Maateaduste mõisteid (B)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega.

baikali kurrutus Ediacara ja Kambriumi alguse mäetekkeprotsessid
balka U-kujulise ristlõikega vooluveetekkeline negatiivne pinnavorm, mille veerud on kaetud taimkattega
Balti jääjärv umbes 12 000...10 200 aastat tagasi eksisteerinud magedaveeline jääjärv, üks Läänemere arengustaadiumeist
Balti kilp Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid
Balti klint Laadoga lähistelt Ölandini ulatuv astang aluspõhjakivimeis
Balti sünekliis Läänemere lõunaosa ja Saksamaa ning Poola põhjaosa hõlmav sünekliis
bandaiit
barhaan ariidse kliimaga aladel esinev luitetüüp
barjäär (biogeograafia) geograafiline levimistõke, näiteks mäestik või veekogu
barjäär (geokeemia) ala, kus keemilise elemendi liikumisvõime langeb ja kus seetõttu võib tekkida maardla
barjäärriff rannaga paralleelne korallrahu
baromeeter õhurõhu mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument
barr rannaga paralleelne lainetuse tekitatud madalam merepõhja osa
barüüt valge, värvitu või kollakas rombilise süngoonia mineraal, baariumsulfaat
basaldikiht maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s
basalt peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim
basaniit foidi sisaldav purskekivim
bassein (geoloogia) maakoore madalam osa, kuhu on kuhjunud paks setendite kiht
batoliit üle 100 km² pindalaga intrusiiv, mille ulatus sügavusse pole teada
batüaal maailmamere kiht 200 ja 3500 meetri sügavusjoonte vahel
batümeetria veekogude sügavuste mõõtmine ja kaardistamine
batümeetriline kaart
Beauforti skaala
Benioffi vöönd seismiliselt aktiivne vöönd piki sukelduva laama pinda
bentaal veekogu põhi organismide elukeskkonnana
bentoniit klaasja püroklastilise materjali muutumisel tekkinud savimineraalidest koosnev kivim
bentos veekogu põhja elustik
berüll heksagonaalne mineraal; berülliumi maak
bifurkatsioon vooluveekogu jagunemine kaheks haruks
billabong
Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos
Billingeni lade
biogeenne sete organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setted
biogeenne kivim organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setteist moodustunud kivim
biogeofüüsika teadusharu, mis uurib organismide põhjustatud geofüüsikalisi nähtusi
biogeograafia teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal
biogeograafiline rajoneering biosfääri rajoneerimine elustiku oluliste erinevuste alusel
biogeokeemia teadusharu, mis uurib geokeemilisi protsesse, kuhu on kaasatud elusloodus
biogeokeemiline tsükkel osa aineringest, mis käib läbi eluslooduse
biogeotsönoloogia teadusharu, mis uurib eluslooduse ja elukeskkonna (muld, kivimid, kliima) vastastikuseid suhteid
biogeotsönoos looduslik kompleks, millesse kuuluvad elustik ja elupaik
bioherm organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist
biokeemiline setend organismide elutegevuse tulemusel tekkinud keemiline setend, näiteks rauamaak
bioklimatoloogia teadusharu, mis uurib kliima mõju organismidele
bioloogiline murenemine murenemine, mis toimub organismide tegevuse tulemusel
biomass organismide mass vaadeldavas ruumiosas
biometeoroloogia teadusharu, mis uurib meteoroloogiliste elementide mõju organismidele
biomorfne lubjakivi lubjakivi, mille koostises on rohkelt kivistisi
bioom teatud ala eluta loodusega kohastunud organismide kogum
biosfäär eluks kõlblik osa planeedist Maa; kõigi Maa organismide kogum
biostratigraafia teadusharu, mis uurib kivististe levikut stratigraafilistes kihtides ja teeb selle alusel järeldusi nende kihtide kohta
biostroom
biotoop koosluse elupaik; elupaiga abiootiliste tegurite kompleks
biotiit ülitäiusliku lõhenevusega monokliinne mineraal, kuulub vilkude hulka
biotiitkilt biotiiti sisaldav kilt
bioturbatsioon organismide setteid kobestav ja ümberpaigutav tegevus
bjeff veekogu osa, mis külgneb vesiehitisega
boghed peamiselt vetikate jäänustest koosnev kivisüsi
boksiit soojas kliimavöötmes tekkinud hallikas, kollakas või pruun settekivim; peamine alumiiniumi maak
Bondi sündmus
boniniit
boniteet mulla viljakust iseloomustav suurus
boora külm mägedest laskuv katabaatiline tuul Aadria ja Musta mere kirderannikul
booraks monokliinne sinakas või valge mineraal; boori maak
Boreaalne kliimastaadium umbes 9100...7800 aastat tagasi valitsenud soojade suvede ja külmade talvedega parasvöötme kliimastaadium
borniit tetragonaalne mineraal; vasemaak
Boweni skeem temperatuuri langedes magmast väljakristalliseeruvate mineraalide järgnevuse skeem
Bøllingi jäävaheaeg lühike soe periood viimase jääaja lõpuosas
brahhiopoodid meres elavad sümmeetrilise ehitusega välisskeletiga selgrootud
brahhiosaurus dinosaurus, üks suurimatest
bretša ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim
briis kohalik pinnase temperatuurierinevustest põhjustatud tuul
brusiit heksagonaalne heledat värvi mineraal
budiin väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha
budinaaž venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha
burromeeter multifunktsionaalne meteoroloogiline instrument
Burtnieki lade
bütauniit plagioklasside hulka kuuluv trikliinne mineraal