Ava peamenüü
Elvi Sinervo 1960. aastatel

Elvi Aulikki Sinervo-Ryömä (4. mai 1912 Helsingi28. august 1986 Helsingi) oli soome kirjanik, luuletaja ja tõlkija.

Elvi Sinervo oli pärit töölisperekonnast. 1930. aastal astus Sinervo Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei noorteorganisatsiooni. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta 19331934 Helsingi Tehnikaülikoolis ja 1934–1935 Helsingi Ülikoolis. 1936. aastal liitus ta vasakpoolse kirjandusrühmitusega "Kiila". Sinervo esikteos "Runo Söörnäisistä: novelleja" ("Luuletus Söörnäisest : novelle") ilmus 1937. aastal. Tema esimene romaan "Palavankylän seppä" ilmus 1939. aastal.

Teise maailmasõja ajal oli Elvi Sinervo aastatel 19411944 poliitilistel põhjustel vangistuses.[1] Vanglast vabanemise järel astus Sinervo Soome Kommunistlikku Parteisse. 1946. aastal ilmus tema teine romaan "Viljami Vaihdokas" ("Vahetatud Viljami"), mida tõlgiti ka paljudesse võõrkeeltesse.

1950. aastate lõpust alates Sinervo kirjandusliku loominguga enam kuigivõrd ei tegelnud, vaid keskendus tõlketööle. Ta pettus Soome Kommunistliku Partei tegevuses ja 1959. aastal arvati ta partei liikmeskonnast välja, kuid ta pidas ennast jätkuvalt kommunistiks.

Sinervo on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

IsiklikkuRedigeeri

Alates 1933. aastast oli Elvi Sinervo abielus vasakpoolse poliitiku, ajakirjaniku ja arsti Mauri Ryömäga (19111958).[2] Nende tütar Liisa Ryömä (19472017) ja poeg Ilkka Ryömä (19371978) olid tõlkijad.

Teoste tõlked eesti keelesRedigeeri

  • "Seltsimees, ära reeda!". Tallinn, 1957
  • "Vahetatud Viljami : jutustus poisist, kes tahtis saada Danko sarnaseks". Tallinn, 1966
  • "Kolm naeru on minul". Tallinn, 1971

ViitedRedigeeri