Ignimbriit
Ignimbriit on lõõmpilvest väljasettinud püroklastidest moodustunud vulkaaniline kivim.
Kivimi nimetas 1935. aastal nii Uus-Meremaa geoloog Peter Marshall[1]. Algul nimetati ignimbriidiks vaid tulikuumade püroklastide kokkukleepumisel või "keevitumisel" tekkinud kivimit (eesti keeles on kasutatud ka terminit "keevistuff"[2]). Tänapäeval sellist piirangut enam ei ole ning ignimbriidiks nimetatakse kõikvõimalikke lõõmpilvest ehk püroklastilisest voolust maha jäänud kivistunud setteid[3]. Ignimbriiti kirjeldati esimest korda Alaskal Katmai vulkaani juures.
Ignimbriit võib olla mitmesuguse keemilise koostisega. Teada on nii basaltseid kui ka ränirikkaid rüoliitse koostisega ignimbriite. Ignimbriidist moodustuvad ignimbriitkatted, mille pindala võib ulatuda tuhandetesse ruutkilomeetritesse. Kõige suurema pindalaga ignimbriitkatted moodustuvad tavaliselt datsiitse ja rüoliitse koostisega ignimbriidist. Selliste ignimbriitkatete tekkimine on seotud väga võimsate plahvatuslike vulkaanipursetega. Näiteks 28 miljoni aasta eest moodustus praeguse USA Colorado osariigi alal 4800 km³ mahuga kivimkeha, mida tuntakse Fish Canyoni tufina. Selle purske käigus moodustus La Garita kaldeera. Ajaloolise aja võimsaim vulkaanipurse on Indoneesias 1815. aastal toimunud Tambora purse, mis tekitas 30 km³ vulkaanilist materjali.[4]
Viited muuda
- ↑ Best, Myron G. (2002). Igneous and Metamorphic Petrology (2. trükk). Wiley-Blackwell. Lk 271. ISBN 1405105887
- ↑ Rast, Horst. (1988). Vulkaanid ja vulkanism. Tõlge saksa keelest: Alfred Reier. Valgus. Lk 51.
- ↑ Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 319. ISBN 0922152349
- ↑ Tilling, Robert I. (2007). Ignimbrite. Entsüklopeedias McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill. Köide 9 (I–LEV). Lk 20–21. ISBN 0071441433