Maateaduste mõisteid (D)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad D-tähega.
daik | plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon | |
dalmaatsia rannik | rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt | |
Dansgaardi-Oeschgeri sündmused | ||
Dapingi lade | ||
Darriwili lade | ||
dateerimine (geoloogia) | ||
datoliit | ||
datsiit | ränirikas vulkaaniline kivim | |
Daugava lade | ||
deebit | geoloogias ja mäenduses keskmine vee, nafta või gaasi kogus, mida allikas või kaev ajaühikus annab | |
deflatsioon | ehk tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti | |
defluktsioon | ||
deformatsioonikaksikud | ||
deglatsiatsioon | protsess, mille käigus maa vabaneb liustike alt | |
deklinatsiooni puudumise joon| | ||
delleniit| | ||
delta | jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu | |
deltarannik | rannikutüüp, kus madal mererannik on liigestatud paljude jõeharudega | |
deltasete | ||
deluuvium | setted, mis on tekkinud ajutise vee (deluviaalse vee) erodeerival toimel nõlvajalamile, veerudele ja nõgudesse | |
dendriit (mineraloogia) | ||
dendroklimatoloogia | dendrokronoloogia haru, mis keskendub puittaimede aastarõngaste ja neilt väljaloetava ajaperioodi kliima uurimisele | |
dendrokronoloogia | teadusharu ja ühtlasi ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid | |
denitrifikatsioon | lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasilisteks ühenditeks | |
denudatsioon | protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises | |
depositsioon | protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad | |
depressioon (geoloogia) | ||
depressioonilehter | ||
detriit | vees hõljuvad või veekogu põhja settinud surnud organismide jäänused | |
Devon | ajastu, mis vastab ajavahemikule 416...359 miljonit aastat tagasi | |
Devoni punane liivakivi | ||
diabaas | keskmiseteraline aluseline tardkivim | |
diagenees | kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, väljaarvatud murenemine ja moone | |
diamorfism | ||
diapiir | antiklinaalne kurd, mis on tekkinud kurru sisemuses oleva plastilise materjali ülespoole tungimisest | |
diaspoor | ||
diatomiit | peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim | |
diferentseerumine (geoloogia) | ||
difusioon | ainete iseeneslik segunemine, ehk ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele | |
diktüoneemaargilliit | tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim | |
diluuvium | ||
dimorfism | bioloogias ühe liigi (taime- või looma-) morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina | |
dinosaurus | roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni | |
diopsiid | ||
dioriit | keskmise koostisega süvakivim | |
diskordantne intrusiiv | ||
dispersioon (hüdrogeoloogia) | ||
distaalsus | ||
D-kiht | ionosfääri osa, mis paikneb kõrgusel 60–90 km E-kihi all | |
doleriit | keskmiseteraline aluseline tardkivim | |
dolokivi | valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim | |
dolomiidistumine | protsess, mille käigus lubjakivi muutub osaliselt või täielikult dolomiidiks (dolokiviks) | |
dolomiit | karbonaatne kivimit moodustav mineraal | |
domeriit | ||
doreiit | ||
dromateerium | ||
drumlinoid | voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm | |
druus | ||
Dryas | ||
Dubniki lade | ||
duniit | ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim | |
džungel | ||
dünaamiline geoloogia | geoloogia osa, mis tegeleb Maa ehituse ning teda mõjutavate protsesside uurimisega | |
dünaamiline intrusioon | ||
düseutroofne järv | järv, millele on iseloomulik suur biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike mineraalainete sisaldus | |
düstroofne järv | järv, millele on iseloomulik väike mineraalainete ja biogeenide sisaldus ning suur huumusainete sisaldus | |
düü | orgaanikarikas pruunikasmust soosete (järvemuda), mis enamikus koosneb detriidist (valdavalt taimeosistest) ja nendega seostunud rauasooladest |