Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia

(Ümber suunatud leheküljelt Juhan Smuuli preemia)

Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia oli 1970–1989 Eesti NSV-s välja antud kirjandusauhind. Auhind asutati 19. veebruaril 1970 Eesti NSV Kirjanike Liidu ja Eesti NSV Ministrite Nõu­kogu Riikliku Kirjastuskomitee ettepanekul Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt esialgse nimetusega Eesti NSV kirjanduse aastapreemia. 1972. aastast kandis preemia kirjanik Juhan Smuuli nime.

1972. aastast anti välja seitse aastapreemiat, kuues valdkonnas: ilukirjanduslik proosa, luule, näitekirjandus, laste- ja noorsookirjandus, kirjanduskriitika ja publitsistika ning ilukirjanduslik tõlkekirjandus. Kaks preemiat anti ilukirjandusliku tõlkekirjanduse valdkonnas. Auhinnaga kaasnes rahaline preemia, diplom ning medal.[1]

Preemia laureaadidRedigeeri

1970Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Erni Krusten ("Okupatsioon")
  • luule: Vladimir Beekman ("Olematu puu. Luuletusi 1965-1968")
  • näitekirjandus: -
  • laste- ja noorsookirjandus: Eno Raud ("Huviline filmikaamera" ja "Lugu lendavale taldrikutega")
  • kirjanduskriitika ja publitsistika: Sergei Issakov ("Läbi aastate ja kauguste")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    postuumselt August Sang (P. Weissi "Juurdlus" eestindus)

1971Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Aimée Beekman ("Väntorel")
  • luule: Ellen Niit ("Linnuvoolija" ja "Lahtiste uste päev")
  • näitekirjandus: Ralf Parve ("Pimedus tähendab ööd")
  • laste- ja noorsookirjandus: -
  • kirjanduskriitika ja publitsistika: Aarne Vinkel ("Kirjandus. Aeg. Inimene.")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Olev Jõgi (V. Belovi "Igapäevane asi" eestindus)

1972Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Paul Kuusberg ("Vabaduse puiestee" ja "Naeratus")
  • luule: Jaan Kross ("Voog ja kolmpii")
  • näitekirjandus: -
  • laste- ja noorsookirjandus: Jaan Rannap ("Jefreitor Jõmm")
  • kirjanduskriitika ja publitsistika: Heino Puhvel ("Sõnad sõelaga sülessa")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Ly Seppel (R. Rza "Ammendamatus" eestindus)
    postuumselt Leon Toom (P. Kuusbergi "Südasuvel" tõlge)

1973Redigeeri

1974Redigeeri

1975Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Ülo Tuulik ("Sõja jalus")
  • luule: Ly Seppel ("Varjuring ümber tule ")
  • näitekirjandus: Enn Vetemaa ("Püha Susanna ehk meistrite kool")
  • laste- ja noorsookirjandus: Holger Pukk ("Mida te teate Oskarist?")
  • kirjanduskriitika ja publitsistika: Ülo Tonts ("Rudolf Sirge. Lühimonograafia")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Otto Samma (L. Leonovi teose "Varas", N. Karamzini teose "Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja" ja V. Veressajevi teose "Arsti märkmed" tõlkimise eest)
    Jānis Žīgurs (A. H. Tammsaare teose "Ma armastasin sakslast" Ja eesti novellide läti keelde tõlkimise eest)

1976Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Paul Kuusberg ("Vihmapiisad")
  • luule: Viivi Luik ("Põliskevad")
  • näitekirjandus: Enn Vetemaa ("Jälle häda mõistuse pärast")
  • laste- ja noorsookirjandus: Aino Pervik ("Kunksmoor ja kapten Trumm")
  • kirjanduskriitika ja publitsistika: Olev Jõgi ("Vaod ja varjud. Valik kriitikat II")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Georg Meri ja Harald Rajamets (Shakespeare'i loomingu eestindamise eest)
    Oleksandr Zavgorodni (Paul Kuusbergi teose "Üks öö"; "Eesti rahva muinasjuttude","Kalevipoja" proosaväljaande ja teiste tõlgete eest ukraina keelde)

1977Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Väino Ilus ("Kohe pärast lapsepõlve")
  • luule: Mats Traat ("Harala elulood")
  • näitekirjandus: Rein Saluri ("Poiste sõidud")
  • laste- ja noorsookirjandus: Viivi Luik ("Leopold aitab linnameest")
  • kirjanduskriitika: Maie Kalda ("Kirjandusdest ja kriitikast")
  • publitsistika: Lennart Meri ("Hõbevalge")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Ain Kaalep (luulekogumiku "Peegelmaastikud" tõlge eesti keelde)
    Laimonis Kamara (eesti luule antoloogia "Kus külas kõndis Koidula ..." läti keeles)

1978Redigeeri

1979Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Jaan Kross ("Keisri hull")
  • luule: Mart Raud ("Ärateeline")
  • näitekirjandus: Jüri Tuulik (kuuldemängud "Margit ja Maria", "Kurgede minek" ja "Kolm päeva Kreekas")
  • laste- ja noorsookirjandus: Asta Põldmäe ("Mitmekesi maateral")
  • kirjanduskriitika: Harald Peep ("Tähtraamat. Kirjanduslikud artiklid 1968—1976")
  • publitsistika: Endel Nirk ("Mosaiikvõlv. Mõtisklusi")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Aita Kurfeldt (A. Carpentieri romaani "Kaotatud rajad" eestindus)
    Vera Ruber (L. Mere "Virmaliste väraval" jt tõlked vene keelde)

1980Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Mati Unt ("Sügisball")
  • luule: Betti Alver ("Lendav linn")
  • näitekirjandus: Ardi Liives ("Lehti ühelt puult. Valik draamasid" ja "Lehti teiselt puult. Valik komöödiaid")
  • laste- ja noorsookirjandus: Eno Raud ("Jälle need naksitrallid!")
  • kirjanduskriitika: Nigol Andresen ("Terendusi")
  • publitsistika: Kaarel Ird ("Cogito, ergo sum ehk mõeldes oma mõtteid")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Lembit Remmelgas (K. Čapeki teoste "Ногdubal. Meteoor. Tavaline elu. Esimene päästesalk" eestindus)
    Amiran Kaladze ("Eesti kirjanike jutustusi" jt tõlked gruusia keelde)

1981Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Jüri Tuulik ("Külatraagik")
  • luule: Aleksander Suuman ("Meil siin Hüperboreas")
  • näitekirjandus: Merle Karusoo ("Olen 13-aastane")
  • laste- ja noorsookirjandus: -
  • kirjanduskriitika: Georg Leets ("Абрам Петрович Ганнибал")
  • publitsistika: Voldemar Panso ("Teatriartikleid")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Ott Ojamaa (R. Merle'i "Kaitstud mehed" eestindus)
    Tamāra Vilsone (M. Undi "Must mootorrattor" jt tõlked läti keelde)

1982Redigeeri

1983Redigeeri

1984Redigeeri

1985Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Herman Sergo ("Näkimadalad")
  • luule: Jaan Kaplinski ("Tule tagasi helmemänd")
  • näitekirjandus: Toomas Kall ("Lõunavaheaeg")
  • laste- ja noorsookirjandus: Viktor Masing ("Sinasõprus tammega")
  • kirjanduskriitika: Ain Kaalep ("Maavallast ja maailma kirjandusest")
  • publitsistika: Ülo Tuulik ("Kõrge taevas")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Tiiu Kokla (Mihaly Sükösdi "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile." tõlge eesti keelde)
    Alevtina Sprogis (Peegli "Ma langesin esimesel sõjasuvel" ja Grossi "Vaikimise motiivid" tõlgete eest ukraina keelde)

1986Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Viivi Luik ("Seitsmes rahukevad")
  • luule: Paul-Eerik Rummo ("Оo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet")
  • näitekirjandus: Valter Udam ("Vastus")
  • laste- ja noorsookirjandus: Harri Jõgisalu ("Maaleib")
  • kirjanduskriitika ja -teadus: Rudolf Põldmäe ("C. R. Jakobsoni teedest ja töödest")
  • publitsistika: Jüri Talvet ("Teekond Hispaaniasse")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Henno Rajandi (G . Flauberti "Madame Bovary", D. H. Lawrence'i "Pojad ja armastajad" ja J. Austeni "Uhkus ja eelarvamus" tõlked eesti keelde)
    Danutė Sirijos Giraitė (J. Krossi romaani "Keisri hull" tõlkimise eest leedu keelde)

1987Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Aira Kaal ("Seitse tõtt ja seitse valet")
  • luule: Betti Alver ("Korallid Emajões")
  • näitekirjandus: Mati Unt ("Vaimude tund Jannseni tänaval")
  • laste- ja noorsookirjandus: Mihkel Mutt ("Näärivana")
  • kirjandusteadus ja -kriitika: Juri Lotman ("Aleksandr Sergejevitš Puškin")
  • publitsistika: Lembit Lauri ("Kirjutamata memuaare")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Arnold Ravel (P. G. Evanderi "Ängi eluasemed" ja P. Lagerkvisti "Püha maa" eestindus)
    Jelena Pozdnjakova (A. Beekmani romaani "Vabajooks" tõlge vene keelde)

1988Redigeeri

  • ilukirjanduslik proosa: Valmar Adams ("Esta astub ellu")
  • luule: Andres Langemets ("Üleminekud")
  • näitekirjandus: Jaan Kruusvall ("Vaikuse vallamaja")
  • laste- ja noorsookirjandus: Heino Väli ("Naga")
  • kirjanduskriitika: postuumselt Erna Siirak ("Talendi maagia")
  • publitsistika: Edgar Savisaar ("Võitlus mõtteviisi pärast", "Rahvussuhted Eestis — 1970.-1980. aastad", "Revolutsioon jätkub", "9000 meetri kõrgusel maapinnast")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Maiga Varik (Bulgakovi "Valge kaardivägi" eestindus)
    Aleksandr Tomberg (H. Kiige "Algusaastad. Brigadir" ja T. Kallase "Eiseni tänav" tõlked vene keelde)

1989Redigeeri

  • proosa: Arvo Valton ("Rännak giidi saatel")
  • luule: Hando Runnel ("Laulud eestiaegsetele meestele", "Mõõk ja Peegel")
  • näitekirjandus: Rein Saluri ("Minek")
  • laste- ja noorsookirjandus: Mari Saat ("Mina ise")
  • kirjanduskriitika: postuumselt Olev Jõgi ("Hetki ja viipeid")
  • publitsistika: Küllo Arjakas (artikliseeria "Eesti Vabariigi välispoliitika")
  • ilukirjanduslik tõlkekirjandus:
    Linnart Mäll (Konfutsiuse "Vesteid ja vestlusi" tõlge eesti keelde)
    Oleksandr Zavgorodni (Krossi "Keisri hullu" ja Raua "Jälle need naksitrallid" tõlgete eest ukraina keelde)

ViitedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri