Vulkaaniline kivim

Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.

Ignimbriit on lõõmpilvest sadenenud vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim.

Vulkaanilised kivimid on tekkinud vulkaanist väljutatud ainese tardumisel maapinnal, vees või maapinnalähedastes intrusioonides. Vulkaniitidele on omane peitkristalne ehk afaniitne struktuur. Vulkaanilisi kivimeid eristatakse süva- ja poolsüvakivimeist, mis tardusid sügavamal maakoores. Ekstrusiivne kivim, purskekivim ja efusiivne kivim on terminid, mida enamasti käsitletakse kui vulkaanilise kivimi sünonüüme, kuid tegelikult on neil pisut teistsugune tähendus.

Struktuur ja tekstuur

Vulkaanilised kivimid on üldiselt kiire jahtumise tõttu afaniitse või peeneteralise struktuuriga. Nende koostises võib leiduda fenokristalle ja klaste. Fenokristallid on moodustunud vedelast magmast kristalliseerumise tulemusena ajal, mil magma polnud veel laavana maapinnale jõudnud. Klastid on teiste kivimite fragmendid, mis on sattunud laava või magma koostisse kas maa-alustes tingimustes magmakambri või vulkaanilõõri seintest või siis maapinnal, olles näiteks liikuvast laavavoolust kaasa haaratud.

Mineraloogiline koostis

Mineraale, millest vulkaanilised kivimid koosnevad, on väga palju. Siiski, kui jätta välja aktsessoorsed ehk kivimi koostises juhuslikud mineraalid või mineraalid, mida seal leidub nii vähe, et neid ei kasutata kivimite klassifitseerimisel ja nimetamisel, jääb järele vaid seitse põhilist mineraaliperekonda, millele lisandub kvarts. Seitsmest kuus kuuluvad silikaatide hulka. Need seitse on:

Oliviinid, näiteks forsteriit
Pürokseenid, näiteks augiit
Amfiboolid, näiteks küünekivi
Vilgud, näiteks biotiit
Päevakivid, näiteks sanidiin
Feldšpatoidid, näiteks nefeliin
Raua- ja titaanioksiidid, näiteks magnetiit

Nagu eespool mainitud, lisandub neile seitsmele üksikmineraal kvarts.

Klassifikatsioon

Vulkaanilisi kivimeid nimetatakse sarnaselt teiste magmakivimitega vastavalt nende keemilisele koostisele. Ränirikastest vulkaniitidest on tuntud süvakivim graniidi vulkaaniline analoog rüoliit, samuti vahtja tekstuuriga pimss, või klaasja struktuuriga vulkaaniline klaas ehk obsidiaan. Ränivaestest vulkaniitidest on levinuim basalt. Plahvatusliku vulkanismiga kaasneb nn püroklastiliste kivimite teke. Tüüpiline püroklastiline kivim on tuff.

Vulkaanilisteks kivimiteks peetakse ka pinnalähedastes intrusioonides tardunud kivimeid, mis kiire jahtumise tõttu meenutavad struktuurilt pigem purske- kui süvakivimeid.

Vaata ka

Kirjandus

Peter Francis, Clive Oppenheimer, 2004. Volcanoes. Oxford University Press, 521 lk. ISBN 0-19-925469-9
Myron G. Best, 2003. Igneous and metamorphic petrology. Blackwell Science, 729 lk. ISBN 1-4051-0588-7

Välislingid

Eesti keelde tõlgitud animeeritud õppevahend vulkanismi ja vulkaaniliste kivimite kohta Tromsø ülikooli veebilehel webGeology.