Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Oliviin
Omadused
Keemiline valem (Mg,Fe)2SiO4
Mineraaliklass saarsilikaadid
Värvus roheline, kollane, punakaspruun, tumeroheline
Tihedus 3,22...4,39 g/cm³
Kõvadus 6,5...7
Lõhenevus nõrk
Süngoonia rombiline
Punktigrupp rombiline dipüramidaalne
Kriips valge
Kaksistumine harva
Murdepind karpjas
Läige klaasi
Kristallooptilised omadused
Optiline telg kaheteljeline
Optiline märk positiivne või negatiivne
Kaksik­murdumine 0,033...0,052
Reljeef kõrge
Interferents­värvused kuni kolmandat järku
2V 46...98°
nα 1,636...1,827
nβ 1,651...1,869
nγ 1,669...1,879

Keemiline valem: (Mg,Fe)2SiO4

Oliviin on enamasti oliivrohelise värvusega, sellest ka nimi. Kuulub rombilisse süngooniasse. Oliviin on küllaltki suure erikaaluga mineraal, keskmiselt 3,32. Kõvadus on 6,5...7, tal on klaasiläige.

Enamik oliviine moodustavad isomorfse rea, mille ühes otsas on mineraal forsteriit (Mg2SiO4), teises otsas aga fajaliit (Fe2SiO4). Seega saavad raua- ja magneesiumiaatomid üksteist kristallstruktuuris igas vahekorras asendada.

Oliviin on oluline kivimit moodustav mineraal, kuuludes peamiselt suhteliselt vähe räni sisaldavate tardkivimite (aluselised ja ultraaluselised kivimid) koostisse. Peaaegu täielikult koosneb oliviinist peridotiitide hulka kuuluv kivim duniit. Et sellised kivimid on laialt levinud Maa vahevöös, on ka oliviini kontsentratsioon vahevöös märgatavalt kõrgem kui maakoores. Oliviin mureneb kergesti serpentiiniks. Hüdrotermaalse muutumise tagajärjel muutub oliviin peamiselt iddingsiidiks. Oliviinil on kõrge sulamistemperatuur, mistõttu hakkab ta magma jahtudes esimesena kristalliseeruma. Olulisel määral sisaldavad oliviini ka Kuu basaltsed laavavoolud.