Heino Lipp

See artikkel räägib kergejõustiklasest. Virumaa metsavenna kohta vaata artiklit Heino Lipp (metsavend).

---

Heino Lipp (21. juunil 1922 Kiviõli – 28. august 2006) oli eesti tippkergejõustiklane (mitmekordne NSV Liidu meister kümnevõistluses ja mitmel muul võistlusalal), treener ja sporditegelane.

Haridus

Ta lõpetas 1940. aastal Jõhvi Keskkooli ja 1949. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

Õppejõu ja treenerina

Oli 1946–1951 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) kergejõustikukateedris õppeülesannete täitja ja õppejõud, 1951–1954 Tartu Kalevi spordikooli treener, 1955–1960 taas TRÜ kergejõustikukateedri õppejõud, 1960–1992 Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonna õppejõud, 1980. a-il kergejõustikukateedri juhataja. On olnud Eesti koondise treener.

Tema õpilaste seas on olnud Enn Erikson, Heino Sild, Enn Rohula, Ants Savest, Veljo Kuusemäe.

Sportlasena

Heino Lipu staadion (Jõhvi, 2022)

Oma esimese NSV Liidu rekordi püstitas ta 3. juunil 1946 Tartus, kui tõukas kuuli 15,62 m.

Osalenuks Lipp olümpiamängudel, olnuks ta Londoni olümpiamängudel 1948. aastal olnud favoriit, 1952. aastal aga tollase vormi põhjal Helsingi olümpiamängudel vähemalt hõbemedalisoosik.

1948. aastal oli kümnevõistluses maailma edetabeli juht (tulemusega 7780 punkti, 2. kohal oli olümpiavõitja Robert Mathias 7139-ga). 1947. aastal ja 1949. aastal oli teine ning 1947. aastal teine ka kuulitõukes. Poliitilise usaldamatuse tõttu teda rahvusvahelistele võistlustele ei lubatud.

Püstitas aastatel 1947–1951 kuulitõukes 6 Euroopa rekordit (ametlikult kinnitatud 16.93, 1950), 13 NSV Liidu rekordit (10 kuulitõukes, 1 kettaheites ja 2 kümnevõistluses) ning 16 Eesti NSV rekordit (kuul 16.55 – 16.98, ketas 49.41 – 52.18, 110 m tõkkejooks 15,2 – 15,0, kümnevõistlus 6631 – 7780, mis on nüüdisaegse punktitabeli järgi 7072).

Sporditegelasena

Kuulus Eesti NSV Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi, oli 1966–1970 treenerite nõukogu esimees, 1970–1976 föderatsiooni presiidiumi aseesimees ja Tallinna sektsiooni esimees.

1992. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial Barcelonas kandis ta Eesti lippu.

On maetud Tallinna Metsakalmistule, sportlaste kvartalisse.

Teoseid

Koostanud ja valmistanud õppevahendeid (kinogramme).

• "Kergejõustik" (kaasautor). Tallinn 1956

Tunnustus

• 1954 – NSV Liidu meistersportlane
• 1963 – Kalevi auliige
• 1965 – NSV Liidu teeneline meistersportlane
• 1991 – EOK auliige
• 1992 – Eesti olümpiakoondise lipukandja
• 1998 – Valgetähe III klassi teenetemärk
• 1999 – Tallinna teenetemärk
• 2004 – Paul Kerese ausa mängu auhind "Suur Mõõk"

Mälestuse jäädvustamine

Tema auks peetakse Maidlas Heino Lipu mälestusvõistlust kuulitõukes. Tema 100. sünniaastapäeval 21. juunil 2022 avati Heino Lipu staadion, mille esmane kasutuselevõtt oli 1970. aastal. Maidla mõisa pargis avati 24. juunil 2022 Heino Lipu pronkskuju.

Välislingid

• Biograafia ESBL-is
• Toomas Alatalu. "Heino Lipp lipukandjaks Barcelonasse". Spordileht nr 38 (4902), 18. märts 1992
• Foto 1992. aasta olümpiamängude avatseremoonialt. Juhan Peegel, 25. juuli 1992
• Artikkel 75. juubeli puhul. Postimees, 21. juuli 1997
• Haud Tallinna Metsakalmistul