Ava peamenüü

Aita Kurfeldt (kuni 1936 Auguste Therese Kurfeldt, alates 1936 Auguste Hanko; ka Justa Kurfeldt ja Kurfeldt-Hanko; 2. jaanuar 1901 Tallinn2. november 1979 Tallinn) oli eesti tõlkija ja tantsija. [1]

Tallinna väikekaupmehe perre sündinud Aita Kurfeldt õppis 1907–1917 Beljajeva eragümnaasiumis, 1920–1924 Tartu Ülikoolis (stuudium katkes majanduslikel põhjustel) ja 1924–1927 balletti Gert Neggo stuudios. Tantsijana alustas ta tööd Estonia teatris (1930–1931), pooldades veendunult modernballetti. 1930. aastatel avaldas ta Eesti ajalehtedes ka tantsuteemalisi kirjutisi.

Arstide nõudmisel oli ta siiski sunnitud balletist loobuma ning asus tegutsema tõlkijana, milleks Jüri Talveti hinnangul innustas Kurfeldti temaga 1936. aastal abiellunud poliitik, ärimees ja skandinaavia kirjanduse tõlkija August Hanko. Ülikooliharidust jätkas ta 1936. aastast eesti filoloogia ja rahvaluule alal, lõpetades cum laude. 1942. aastal kaitses ta filosoofiamagistri kraadi etnoloogiaalase väitekirjaga "Pruudi kerjamise komme" [2]. Sõjajärgseil aastail jätkas ta peamiselt tõlkijana, kuid kuna tema mees August Hanko oli küüditatud, pidi Aita Kurfeldt mehest lahutama ning töötama ka muudel ametikohtadel, sealhulgas Moskva rändtsirkuse raamatupidajana. [1]

Kurfeldt tegutses peamiselt tõlkijana vene ja romaani keeltest. Tema tõlkes jõudsid eesti keelde näiteks Miguel de Cervantes Saavedra "Don Quijote", Fjodor Dostojevski "Vennad Karamazovid", Gabriel García Márqueze "Sada aastat üksildust", Romain Rollandi "Jean-Christophe", Mihhail Šolohhovi "Vaikne Don", Anatole France'i "Kuningatar Hanejala praeköök", Giovagnoli "Spartacus", Aleksei Tolstoi "Kannatuste rada" jpt maailmakirjanduse tippteosed.[1]

Eesti hispanist Jüri Talvet on kirjutanud: "Olen tingimusteta imetlenud Aita Kurfeldti tõlkeid, suunanud neid lugema noori kirjandusõppureid /---/ ning teda ühegi kahtluseta lugenud eesti hispanistika ja ühtlasi iberoromanistika rajajaks. Seda enam, et Aita Kurfeldt jõudis väga varakult, veel enne "Don Quijote" esimese osa esmast ilmumist, end avaldada ka uurimuslik-kriitilisel alal: tema sulest ilmus Tartus 1934. aastal lühimonograafia "Miguel de Cervantes Saavedra" – üks väheseid maailmakirjanduslikke monoteema käsitlusi eesti keeles raamatukaante vahel üldse." [1]

TõlkeloomingutRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Jüri Talvet. Aita Kurfeldti meenutades Sirp, 12. jaanuar 2001
  2. "Pruudi kerjamise komme" kataloogis ESTER; Talveti järelehüüdes on magistritööks ekslikult nimetatud Kurfeldti proseminaritööd 1938. aastast "Nõiamärgid" ("Nõiamärgid" kataloogis ESTER

VälislingidRedigeeri