpe 2.20 2.10 1.99 1.88
400 m jooks 46.17 48.19 50.32 52,58
110 m tõkkejooks 13.80 14.59 15.41 16.29
kettaheide 56.17 51.40 46,59 41,72
teivashüpe 5.28 4.96 4.63 4.29
odavise 77.19 70,67 64.09 57.45
1500 m jooks 3:53.79 4:07.42 4:21.77 4:36.96

Reeglid

muuda

Kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30-minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt kümnetunnine paus.

Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 meetri jooksudes ning 110 meetri tõkkejooksus paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema viis või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui kolm võistlejat.

Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala.

Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mis tahes jooksu koosseisu.

Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid:

Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset.

Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinišiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.

Võistleja, kes ei alusta mõnel mitmevõistluse alal võistlemist (ei soorita alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks, ta ei saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.

Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest kohe informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.

Pärast iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ja punktide summa pärast kõiki seni lõppenud alasid) kõigile võistlejatele teatavaks teha.

Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdsete punktisummade korral on võitja sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.[6]

Kümnevõistlus Eestis

muuda
 
NSV Liidu - USA - Saksa FV kümnevõistluses Tallinnas Kadrioru staadionil 1974 . aastal

1910.–1930. aastad

muuda

1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi Aberg korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Sellest võistlusest ei ole säilinud ühtegi dokumenti, sest Abergi arhiiv hävis sõjatules. 1909. aasta septembris korraldasid Kalevi võimlejad mängu- ja lauluseltsi Lootus (Gonsori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Võistluse võitis Leopold Tõnson.[7]

Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge1. juunil (1918 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913 Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. Kalevi kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams järgmiste üksiktulemustega (100 m 13,0; ketas 29.65; kuul 10.15; heitepall 43.77; oda 35.24; kaugus 5.42; kõrgus 1.55; "kepihüpe" 2.90; 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8). Kalevi tabeli järgi andsid need tulemused 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks Kalevi eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.[8]

Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi Sport asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gantvargi ees. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 – 5.46 – 7.90 – 1.40 – 56,0 – 22,0 – 27.52 – diskv. – 30.40 – 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti.

Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Tulemus oli uus Eesti rekord. Kuu aega hiljem võtsid üksteiselt mõõtu Abrams ja Villemson, kes oli rohkem jooksja. Villemson oli konkurendist selgelt üle ja võitis selle duelli Eesti rekordiga 6007,98 punkti.[9]

Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas Eesti Spordilehe esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikest kasvu (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma – Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.

Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistluses osales Klumberg haigena ning suhteliselt nõrkade tulemuste tõttu jättis võistluse pooleli pärast teivashüpet. Kuna eestlastel puudus punktitabel, ei osatud arvata, et pärast trumpala odaviske õnnestumist oleks Klumberg võinud tõusta pronksikohale.[10]

1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK-i juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0 (Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti, 1985. aasta tabeli järgi oli tulemuseks 6087 punkti.

1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksmedali 7329,36 punktiga, kaotades hõbeda vaid 21 punktiga. Aastavahetusel 1924/1925 korraldatud Eesti Spordilehe referendumil valisid spordihuvilised ta "Eesti suurimaks sportlaseks" (ta edestas kõiki kuulsaid raskejõustiklasi).[11] 1920. ja 1930. aastatel olid tugevamateks kümnevõistlejateks veel Elmar Rähn, Johann Meimer, Arnold Niggol ja Elmar Lilienthal.

1940.–1950. aastad

muuda

Teise maailmasõja aastatel alustas sportlasteed Heino Lipp, kes tuli Eesti meistriks kümnevõistluses 1944. aastal ja oli 1943. aastal teine. 1946. aastal viis ta Nõukogude Liidu rekordi kuulitõukes üle 16 meetri ning oli sel alal kindlaim Euroopa meistri tiitli pretendent. Kuid julgeolekuasutus (KGB) teda EM-ile ei lubanud ning oma pika sportlaskarjääri jooksul ei saanud Lipp piiri taha kordagi. Samal aastal ületas Lipp Klumbergi kümnevõistluse rekordi (6450 punkti) tulemusega 6631 (1934. aasta tabel). Pärast seda uuendas Lipp Eesti rekordit veel kolm korda.

Helsingi 1948. aasta suveolümpiamängude päevil sai ta Tartus tulemuseks 7584 punkti, mis ületas olümpiavõitja Robert Mathiase punktisumma 7139. Kuu aega hiljem püstitas Heino Lipp ka uue NSV Liidu rekordi tulemusega 7780 punkti (11,4 – 6.13 – 16.18 – 1.70 – 50,2 – 15,4 – 47.55 – 3.40 – 61.96 – 4.35,0), mis oli maailma kõigi aegade kolmas tulemus (1985. aasta tabeli järgi 7072 punkti). 1949. aasta Tartu võistlustel üritas Lipp maailmarekordi 7900 punkti ületamist. Pärast kuuendat ala 110 m tõkkejooksu edestas ta maailmarekordit 26 punktiga, kuid järgnenud vihmasaju ja poris võistlemise tõttu jäi tulemuseks vaid 7539 (hooaja tippmark Euroopas). Viimase rekordiürituse tegi ta 1950. aastal, kuid taas nurjas teise päeva halb ilm hea tulemuse saamise. Pärast seda keskendus Lipp kuulitõukele ja kettaheitele.[12]

Lipu mantlipärijaks tõusis Uno Palu, kes alustas kõrgushüppajana, olles Eesti edetabelijuht. 1956. aasta NSV Liidu rahvaste spartakiaadil võitis Palu pronksmedali uue Eesti rekordiga 7167 punkti (1950. aasta tabel, Lipu rekord oli selle järgi 7110). Palu sai võimaluse võistelda 1956. aasta suveolümpiamängudel Melbourne'is, kus saavutas tulemusega 6930 punkti 4. koha. Noorte Hääle küsitluse põhjal valiti Palu 1956. aasta eesti parimaks sportlaseks.

1958. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus Stockholmis võitis Uno Palu hõbemedali Eesti rekordiga 7329 punkti (1985.aasta tabeli järgi 7275). Sama aasta võistlustel olid septembris rekordinumbrid 7366 punkti ja oktoobris 7559 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7430), mis tõi talle ka NSV Liidu meistrivõistluste hõbeda. 1960. aastal võitis Palu meistrivõistlustel pronksmedali Eesti rekordiga 7598 (1985. aastal – 7454; 11,3 – 7.08 – 13.71 – 1.90 – 50,1 – 14,9 – 42.35 – 3.80 – 59.89 – 4.20,9). Kuid Rooma 1960. aasta suveolümpiamängudele saadeti tema asemel NSV Liidu koondise treenerite otsusel (tutvuste kaudu) hoopis sportlane, kelle isiklik rekord oli vaid 7193.[13]

1960.–1970. aastad

muuda

Pärast 1956. aasta olümpiamänge hakati korraldama Uno Palu rändkarikale noorte kümnevõistlusi. Esimeseks võitjaks tuli 16-aastane Rein Aun. 1960. aastal sai ta 20–aastaselt meistersportlaseks. Ülikooli õpingute ajal oli tema treeneriks Fred Kudu. Olümpiahooajal 1964. aastal tuli ta NSV Liidu meistrivõistlustel hõbemedalile Eesti rekordiga 7917 punkti (vana tabeli järgi). Tulemuste ümberarvestamisel rahvusvaheliselt kehtestatud punktitabeli järgi oli tulemus 7813 punkti, mis aga oleks andnud kuldmedali. Selle punktisummaga oli ta enne 1964. aasta suveolümpiamänge Tōkyōs maailma edetabelis 6. kohal. Olümpiamängudel saavutas Aun hõbemedali 7842 punktiga (10,9 – 7.22 – 13.82 – 1.93 – 48,8 – 15,9 – 44.19 – 4.20 – 59.06 – 4.22,3). Veel enne 1500 m jooksu võis eeldada koguni võitu, kuid sakslane Willi Holdorf ületas isiklikku rekordi 14 sekundiga ning sai kuldmedali endale. Aastatel 1964–1967 kuulus Aun maailma edetabeli esikümnesse (kohad 4.–7.). 1967. aastal tuli Rein Aun NSV Liidu rahvaste spartakiaadi võitjaks ja püstitas seejärel maavõistlusel Saksa DV-ga uue riigi rekordi 7979 punktiga. 1968. aasta meistrivõistlustel saavutas Aun taas esikoha uue rekordiga 8026 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7898).[14] 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos pidi ta katkestama reielihase vigastuse tõttu. Rein Auna isiklike rekordite punktisumma on 8375.

Rein Auna kõrval tegid neil aastail häid tulemusi ka Jüri Otsmaa – parim tulemus 7912 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7776), kes oli 1966. aastal maailma edetabeli 8., ning Priit Paalo – 7814 punkti (1985. aastal – 7650), kes sai 1965. aastal meistrivõistlustel pronksmedali. NSV Liidu noorterekordeid püstitas Pavel Rambak, kelle kümnevõistluse parimaks tulemuseks jäi 7835 punkti (1985. aastal – 7700), kuna põlvevigastus 1975. aastal katkestas karjääri.

1968. aasta NSV Liidu meistrivõistlustel kümnevõistluses olid esikümnes kuus Eesti kümnevõistlejat: 1. Rein Aun, 4. Priit Paalo, 6. Jaan Lember, 8. Toomas Berendsen, 9. Toomas Suurväli ja 10. Boriss Tolmatšov (parim tulemus 7890 punkti, 1985. aastal 7743). 1968. aasta suvest olid koondises ka Kaidu Meitern (parim 1971. aastal 7699, 1985 tabel 7565) ja Aalo Eller (parim 1969. aastal 7437, 1985 tabel 7275). 1969. aastal võistles maavõistlusel Saksa DV vastu NSV Liidu 12-liikmelises meeskonnas kuus ja 1970. aastal Saksa FV vastu koguni seitse Eesti kümnevõistlejat. 1970. aastatel jõudsid NSV Liidu koondisse ka Pavel Rambak, Heino Sildoja (parim 1979. aastal 7748, 1985 tabel 7624), Peeter Põld (parim 1976.aastal 7920, 1985 tabel 7767), Tõnu Kaukis ja Margus Kasearu.[15]

Toomas Berendsen oli aastatel 1967–1974 NSV Liidu koondise liige ning sai riigi meistrivõistlustel hõbeda 1969. aastal ja pronksi 1970. aastal. Maailma edetabelis oli ta 1972–1973 esikümnes. Parim punktitulemus 8016 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7873) tuli Saksa FV – NSV Liit maavõistlusel 1973. aastal, mis andis kolmanda koha. 9 korral NSV Liidu koondisse kuulunud Toomas Suurväli saavutas oma tipptulemuse 1973. aastal, mil võitis Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste poolfinaali Sofias punktisummaga 8018 (1985. aasta tabeli järgi 7887). Finaalis sai ta (7866) meeskondliku hõbeda koos Toomas Berendseniga (7891) ning 1975. aastal meeskondliku kulla.[16]

Kadrioru staadionil peeti 1974. aastal kümnevõistlejate tippüritus – maavõistlus Ameerika Ühendriikide, Saksa FV ja NSV Liidu võistkondade vahel. Bruce Jenneri järel (8308 punkti, 1974. aasta tipptulemus) saavutas teise koha 7865 (1985. aasta tabeli järgi 7718) punktiga Jaan Lember, Toomas Suurväli oli 7797 punktiga seitsmes. 1975. aasta Saksa FV – NSV Liit maavõistlusel olid võiduka meeskonna kolm paremat Jaan Lember, Toomas Suurväli ja Peeter Põld. Selle kolmiku kogusumma oleks Eestile andnud Euroopa karikavõistlustel riikide arvestuses teise koha.

Uue mehena tuli Tõnu Kaukis 1975. aastal NSV Liidu juunioride meistriks ja omaealiste Euroopa meistrivõistlustel neljandaks. NSV Liidu karikavõistlustel 1978. aastal ületas Kaukis ligi 10 aastat püsinud Rein Auna Eesti rekordi, saavutades 8086 punkti (10,9 – 7.38 – 14.19 – 1.99 – 50,1 – 14,2 – 43.18 – 4.50 – 65.58 – 4.39.8), mis 1985. aasta tabeli järgi oleks 7984 punkti. Isiklik rekord paranes Kaukisel korraga 470 punkti võrra. Esimest korda elektroonilise ajavõtuga võistlusel (Saksa DV – NSV Liit) osaledes sai ta 1979. aastal 8024 punkti (kuigi võistles palavikuga). Eesti rekordi püstitas ka 1980. aastal NSV liidu meistrivõistlustel, kui saavutas 5. koha tulemusega 8141 punkti (1985. aasta tabeli järgi 8151). Tema isiklike rekordite punktisumma on 8548 punkti.[17] Aastatel 1977–1983 oli Eesti kergejõustikukoondise liige ja aastatel 1980–1981 NSV Liidu koondise liige Margus Kasearu. Ta tuli Eesti meistriks 1979. aastal ja pronksile 1977. aastal. Riigi meistrivõistlustel aastatel 1979 ja 1980 saavutas ta kuuenda koha. Parimaks tulemuseks jäi Kasearul 1980. aastal saavutatud 8130 punkti (1985. aasta tabeli järgi 8077).

1980. aastad

muuda

1982. aastal avanes Eesti kümnevõistluse meeskonnal võimalus maavõistlusel Budapestis mõõtu võtta Euroopa karikasarjas osalevate Šveitsi, Ungari, Prantsusmaa, Rootsi ja Austria koondistega. Selge ülekaal oli eestlastel, kes saavutasid individuaalselt kolmikvõidu: 1. Tõnu Kaukis (8079), 2. Tiit Pahker (7994) ja 3. Tiit Pohl (7786) ning koguvõidu summaga 23 859 punkti. Tiit Pahker kuulus Eesti koondisse aastatel 1979–1989, tuli Eesti meistriks 1986. ja 1987. aastal ning tema parimaks punktisummaks jäigi 1982. aastal kogutud 7994 punkti (1985 tabeli alusel – 7976 p.). Tema isiklike rekordite punktisumma on 8488 punkti. 1983. aastal püstitas ta Eesti rekordi seitsmevõistluses 5917 punktiga. Tiit Pohl tuli 1981. aastal Eesti meistrivõistlustel hõbemedalile ning parimaks punktisummaks jäi samuti 1982. aastal Budapestis saavutatud 7786 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7754).[18]

1980. aastad tõid kümnevõistlusesse juurde kolm enam-vähem üheealist rekordimeest. Need olid Sven Reintak (s.1963), Valter Külvet (s.1964) ja Andrei Nazarov (s.1965). Noorte mitmevõistluses oli Reintak Külveti järel teine. Juunioride Euroopa meistrivõistlustel käis enne Külvetit ning võitis 1981. aastal pronksmedali. Ta tuli NSV Liidu noorte ja juunioride meistriks ning püstitas ka oma vanuseklasside NSV Liidu rekordeid mitmevõistluses. Reintak tuli kolmekordseks Eesti meistriks kümnevõistluses (1982, 1984, 1985), lisaks on ta tulnud meistriks teivashüppes ja tõkkejooksus. 1984. aastal viis ta Eesti rekordi 8176 punktini, 1986. aastal juba 8232 punktini, kuid see oli saavutatud "vana" odaga. Reintaki tähtsaavutuseks oli esikoht 1986. aastal Uppsalas peetud Eesti-Rootsi-Soome-Prantsusmaa-Šveitsi maavõistlusel tulemusega 8205 punkti (11,19-7.17-14.32-2.03-49,99-14,93-44.86-5.10-62.08-4.20,85), mis oli Eesti rekordiks "uue" odaga. Pärast krooniliste vigastuste perioodi üritas ta pääseda 1992. aasta suveolümpiamängudele Barcelonas, kuid Eesti meistrivõistluste tulemus 7849 polnud selleks piisav. Sven Reintaki punktisumma isiklike rekordite järgi on 8734.[19]

Valter Külvet tuli juba 14-aastaselt tuli ta NSV Liidu noortemeistriks kaheksavõistluses, hiljem ka üheksavõistluses ning kümnevõistluses (edestas 2. koha omanikku ligi 900 punktiga). 1981. aastal saavutas Rootsi-Eesti maavõistlustel esikoha kümnevõistluses (juunioride arvestuses, kuid võistluse parima summaga). Samal aastal tuli Eesti meistriks 8104 puntiga (vana tabeli järgi 8221 punkti), mis oli 17–18–19 aastaste maailma tipptulemus. Järgmisteks saavutusteks olid 1983. aastal Euroopa juunioride meister, 1984. aastal universiaadi hõbe ja 1987. aastal NSV Liidu meistritiitel Kadriorus kodupubliku ees. Eesti meister kümnevõistluses oli ta ka 1994. ja 1995. aastal ning ka kettaheites 1986. ja 1991. aastal. Esimese Eesti rekordi püstitas Külvet 1987. aasta 19. juulil, kogudes 8332 punkti, mis oli 10 punkti parem Nazarovi kahe kuu vanusest Eesti rekordist (oli ka maailma edetabeli kuues tulemus). Aasta hiljem oli uueks rekordiks 8506 punkti (11,05-7.35-2.00-48,08-14,55-52.04-4.60-61.72-4.15,93), mis oli maailma hooaja teine tulemus. Vigastuste tõttu katkestas ta suurvõistlused 1986–1988 (EM, MM, OM) ja kannakõõluse vigastuse tõttu ei võistelnud 1989–1991. Punktisumma isiklike rekordite järgi on tal 8872 punkti. 1993. aastal püstitas Eesti tunnikümnevõistluse tipptulemuse 7187 punkti.[20]

Andrei Nazarov sai 8000 punkti meheks 1986. aastal 21-aastaselt. 1987. aasta mais püstitas ta üleliidulistel võistlustel Eesti rekordi 8322 punktiga (10,71-7.69-13.73-2.16-49,21-13,88-41.68-4.70-56.60-4.36,36), mis jäi maailma hooaja kaheksandaks tulemuseks. Isiklikud rekordid tegi ta 8 üksikalal ning aeg 13,88 110 m tõkkejooksus oli samuti uus Eesti rekord. Pärast seda algas vigastuste jada ning korraliku ravi puudumise tõttu suutis mees järgmise kümnevõistluse läbi teha alles 1990. aastal. NSV Liidu meistrivõistlustel tuli Nazarov 1990. aastal hõbemedalile 8169 punktiga ning 1991. aastal võitis samuti hõbeda seitsmevõistluses uue Eesti rekordiga 6098 punkti. Need olid ühtlasi eesti kergejõustiklaste viimased medalid lagunevas NSV Liidu impeeriumis. Nazarov on võitnud kolm kuldmedalit Eesti meistrivõistlustel nii 110 m tõkkejooksus kui ka kõrgushüppes. Euroopa karikavõistlustel mitmevõistluses võitis 1996. aastal esiliigas Eesti meeskonnaga esikoha ning 1998. aastal superliigas 2. koha. Tema punktisumma üksikalade isiklike rekordite alusel oleks 8831 punkti.[20]

Eesti mitmevõistlejate kogusaagiks Nõukogude Liidu täiskasvanute meistrivõistlustel aastatel 1948–1991 jäi 16 kümnevõistluse (5 kulda, 4 hõbedat, 7 pronksi) ja 2 seitsmevõistluste medalit. Kuldmedali võitsid Lipp ja Aun kahel korral ning korra Külvet. Riigi koondise eest võistles sel perioodil üle 20 Eesti kümnevõistleja.[21]

Kõigi aegade edetabel

muuda

Seisuga 3. august 2024.[22]

Koht Punktid Sportlane Kuupäev Koht
1. 9126 Kevin Mayer   15.–16. september 2018 Talence
( 10,55/+0.3 - 7.80/+1.2 - 16.00 - 2.05 - 48,42 / 13,75/-1.1 - 50.54 - 5.45 - 71.90 - 4.36,11 )
2. 9045 Ashton Eaton   28.–29. august 2015 Peking
( 10,23/-0.4 - 7.88/0.0 - 14.52 - 2.01 - 45,00 / 13,69/-0.2 - 43.34 - 5.20 - 63.63 - 4.17,52 )
3. 9026 Roman Šebrle   26.–27. mai 2001 Götzis
( 10,64/0.0 - 8.11/+1.9 - 15.33 - 2.12 - 47,79 / 13,92/-0.2 - 47.92 - 4.80 - 70.16 - 4.21,98 )
4. 9018 Damian Warner   4.–5. august 2021 Tokyo
( 10,12/+0.2 - 8.24/+0.2 - 14.80 - 2.02 - 47,48 / 13,46/-1.0 - 48.67 - 4.90 - 63.44 - 4.31,08 )
5. 8994 Tomáš Dvořák   3.–4. juuli 1999 Praha
( 10,54/-0.1 - 7.90/+1.1 - 16.78 - 2.04 - 48,08 / 13,73/0.0 - 48.33 - 4.90 - 72.32 - 4.37,20 )
6. 8961 Leo Neugebauer   5.–6. juuni 2024 Eugene
( 10.64/+0.1 - 7.86/+0.9 - 17.46 - 2.07 - 48.03 / 14.36/0.0 - 57.70 - 5.21 - 56.64 - 4:44.61 )
7. 8909 Pierce LePage   25.-26. august 2023 Budapest
( 10.45/-0.3 - 7.59/+0.2 - 15.81 - 2.08 - 47.21 / 13.77/+0.2 - 50.98 - 5.20 - 60.90 - 4:39.88 )
8. 8891 Dan O'Brien   4.–5. september 1992 Talence
( 10,43/+2.1 - 8.08/+1.8 - 16.69 - 2.07 - 48,51 / 13,98/-0.5 - 48.56 - 5.00 - 62.58 - 4.42,10 )
9. 8867 Garrett Scantling   6.–7. mai 2022 Arkansas
( 10,68/+0.9 - 7.68/+2.0 - 16.12 - 2.04 - 48,38 / 13,59/+1.0 - 51.04 - 5.15 - 67.16 - 4.46,37 )
10. 8832 Bryan Clay   29.–30. juuni 2008 Eugene
( 10.39/-0.4 - 7.39/-1.6 - 15.17 - 2.08 - 48.41 / 13.75/+1.9 - 52.74 - 5.00 - 70.55 - 4:50.97 )
11. 8815 Erki Nool   6.–7. august 2001 Edmonton
( 10,60/+1.5 - 7.63/+2.0 - 14.90 - 2.03 - 46,23 / 14,40/0.0 - 43.40 - 5.40 - 67.01 - 4.29,58 )
12. 8811 Daley Thompson   27.–28. august 1986 Stuttgart
( 10,26/+2.0 - 7.72/+1.0 - 15.73 - 2.00 - 47,02 / 14,04/-0.3 - 43.38 - 5.10 - 62.78 - 4.26,16 )
13. 8796 Markus Rooth   2.–3. august 2024 Pariis
( 10.71/+0.9 - 7.80/-0.2 - 15.25 - 1.99 - 47.69 / 14.25/+0.2 - 49.80 - 5.30 - 66.87 - 4:39.56 )
14. 8790 Trey Hardee   19.–20. august 2009 Berliin
( 10,45/+0.2 - 7.83/+1.9 - 15.33 - 1.99 - 48,13 / 13,86/+0.3 - 48.08 - 5.20 - 68.00 - 4.48,91 )
15. 8784 Tom Pappas   21.–22. juuni 2003 Palo Alto
( 10,78/+0.2 - 7.96 - 16.28 - 2.17 - 48,22 / 14,13 - 45.84 - 5.20 - 60.77 - 4.48,12 )
16. 8764 Johannes Erm   10.–11. juuni 2024 Rooma
( 10,60 - 7.91 - 14.99 - 1.99 - 46,81 / 14,30 - 44.56 - 5.20 - 62.71 - 4.24,95 )
17. 8756 Lindon Victor   25.–26. august 2023 Budapest
( 10,60/+0.1 - 7.55/+1.0 - 15.94 - 2.02 - 48,05 / 14,47/+0.2 - 54.97 - 4.80 - 68.05 - 4.39,67 )
18. 8735 Eduard Hämäläinen   28.–29. mai 1994 Götzis
( 10,50/+2.1 - 7.26/+1.0 - 16.05 - 2.11 - 47,63 / 13,82/-3.0 - 49.70 - 4.90 - 60.32 - 4.35,09 )
19. 8732 Ayden Owens-Delerme   17.–18. aprill 2024 Walnut
( 10.31/+1.9 - 7.77/+2.6 - 16.26 - 1.98 - 47.23 / 13.73/+0.9 - 46.00 - 5.10 - 59.28 - 4:45.59 )
20. 8730 Jürgen Hingsen   27.–28. august 1986 Stuttgart
( 10,87/+2.5 - 7.89/+2.8 - 16.46 - 2.12 - 48,79 / 14,52/-0.3 - 48.42 - 4.60 - 64.38 - 4.21,61 )
21. 8725 Dmitriy Karpov   23.–24. august 2004 Ateena
( 10,50/+2.2 - 7.81/-0.9 - 15.93 - 2.09 - 46,81 / 13,97/+1.5 - 51.65 - 4.60 - 55.54 - 4.38,11 )
22. 8720 Kyle Garland   6.–7. mai 2022 Arkansas
( 10,63/+0.9 - 7.86/+1.0 - 16.44 - 2.16 - 49,04 / 13,71/+1.0 - 46.16 - 4.85 - 59.63 - 4.43,21 )
23. 8706 Frank Busemann   31. juuli – 1. august 1996 Atlanta
( 10,60/ - 8.07/+0.8 - 13.60 - 2.04 - 48,34 / 13,47/+0.3 - 45.04 - 4.80 - 66.86 - 4.31,41 )
24. 8705 Dave Johnson   23.–24. aprill 1992 Azusa
( 10,96/+0.4 - 7.52/+4.5 - 14.61 - 2.04 - 48,19 / 14,17/+0.3 - 49.88 - 5.28 - 66.96 - 4.29,38 )
25. 8694 Chris Huffins   19.–20. juuni 1998 New Orleans
( 10,31/+3.5 - 7.76/+2.5 - 15.43 - 2.18 - 49,02 / 14,02/+1.0 - 53.22 - 4.60 - 61.59 - 4.59,43 )
26. 8691 Niklas Kaul   2.–3. oktoober 2019 Doha
( 11,27/+0.3 - 7.19/+0.6 - 15.10 - 2.02 - 48,48 / 14,64/+0.7 - 49.20 - 5.00 - 79.05 - 4.15,70 )
27. 8681 Karel Tilga   25.–26. august 2023 Budapest
( 10,84/-0.1 - 7.58/+0.4 - 15.75 - 2.05 - 48,58 / 14,68/+0.2 - 50.57 -4.80 - 66.42 - 4.20,73 )

Ülevaade muudest parematest (üle 8800) punktisummadest:

  • Ashton Eaton on kogunud ka 9039 (2012), 8893 (2016), 8869 (2012) ja 8809 (2013).
  • Damian Warner 8995 (2021) ja 8804 (2023).
  • Tomáš Dvořák 8902 (2001), 8900 (2000) ja 8837 (1997).
  • Roman Šebrle 8893 (2004), 8842 (202004), 8807 (2003).
  • Kevin Mayer 8834 (2016), 8816 (2022).
  • Dan O'Brien 8824 (1996), 8817 (1993) ja 8812 (1991).

Teiste eesti kümnevõistlejate kohad maailma läbi aegade 100 parema hulgas[23]:

  • 43. 8604 punkti, Maicel Uibo, 4. oktoober 2019
  • 56. 8526 punkti, Kristjan Rahnu, 5. juuni 2005
  • 58. 8524 punkti, Janek Õiglane, 26. august 2023
  • 62. 8506 punkti, Valter Külvet, 2. juuli 1988
  • 91. 8398 punkti, Mikk Pahapill, 29. mai 2011

Kümnevõistluse käigus tehtud üksikalade tippmargid

muuda
Võistlusala Tulemus Punkte Sportlane Riik Aeg Koht
100 m jooks 10,12 1066 Damian Warner Kanada 4. august 2021 Tokio[24]
kaugushüpe 8.45 1178 Simon Ehammer Šveits 28. mai 2022 Götzis[25]
kuulitõuge 19.17 1048 Edy Hubacher Šveits 5. oktoober 1969 Bern[26]
kõrgushüpe 2.28 1071 Derek Drouin Kanada 7. aprill 2017 Santa Barbara[27]
400 m jooks 45.00 1060 Ashton Eaton USA 28. august 2015 Peking[28]
110 m tõkkejooks 13.36 1059 Damian Warner Kanada 30. mai 2021 Götzis[29]
kettaheide 57.70 993 Leo Neugebauer USA 19. aprill 2024 Walnut[30]
teivashüpe 5.76 1152 Tim Lobinger Saksamaa 19. juuli 1992 Leverkusen[31]
odavise 79.80 1040 Peter Blank Saksamaa 30. mai 2021 Emmelshausen[32]
1500 m jooks 3.58,7 963 Robert Baker USA 3. aprill 1980 Austin[33]

Kümnevõistluse alade maailmarekordite punktisumma kokku on 12 598. Kümnevõistluse käigus saavutatud iga ala tipptulemuste kogusumma on 10 590.

Eesti edetabel

muuda

Eesti 25 parimat kümnevõistlejat nende isiklike rekordite järgi. Seisuga 3. august 2024.[34]

Jrk-nr Tulemus Sportlane Aeg
1. 8815 Nool, ErkiErki Nool 7. august 2001
2. 8764 Erm, JohannesJohannes Erm 11. juuni 2024
3. 8681 Tilga, KarelKarel Tilga 26. august 2023
4. 8604 Uibo, MaicelMaicel Uibo 4. oktoober 2019
5. 8572 Õiglane, JanekJanek Õiglane 3. august 2024
6. 8526 Rahnu, KristjanKristjan Rahnu 5. juuni 2005
7. 8506 Külvet, ValterValter Külvet 2. juuli 1988
8. 8398 Pahapill, MikkMikk Pahapill 29. mai 2011
9. 8322 Nazarov, AndreiAndrei Nazarov 17. mai 1987
10. 8299 Rosenberg, KristjanKristjan Rosenberg 28. juuni 2021
11. 8232 Reintak, SvenSven Reintak 18. mai 1986
12. 8179 Kaseorg, IndrekIndrek Kaseorg 31. mai 1998
13. 8156 Lillemets, RistoRisto Lillemets 30. mai 2021
14. 8151 Kaukis, TõnuTõnu Kaukis 21. juuni 1980
15. 8137 Saluri, Karl RobertKarl Robert Saluri 7. juuni 2018
16. 8137 Turi, IndrekIndrek Turi 29. august 2003
17. 8119 Raja, AndresAndres Raja 20. august 2009
18. 8086 Tšernjavski, TaaviTaavi Tšernjavski 8. juuli 2020
19. 8077 Kasearu, MargusMargus Kasearu 21. juuni 1980
20. 8026 Roosleht, RasmusRasmus Roosleht 30. juuni 2024
21. 7976 Pahker, TiitTiit Pahker 27. juuni 1982
22. 7976 Kallas, MadisMadis Kallas 2. juuli 2006
23. 7926 Simulask, KristoKristo Simulask 14. mai 2022
24. 7898 Aun, ReinRein Aun 18. august 1968
24. 7898 Suurväli, ToomasToomas Suurväli 12. august 1973

Kümnevõistluse maailmarekordi areng:[35]

Tulemus (vana) Tulemus (uus) Sportlane Riik Aeg Koht
7485,61 6087 Aleksander Klumberg Eesti 16.17. september 1922 Helsingi
7710,775 6476 Harold Osborn USA 11.12. juuli 1924 Colombes
7820,93 6460 Paavo Yrjöla Soome 17.18. juuli 1926 Viiburi
7995,19 6586 Paavo Yrjöla Soome 16.17. juuli 1927 Helsingi
8053,29 6587 Paavo Yrjöla Soome 3.4. august 1928 Amsterdam
8255,475 6865 Akilles Järvinen Soome 19.20. juuli 1930 Viiburi
8462,235 6735 James Bausch USA 5.8. august 1932 Los Angeles
8790,46 7147 Hans-Heinrich Sievert Saksamaa 7.8. juuli 1934 Hamburg
7900 7254 Glenn Morris USA 7.8. august 1936 Berliin
8042 7287 Robert Mathias USA 29.30. juuni 1950 Tulare
7887 7592 Robert Mathias USA 25.26. juuli 1952 Helsingi
7985 7608 Rafer Johnson USA 10.11. juuni 1955 Kingsburg
8014 7653 Vassili Kuznetsov NSVL 17.18. mai 1958 Krasnodar
8302 7789 Rafer Johnson USA 27.28. juuli 1958 Moskva
8357 7839 Vassili Kuznetsov NSVL 16.17. mai 1959 Moskva
8682 7982 Rafer Johnson USA 8.9. juuli 1960 Eugene
9121 8009 Chuangkuang Yang Hiina Vabariik 27.28. aprill 1963 Walnut
8230 8119 Russell Hodge USA 23.24. juuli 1966 Los Angeles
8319 8234 Kurt Bendlin Saksamaa LV 13.14. mai 1967 Heidelberg
8417 8309 William Toomey USA 10.11. detsember 1969 Los Angeles
8454 8466 Nikolai Avilov NSVL 17.18. juuli 1972 München
8524 8429 Bruce Jenner USA 9.10. august 1975 Eugene
8538 8456 Bruce Jenner USA 25.26. juuni 1976 Eugene
8618 8634 Bruce Jenner USA 29.30. juuli 1976 Montreal
8622 8648 Daley Thompson Suurbritannia 17.18. mai 1980 Götzis
8649 8667 Guido Kratschmer Saksamaa LV 14.15. juuni 1980 Bernhausen
8704 8730 Daley Thompson Suurbritannia 22.23. mai 1982 Götzis
8723 8741 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 14.15. august 1982 Ulm
8743 8774 Daley Thompson Suurbritannia 7.8. september 1982 Ateena
8779 8825 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 4.5. juuni 1983 Bernhausen
8798 8832 Jürgen Hingsen Saksamaa LV 8.9. juuni 1984 Mannheim
8847 Daley Thompson Suurbritannia 8.9. august 1984 Los Angeles
8891 Dan O'Brien USA 4.5. september 1992 Talence
8994 Tomáš Dvořák Tšehhi 3.4. juuli 1999 Praha
9026 Roman Šebrle Tšehhi 26.27. mai 2001 Götzis
9039 Ashton Eaton USA 22.23. juuni 2012 Eugene
9045 Ashton Eaton USA 28.29. august 2015 Peking
9126 Kevin Mayer Prantsusmaa 15.16. september 2018 Talence

Olümpiamängude medalivõitjad

muuda
Aasta      
1912 Jim Thorpe   8413 * Hugo Wieslander   7724 Charles Lomberg   7413
1920 Helge Løvland   6804 Brutus Hamilton   6770 Bertil Ohlson   6579
1924 Harold Osborn   7710 Emerson Norton   7350 Aleksander Klumberg   7329
1928 Paavo Yrjölä   8053 MR Akilles Järvinen   7931 Kenneth Doherty   7706
1932 James Bausch   8462 MR Akilles Järvinen   8292 Wolrad Eberle   8030
1936 Glenn Morris   7900 MR Robert Clark   7601 Jack Parker   7275
1948 Robert Mathias   7139 Ignace Heinrich   6974 Floyd Simmons   6950
1952 Robert Mathias   7887 MR Milton Campbell   6957 Floyd Simmons   6788
1956 Milton Campbell   7937 Rafer Johnson   7587 Vassili Kuznetsov   7465
1960 Rafer Johnson   8392 Chuangkuang Yang   8334 Vassili Kuznetsov   7809
1964 Willi Holdorf   7887 Rein Aun   7842 Hans-Joachim Walde   7809
1968 William Toomey   8193 Hans-Joachim Walde   8111 Kurt Bendlin   8064
1972 Nikolai Avilov   8454 MR Leonid Litvinenko   8035 Ryszard Katus   7984
1976 Bruce Jenner   8618 Guido Kratschmer   8411 Nikolai Avilov   8369
1980 Daley Thompson   8495 Juri Kutsenko   8331 Sergei Želanov   8135
1984 Daley Thompson   8797 Jürgen Hingsen   8673 Siegfried Wentz   8412
1988 Christian Schenk   8488 Torsten Voss   8399 David Steen   8328
1992 Robert Změlík   8611 Antonio Peñalver   8412 David Johnson   8309
1996 Dan O'Brien   8824 Frank Busemann   8706 Tomáš Dvořák   8664
2000 Erki Nool   8641 Roman Šebrle   8606 Chris Huffins   8595
2004 Roman Šebrle   8893 Bryan Clay   8820 Dmitri Karpov   8725
2008 Bryan Clay   8791 Andrei Kravtšenko   8551 Leonel Suarez   8527
2012 Ashton Eaton   8869 Trey Hardee   8671 Leonel Suarez   8523
2016 Ashton Eaton   8893 Kévin Mayer   8834 Damian Warner   8666
2020 Damian Warner   9018 Kévin Mayer   8726 Ashley Moloney   8649
2024 Markus Rooth   8796 Leo Neugebauer   8748 Lindon Victor   8711

* 1912. a. kaks olümpiakulda võitnud Jim Thorpe tulemused (ka viievõistluses) tühistati, kuna sportlane tunnistati elukutseliseks. Alles 70 aastat hiljem tema õigused taastati.

Mehed

muuda
Aasta      
1983 Daley Thompson   8666 Jürgen Hingsen   8561 Siegfried Wentz   8478
1987 Torsten Voss   8680 Siegfried Wentz   8461 Pavel Tarnavetski   8375
1991 Dan O'Brien   8812 Mike Smith   8549 Christian Schenk   8394
1993 Dan O'Brien   8817 Eduard Hämäläinen   8724 Paul Meier   8548
1995 Dan O'Brien   8695 Eduard Hämäläinen   8489 Mike Smith   8419
1997 Tomáš Dvořák   8837 Eduard Hämäläinen   8730 Frank Busemann   8652
1999 Tomáš Dvořák   8744 Dean Macey   8556 Chris Huffins   8547
2001 Tomáš Dvořák   8902 Erki Nool   8815 Dean Macey   8603
2003 Tom Pappas   8750 Roman Šebrle   8634 Dmitri Karpov   8374
2005 Bryan Clay   8732 Roman Šebrle   8521 Attila Zsivóczky   8385
2007 Roman Šebrle   8767 Maurice Smith   8644 Dmitri Karpov   8586
2009 Trey Hardee   8790 Leonel Suarez   8640 Aleksandr Pogorelov   8528
2011 Trey Hardee   8607 Ashton Eaton   8505 Leonel Suarez   8501
2013 Ashton Eaton   8809 Michael Schrader   8670 Damian Warner   8512
2015 Ashton Eaton   9045 MR Damian Warner   8695 Rico Freimuth   8561
2017 Kévin Mayer   8768 Rico Freimuth   8564 Kai Kazmirek   8488
2019 Niklas Kaul   8691 Maicel Uibo   8604 Damian Warner   8529
2022 Kévin Mayer   8816 Pierce LePage   8701 Zach Ziemek   8676
2023 Pierce LePage   8909 Damian Warner   8804 Lindon Victor   8756
Aasta Kuld Hõbe Pronks
1934 Hans-Heinrich Sievert, Saksamaa 8103 Leif Dahlgren, Rootsi 7770 Jerzy Plawczyk, Poola 7552
1938 Olle Bexell, Rootsi 7214 Witold Gerutto, Poola 7006 Josef Neumann, Šveits 6664
1946 Godtfred Holmvang, Norra 6987 Sergei Kuznetsov, NSV Liit 6930 Göran Waxberg, Rootsi 6661
1950 Ignace Heinrich, Prantsusmaa 7364 Örn Clausen, Island 7297 Kjell Tånnander, Rootsi 7175
1954 Vassili Kuznetsov, NSV Liit 6752 Torbjörn Lassenius, Soome 6424 Heinz Oberbeck, Saksa Föderatiivne Vabariik 6263
1958 Vassili Kuznetsov, NSV Liit 7865 Uno Palu, NSV Liit 7329 Walter Meier, Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) 7249
1962 Vassili Kuznetsov, NSV Liit 8026 Werner von Moltke, Saksa Föderatiivne Vabariik (Saksa FV) 8022 Manfred Bock, Saksa FV 7835
1966 Werner von Moltke, Saksa FV 7740 Jörg Mattheis, Saksa FV 7614 Horst Beyer, Saksa FV 7562
1969 Joachim Kirst, Saksa DV 8041 Herbert Wessel, Saksa DV 7828 Viktor Tšelnokov, NSV Liit 7801
1971 Joachim Kirst, Saksa DV 8196 Lennart Hedmark, Rootsi 8038 Hans-Joachim Walde, Saksamaa 7951
1974 Ryszard Skowronek, Poola 8207 Yves Leroy, Prantsusmaa 8146 Guido Kratschmer, Saksamaa 8132
1978 Aleksandr Grebenjuk, NSV Liit 8340 Daley Thompson, Suurbritannia 8289 Siegfried Stark, Saksa DV 8208
1982 Daley Thompson, Suurbritannia 8774 Jürgen Hingsen, Saksamaa 8517 Siegfried Stark, Saksa DV 8433
1986 Daley Thompson, Suurbritannia 8811 Jürgen Hingsen, Saksamaa 8730 Siegfried Wentz, Saksamaa 8676
1990 Christian Plaziat, Prantsusmaa 8574 Dezső Szabó, Ungari 8436 Christian Schenk, Saksa DV 8433
1994 Alain Blondel, Prantsusmaa 8453 Henrik Dagård, Rootsi 8362 Lev Lobodin, Ukraina 8201
1998 Erki Nool, Eesti 8667 Eduard Hämäläinen, Soome 8587 Lev Lobodin, Venemaa 8571
2002 Roman Šebrle, Tšehhimaa 8800 Erki Nool, Eesti 8438 Lev Lobodin, Venemaa 8390
2006 Roman Šebrle, Tšehhimaa 8526 Attila Zsivóczky, Ungari 8356 Aleksei Drozdov, Venemaa 8350
2010 Romain Barras, Prantsusmaa 8453 Eelco Sintnicolaas, Holland 8436 Andrei Krautšanka, Valgevene 8370
2012 Pascal Behrenbruch, Saksamaa 8558 Oleksi Kasjanov, Ukraina 8321 Ilja Škurenjov, Venemaa 8219
2014 Andrej Kraŭčanka, Valgevene 8816 Kévin Mayer, Prantsusmaa 8521 Ilja Škurenjov, Venemaa 8498
2016 Thomas van der Plaetsen, Belgia 8218 Adam Helcelet, Prantsusmaa 8157 Mihail Dudaš, Serbia 8153
2018 Arthur Abele, Belgia 8431 Ilja Škurenjov, neutraalne 8321 Vital Žuk, Valgevene 8290
2022 Niklas Kaul, Saksamaa 8545 Simon Ehammer, Šveits 8468 Janek Õiglane, Eesti 8346
2024 Johannes Erm, Eesti 8764 Sander Skotheim, Norra 8468 Makenson Gletty, Prantsusmaa 8606

Riikide rekordid

muuda

Seisuga 21. aprill 2024.[22]

Tulemus Riik Sportlane Aeg Koht
9126   Kevin Mayer 15.–16. september 2018 Talence
9045   Ashton Eaton 28.–29. august 2015 Peking
9026   Roman Šebrle 26.–27. aprill 2001 Götzis
9018   Damian Warner 4.–5. august 2021 Tokyo
8961   Leo Neugebauer 5.–6. juuni 2024 Eugene
8847   Daley Thompson 8.–9. august 1984 Los Angeles
8815   Erki Nool 6.–7. august 2001 Edmonton
8756   Lindon Victor 25.–26. august 2023 Budapest
8735   Eduard Hämäläinen 28.–29. mai 1994 Götzis
8732   Ayden Owens-Delerme 17.–18. aprill 2024 Walnut
8730   Eduard Hämäläinen 5.–6. august 1997 Ateena
8725   Dmitri Karpov 23.–24. august 2004 Ateena
8709   Aleksandr Apaitšev 2.–3. juuni 1984 Neubrandenburg
8698   Grigori Degtjarjov 21.–22. juuni 1984 Kiiev
8654   Leonel Suárez 3.–4. juuli 2009 Havanna
8649   Ashley Moloney 4.–5. august 2021 Tokyo
8644   Maurice Smith 31. august – 1. september 2007 Osaka
8635   Sander Skotheim 10.–11. juuni 2024 Rooma
8573   Jón Arnar Magnússon 30.–31. mai 1998 Götzis
8566   Sebastian Chmara 16.–17. mai 1998 Murcia
8554   Attila Zsivoczky 3.–4. juuni 2000 Götzis
8539   Eelco Sintnicolaas 27.–28. mai 2017 Götzis
8526   Francisco Javier Benet 16.–17. mai 1998 Murcia
8521   Larbi Bouraada 17.–18. august 2016 Rio de Janeiro
8519   Hans Van Alphen 26.–27. mai 2012 Götzis

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Athletics at the 1912 Stockholm Summer Games:Men's Decathlon. Sports Reference LLC.
  2. 2,0 2,1 Erlend Teemägi. Eesti kümnevõistlus läbi aegade. TEA Kirjastus. Tallinn 2003. lk. 9.
  3. Flatter, Ron.Thorpe preceded Deion, Bo. espn.com. Retrieved December 11, 2020.
  4. Decathlon. Encarta. 2008.
  5. 5,0 5,1 Decathlon Calculator.
  6. The Decathlon Rules.
  7. Erlend Teemägi. Eesti kümnevõistlus läbi aegade. TEA Kirjastus. Tallinn 2003. lk. 7.
  8. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 15.
  9. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 17.
  10. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 27.
  11. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 33.
  12. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 40.
  13. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 48.
  14. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 64.
  15. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 68.
  16. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 209.
  17. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 77.
  18. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 80.
  19. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 84.
  20. 20,0 20,1 Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 189.
  21. Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 87.
  22. 22,0 22,1 Decathlon – men – senior – outdoor. IAAF. Retrieved on 25 January 2014.
  23. Decathlon men. World Athletic.Vaadatud 27.08.2023.
  24. 100 m jooks. WORLD DECATHLON BEST.
  25. 8,45 Meter: Ehammers unglaublicher Rekordsatz im Weitsprung. SRF. May 28, 2022.
  26. Beau Throws witter.com/beau_throws/status.
  27. 2017 Sam Adams Combined Events Invitational – Men's High Jump Results. phototiming.com. April 7, 2017
  28. Decathlon – 400 m Results. IAAF. August 28, 2015
  29. Warner makes history in Götzis with sixth victory and 8995 score. World Athletics. Retrieved June 24, 2021.
  30. Leo Neugebauer. Track and Field Results & Statistics.
  31. The combined events challenge. deccanherald.com/sports
  32. Javelin Throw records. worldathletics.org/records.
  33. Does Anybody Know What is the Fastest 1500m in a Decathlon? letsrun.com/forum.
  34. Edetabelid – Eesti Kergejõustikuliit
  35. 12th IAAF World Championships In Athletics: IAAF Statistics Handbook" (PDF). Berlin: IAAF. 2009.

Välislingid

muuda