Ava peamenüü

Miarooliline tekstuur, ka miaroliidiline tekstuur[1], on süvakivimi tekstuur, mida põhjustavad kivimis kristallisatsiooniproduktidega täitunud süvakivimis esinevad väikesed (<2 mm ) korrapäratud poorid või õõnsused. Selline tekstuur tekib tänu mahu vähenemisele kristalliseerumise käigus.[2]

Miaroolilise tekstuuri puhul kivimi tühikud (vesiikulid) ei ole siiski üleni täitunud sekundaarsete mineraalidega (sel juhul tekiks mandelkivitekstuur), vaid osaliselt, täpsemalt – vaid vesiikulite seinad kattuvad hilisemate hüdrotermaalsete protsesside käigus sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega, mis põhjustavadki vesiikulite seintele miaroolilise tekstuuri.

Miarooliline tekstuur esineb näiteks graniitides, dioriitides ja gabrodes,[2], samuti granitoidse koostisega pegmatiitides.

Miarooliline tekstuur on iseloomulik intrusiividele, mis omavad poore või õõnsusi.[3]

Väiksuse tõttu on miarooliline tekstuur sageli nähtav vaid mikroskoopi kasutades.

ViitedRedigeeri