Oliviin

Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Oliviin
Omadused
Keemiline valem	(Mg,Fe)2SiO4
Mineraaliklass	saarsilikaadid
Värvus	roheline, kollane, punakaspruun, tumeroheline
Tihedus	3,22...4,39 g/cm³
Kõvadus	6,5...7
Lõhenevus	nõrk
Süngoonia	rombiline
Punktigrupp	rombiline dipüramidaalne
Kriips	valge
Kaksistumine	harva
Murdepind	karpjas
Läige	klaasi
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	kaheteljeline
Optiline märk	positiivne või negatiivne
Kaksik­murdumine	0,033...0,052
Reljeef	kõrge
Interferents­värvused	kuni kolmandat järku
2V	46...98°
nα	1,636...1,827
nβ	1,651...1,869
nγ	1,669...1,879

Keemiline valem: (Mg,Fe)₂SiO₄

Oliviin on enamasti oliivrohelise värvusega, sellest ka nimi. Kuulub rombilisse süngooniasse. Oliviin on küllaltki suure erikaaluga mineraal, keskmiselt 3,32. Kõvadus on 6,5...7, tal on klaasiläige.

Enamik oliviine moodustavad isomorfse rea, mille ühes otsas on mineraal forsteriit (Mg₂SiO₄), teises otsas aga fajaliit (Fe₂SiO₄). Seega saavad raua- ja magneesiumiaatomid üksteist kristallstruktuuris igas vahekorras asendada.

Oliviin on oluline kivimit moodustav mineraal, kuuludes peamiselt suhteliselt vähe räni sisaldavate tardkivimite (aluselised ja ultraaluselised kivimid) koostisse. Peaaegu täielikult koosneb oliviinist peridotiitide hulka kuuluv kivim duniit. Et sellised kivimid on laialt levinud Maa vahevöös, on ka oliviini kontsentratsioon vahevöös märgatavalt kõrgem kui maakoores. Oliviin mureneb kergesti serpentiiniks. Hüdrotermaalse muutumise tagajärjel muutub oliviin peamiselt iddingsiidiks. Oliviinil on kõrge sulamistemperatuur, mistõttu hakkab ta magma jahtudes esimesena kristalliseeruma. Olulisel määral sisaldavad oliviini ka Kuu basaltsed laavavoolud.