| baikali kurrutus
|
Ediacara ja Kambriumi alguse mäetekkeprotsessid
|
| balka
|
U-kujulise ristlõikega vooluveetekkeline negatiivne pinnavorm, mille veerud on kaetud taimkattega
|
| Balti jääjärv
|
umbes 12 000...10 200 aastat tagasi eksisteerinud magedaveeline jääjärv, üks Läänemere arengustaadiumeist
|
| Balti kilp
|
Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid
|
| Balti klint
|
Laadoga lähistelt Ölandini ulatuv astang aluspõhjakivimeis
|
| Balti sünekliis
|
Läänemere lõunaosa ja Saksamaa ning Poola põhjaosa hõlmav sünekliis
|
| bandaiit
|
|
| barhaan
|
ariidse kliimaga aladel esinev luitetüüp
|
| barjäär (biogeograafia)
|
geograafiline levimistõke, näiteks mäestik või veekogu
|
| barjäär (geokeemia)
|
ala, kus keemilise elemendi liikumisvõime langeb ja kus seetõttu võib tekkida maardla
|
| barjäärriff
|
rannaga paralleelne korallrahu
|
| baromeeter
|
õhurõhu mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument
|
| barr
|
rannaga paralleelne lainetuse tekitatud madalam merepõhja osa
|
| barüüt
|
valge, värvitu või kollakas rombilise süngoonia mineraal, baariumsulfaat
|
| basaldikiht
|
maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s
|
| basalt
|
peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim
|
| basaniit
|
foidi sisaldav purskekivim
|
| bassein (geoloogia)
|
maakoore madalam osa, kuhu on kuhjunud paks setendite kiht
|
| batoliit
|
üle 100 km² pindalaga intrusiiv, mille ulatus sügavusse pole teada
|
| batüaal
|
maailmamere kiht 200 ja 3500 meetri sügavusjoonte vahel
|
| batümeetria
|
veekogude sügavuste mõõtmine ja kaardistamine
|
| batümeetriline kaart
|
|
| Beauforti skaala
|
|
| Benioffi vöönd
|
seismiliselt aktiivne vöönd piki sukelduva laama pinda
|
| bentaal
|
veekogu põhi organismide elukeskkonnana
|
| bentoniit
|
klaasja püroklastilise materjali muutumisel tekkinud savimineraalidest koosnev kivim
|
| bentos
|
veekogu põhja elustik
|
| berüll
|
heksagonaalne mineraal; berülliumi maak
|
| bifurkatsioon
|
vooluveekogu jagunemine kaheks haruks
|
| billabong
|
|
| Billingeni katastroof
|
Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos
|
|
| Billingeni lade
|
| biogeenne sete
|
organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setted
|
| biogeenne kivim
|
organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setteist moodustunud kivim
|
| biogeofüüsika
|
teadusharu, mis uurib organismide põhjustatud geofüüsikalisi nähtusi
|
| biogeograafia
|
teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal
|
| biogeograafiline rajoneering
|
biosfääri rajoneerimine elustiku oluliste erinevuste alusel
|
| biogeokeemia
|
teadusharu, mis uurib geokeemilisi protsesse, kuhu on kaasatud elusloodus
|
| biogeokeemiline tsükkel
|
osa aineringest, mis käib läbi eluslooduse
|
| biogeotsönoloogia
|
teadusharu, mis uurib eluslooduse ja elukeskkonna (muld, kivimid, kliima) vastastikuseid suhteid
|
| biogeotsönoos
|
looduslik kompleks, millesse kuuluvad elustik ja elupaik
|
| bioherm
|
organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist
|
| biokeemiline setend
|
organismide elutegevuse tulemusel tekkinud keemiline setend, näiteks rauamaak
|
| bioklimatoloogia
|
teadusharu, mis uurib kliima mõju organismidele
|
| bioloogiline murenemine
|
murenemine, mis toimub organismide tegevuse tulemusel
|
| biomass
|
organismide mass vaadeldavas ruumiosas
|
| biometeoroloogia
|
teadusharu, mis uurib meteoroloogiliste elementide mõju organismidele
|
| biomorfne lubjakivi
|
lubjakivi, mille koostises on rohkelt kivistisi
|
| bioom
|
teatud ala eluta loodusega kohastunud organismide kogum
|
| biosfäär
|
eluks kõlblik osa planeedist Maa; kõigi Maa organismide kogum
|
| biostratigraafia
|
teadusharu, mis uurib kivististe levikut stratigraafilistes kihtides ja teeb selle alusel järeldusi nende kihtide kohta
|
| biostroom
|
|
| biotoop
|
koosluse elupaik; elupaiga abiootiliste tegurite kompleks
|
| biotiit
|
ülitäiusliku lõhenevusega monokliinne mineraal, kuulub vilkude hulka
|
| biotiitkilt
|
biotiiti sisaldav kilt
|
| bioturbatsioon
|
organismide setteid kobestav ja ümberpaigutav tegevus
|
| bjeff
|
veekogu osa, mis külgneb vesiehitisega
|
| boghed
|
peamiselt vetikate jäänustest koosnev kivisüsi
|
| boksiit
|
soojas kliimavöötmes tekkinud hallikas, kollakas või pruun settekivim; peamine alumiiniumi maak
|
| Bondi sündmus
|
|
| boniniit
|
|
| boniteet
|
mulla viljakust iseloomustav suurus
|
| boora
|
külm mägedest laskuv katabaatiline tuul Aadria ja Musta mere kirderannikul
|
| booraks
|
monokliinne sinakas või valge mineraal; boori maak
|
| Boreaalne kliimastaadium
|
umbes 9100...7800 aastat tagasi valitsenud soojade suvede ja külmade talvedega parasvöötme kliimastaadium
|
| borniit
|
tetragonaalne mineraal; vasemaak
|
| Boweni skeem
|
temperatuuri langedes magmast väljakristalliseeruvate mineraalide järgnevuse skeem
|
| Bøllingi jäävaheaeg
|
lühike soe periood viimase jääaja lõpuosas
|
| brahhiopoodid
|
meres elavad sümmeetrilise ehitusega välisskeletiga selgrootud
|
| brahhiosaurus
|
dinosaurus, üks suurimatest
|
| bretša
|
ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim
|
| briis
|
kohalik pinnase temperatuurierinevustest põhjustatud tuul
|
| brusiit
|
heksagonaalne heledat värvi mineraal
|
| budiin
|
väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha
|
| budinaaž
|
venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha
|
| burromeeter
|
multifunktsionaalne meteoroloogiline instrument
|
|
| Burtnieki lade
|
| bütauniit
|
plagioklasside hulka kuuluv trikliinne mineraal
|
