Petroloogia mõisteid
Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid. Siia kuuluvad vaid tähtsamad kristalsed kivimid, täielikuma kiviminimede loendi leiad Kivimite loendist.
A
muuda- aa-laava – teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava
- ACF-diagramm –
- afaniitne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad
- AFM-diagramm –
- aglomeraat – valdavalt ümardunud klastidega püroklastiline sete, mille keskmine terasuurus ületab 64 mm
- AKF-diagramm –
- aktsessoorne mineraal – kivimi koostises esinev mineraal, mis esineb kivimis juhuslikult või nii väikses koguses, et teda ei kasutata kivimi nimetamisel ja klassifitseerimisel
- albiidistumine –
- albiit-epidoot-amfiboliitne faatsies –
- albitiit –
- allohtoonne kivim –
- aluniidistumine –
- aluseline kivim – tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45...52%
- aluseline laava –
- aluskord – tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha
- amboniit –
- amfiboliidifaatsies –
- amfiboliit – sätendav tume moondekivim
- amfiboolid – silikaatsed lintstruktuuriga kivimit moodustavad mineraalid
- anateksis – kivimite osaline sulamine
- andesiit – keskmise koostisega vulkaaniline kivim
- andesitoid –
- anortosiit –
- apliit –
- autohtoonne kivim
B
muuda- basalt – peeneteraline kuni klaasjas, harilikult musta värvi vulkaaniline kivim
- basaniit –
- batoliit – üle 100 km² pindalaga intrusiiv, mille ulatus sügavusse pole teada
- Boweni skeem –
- bretša – ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim
C
muuda- CIPW –
D
muuda- daik – plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon
- datsiit –
- diabaas – keskmiseteraline aluseline tardkivim
- diapiir – ehk intrusioon on kivimkeha, mis olles ümbritsevaist kivimitest väiksema tihedusega, tungib aeglaselt ülespoole.
- diatreem –
- dioriit – keskmise koostisega süvakivim
- duniit – ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim
E
muuda- efusiivne kivim – efusiivse vulkaanipurske tagajärjel vulkaanist väljutatud laava tardumisel tekkinud tardkivim
- eklogiidifaatsies –
- eklogiit – punast ja rohelist värvi kõrge astme moondekivim
- eksperimentaalne petroloogia –
- epidootamfiboliidi faatsies –
- erim – mineraal või kivim, mis kuulub nende mineraalide või kivimite hulka, mille erim ta on, kuid on mingi tunnuse alusel kitsamalt defineeritud
- eriteraline struktuur –
F
muuda- fakoliit –
- faneriitne struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral on teda moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad
- feldšpatoidid – päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid
- feniit –
- fenokristall –
- ferroliit –
- foidi sisaldav kivim –
- fonoliit –
- fraktsioneeruv kristalliseerumine –
- fumarool – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas
- fülliit –
G
muuda- gabro – aluselise koostisega süvakivim
- gaiot –
- geiser – perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselt aktiivses piirkonnas
- glaukofaankildafaatsies –
- gneisiline tekstuur –
- gneiss – gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim
- graniidistumine – granitoidse kivimi moodustumine läbi moondeprotsesside
- graniit – ränidioksiidirikas süvakivim
- granitoid – põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim
- granodioriit –
- granofüür –
- granuliidifaatsies –
- granuliit –
- greisen –
H
muuda- happeline kivim – tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% ränidioksiidist
- hargsoon –
- hiidrahn –
- hornblendiit –
- hüdroterm –
- hüdrotermaalne moone –
- hüdrovilk –
I
muuda- Idiomorfne mineraal – kivimit moodustav mineraal, mis on idiomorfne
- idiomorfsus –
- ignimbriit –
- intrusiiv –
- intrusiivne kivim – maakoores tardunud tardkivim
- intrusioon – maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim)
J
muuda- jälgelement – keemiline element, mis moodustab kivimi koostisest vähem kui 0,1%
- jämedateraline struktuur –
K
muuda- kaasnev element –
- karbonatiit – tardkivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid
- kataklass –
- keskmine kivim – tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52...66%
- keskmise astme moondekivim –
- keskmiseteraline struktuur –
- kibraline tekstuur –
- kihiline intrusioon –
- kihtstruktuur –
- kihtvulkaan – valdavalt koonilise kujuga polügeneetiline vulkaan
- kildad – kildalise tekstuuriga kivimid
- kildalisus – madala astme moondekivimeile omane tekstuur
- kilpvulkaan – lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest
- kilt – kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim
- kivi – mineraaliagregaat.
- kivim – kokkulepitud tunnustega mineraaliagregaat.
- kivimi modaalne mineraloogiline koostis – magmakivimite tegelik mineraloogiline koostis.
- kivimi struktuur – kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum
- kivimi tekstuur –
- kivimite ringe – järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist
- kivimit moodustavad elemendid –
- kivimit moodustavad mineraalid – mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks
- kivimkooslus –
- klaasjas struktuur – teatud vulkaaniliste kivimite struktuur, mis koosnevad osaliselt või täielikult kristallstruktuurita ainest
- kloriitkilt –
- komatiit – ultraaluseline vulkaaniline kivim
- kontaktmoone –
- koostisdiagramm –
- kraater – enamasti vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm
- kristallooptika –
- kristalne kilt –
- kristalne kivim – kokkuvõttev mõiste, millega tähistatakse tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist
- ksenoliit – tardkivimi sees olev teise kivimi fragment
- kustunud vulkaan – hetkel mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks
- kuum täpp –
- kuumutuskadu –
- kvartsiit – peamiselt kvartsist koosnev moondekivim
- kvartsporfüür –
- kõrge astme moondekivim –
- käsipala –
- köislaava – pahoehoe, mida iseloomustab tugevalt kurrutatud laavavoolu pind
L
muuda- laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha
- lakoliit –
- lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm
- leeliseline kivim –
- leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim
- leukokraatne kivim – kristalne kivim, mille koostisest moodustavad värvilised mineraalid kuni 35%
- litoloogia – peamiselt settekivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu
- lubileeliseline kivim –
- lõhelisus –
- lõõmpilv –
- läätseline porfüroblast – ovaalse kujuga porfüroblast
- läätseline tekstuur –
- löögimoone –
M
muuda- madala astme moondekivim –
- magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass
- magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga
- magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur
- magmakivim – ehk tardkivim on magma või laava tardumisel tekkinud kivim
- mandel –
- mandelkivitekstuur – kivimite tekstuur, mille korral tühikud (vesiikulid või kavernid) on täitunud mineraaliteradega
- marmor – karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim
- melanokraatne kivim –
- merealune basaltplatoo –
- metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim
- metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise
- metamorfism – ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis
- metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis
- miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega
- migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim
- mikroteraline struktuur –
- mineraalkooslus –
- mitmikintrusioon –
- mittekaasnev element –
- monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra
- monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim
- moondeaste –
- moondefaatsies –
- moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim
- moondekivimi struktuur –
- moondekivimite petroloogia –
- moondekompleks –
- moondeoreool –
- moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis
- must tossutaja –
- mudavulkaan –
- muutumine –
N
muuda- neptunism – vananenud geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kõik kivimid settelist päritolu
O
muuda- obsidiaan – ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim
- ofiidiline struktuur –
- ofioliit – tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment
- oliviin – magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm
- ookeaniline platoo –
- ooliit –
- osaline sulamine –
P
muuda- padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool
- pahoehoe – siledapinnaline laavavool
- palagoniit –
- peeneteraline struktuur – kivimi koosneb kristalliteradest suurusega 0,5–1,0 mm
- pegmatiit –
- peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad
- Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud
- Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad
- peridotiit – ultraaluseline süvakivim
- petrofüüsika –
- petrogenees –
- petrograafia – kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu
- petrograafiline provints –
- petrokeemia –
- petroloogia – kristalseid kivimeid uuriv geoloogiline teadusharu
- petrotektoonilised kooslused –
- pimss – happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim
- plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv
- platoobasalt –
- plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool
- plutonism –
- plutoon – ehk intrusioon on mistahes Maa sisemuses tekkinud magmakeha
- polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses
- polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra
- poorsus –
- porfüriit –
- porfüroblast –
- porfüroklastiline struktuur –
- porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim
- porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid
- primaarne struktuur –
- progressiivne moone –
- ptigmatiit – kurrutatud leukosoomiga migmatiidi erim
- purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim
- purustusmoone –
- põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte
- päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm
- püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment
- püroklastiline kivim –
- püroklastiline materjal –
- pürokseniit –
Q
muuda- QAPF-diagramm – tardkivimite klassifitseerimiseks kasutatav topeltkolmnurkdiagramm
R
muuda- regionaalne kivim –
- retrograadne moone –
- ringdaik –
- rohekildafaatsies –
- rohekilt – roheka värvuse ja kildalise tekstuuriga moondekivim
- rohekivim –
- rändkivi –
- rändrahn –
- ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus
- ränistunud puu –
- rüoliit – ränidioksiidirikka koostisega vulkaaniline kivim
S
muuda- sarvkivi –
- sekundaarne mineraal –
- sekundaarne struktuur –
- serpentiinistumine –
- settekivim – setete kivistumise läbi tekkinud kivim
- siirdemoone –
- silikaadid – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit
- sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud
- sinikildafaatsies –
- sinikilt –
- skarn –
- solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool
- soojusmoone –
- soonbretša –
- soonintrusioon –
- soonkivim –
- spinifeks-struktuur –
- sula (geoloogia) –
- suunatud tekstuur –
- süeniit –
- süeviit –
- süvakivim – keskmise- kuni jämedateraline magmakivim
- süvamoone –
Š
muudaT
muuda- tahhüliit –
- tardkivim – magma või laava tardumisel tekkinud kivim
- tardkivimi struktuur –
- tardkivimite klassifikatsioon –
- tardkivimite petroloogia –
- TAS-diagramm – diagramm, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks
- tegevvulkaan – hetkel tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus
- tektooniline bretša –
- tektoonilised tsüklid –
- tseoliidifaatsies –
- tuff –
U
muuda- uinunud vulkaan – vulkaan, mis hetkel ei tegutse, kuid teeb seda tõenäoliselt tulevikus
- ultraaluseline kivim – tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45%
- universaallauake –
V
muuda- vajumismoone –
- vesiikul (geoloogia) –
- vesikulaarne tekstuur – purskekivimeile omane tühikuline ehk poorne tekstuur
- voolutekstuur –
- vulkaaniline gaas – vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu
- vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik
- vulkaaniline kivim – vulkaanilise tekkega tardkivim
- vulkaaniline klaas – ehk obsidiaan on ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim
- vulkaaniline plokk – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm
- vulkaaniline pomm – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm
- vulkaaniline tuhk – kuni 2 mm läbimõõduga püroklastidest koosnev vulkaaniline sete
- vulkanoloogia – geoloogia haru, mis uurib vulkaane ja vulkanismi
- vulkanoloogiaobservatoorium – tegevvulkaanide jälgimise ja uurimisega tegelev observatoorium
- võrdteraline struktuur –
- värviindeks – kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv
- värvilised mineraalid – magneesiumi- ja rauarikkad kivimit moodustavad mineraalid
- vöödiline tekstur –