Anateksis on kivimite osaline sulamine.

Osaliselt ülessulanud kivim ehk migmatiit Norras Geirangeri fjordi lähedal

Anateksise all mõistetakse nii protsessi kui ka selle tulemust. Anateksise tagajärjel moodustunud kivimit nimetatakse migmatiidiks.

Et kivimid ei sula ühtlaselt, vaid kõigepealt hakkab sulama ränirikkam ja heledam komponent, siis koosnevad ka migmatiidid heledamast osast ehk leukosoomist (tardkivim) ning tumedamast osast ehk melanosoomist, milleks on tavaliselt kõrge moondeastme kivim, näiteks gneiss.

Anateksist saab käsitleda kui moondekivimite muutumist magmaks, mis on poolel teel seisma jäänud.

Selline kivimite osaline sulamine toimub mitmekümne kilomeetri sügavusel maakoores. Graniidi anateksis toimub näiteks 15–30 km sügavusel, kus rõhk on 0,5–1 GPa ja temperatuur vähemalt 650 °C.

Orogeneesi ehk mäestike tekke käigus võib see toimuda väiksematel sügavustel ja temperatuuridel, kui kivimid on allutatud suuremale rõhule, ja nii kohtab anateksist mäestikes, näiteks Himaalajas ja Alpides.