Ava peamenüü

Linna nimiRedigeeri

Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein (alamsaksa 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju Wittensten). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt. Ülemsaksakeelne Weissenstein tuli kasutusele 17. sajandil.[1]

Linna eestikeelset nime on mainitud esmakordselt 1564. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. 1637. aasta Heinrich Stahli sõnastikus on linna nimena antud Paid. 18. sajandi esimesel veerandil koostatud Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. Anton thor Helle 1732. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. 19. sajandi kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.[1]

Paul Johanseni andmeil kasutati Paide kohta ka ladinakeelset nimetust Albus lapis, mis tähendab valget kivi.

Burgundia diplomaat ja kirjanik Guillebert de Lannoy, kes 1413. aastal reisis Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nimetust Wislen. Poola keeles kasutati nime Bialy Kamien, mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime Wittenstein või kasutatud nimekuju Белый город, mis tähendas valget linna.[1]

KeskaegRedigeeri

 
Paide ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein

Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil Liivi ordu maameistri Konrad von Manderni valitsemisajal alustati ordulinnuse rajamist. [2]

30. septembril 1291 sai Paide ordumeister Haltilt linnaõigused[3] .

Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli Järva foogtkonna ja lühiajaliselt ka Paide komtuurkonna keskus.

Jüriöö ülestõusRedigeeri

Jüriöö ülestõusu ajal 4. mail 1343 hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud[4].

Liivimaa sõdaRedigeeri

Liivimaa sõja ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten[5] .

Vene väed vürst Ivan Fjodorovitš Mstislavski juhtimisel piirasid Paidet taas septembris 1560. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja Caspar von Oldenbockum suutis rünnaku tagasi lüüa[6].

1562. aastal sügisel piirasid linnust Rootsi väed Klas Kristersson Horni juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma[7].

1565. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud[8] .

Aastatel 1570–1571, seitsme kuu jooksul piirasid linna taas vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada[9] .

1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks[10].

1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi[11]. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise Pljussa vaherahuga tunnistati Paide Rootsi valduseks.

Rootsi-Poola sõjadRedigeeri

 
Paide linn ja linnus. Friedrich van Hulseni vasegravüür 1632. aastal ilmunud teosest "Inventarium Sueciae"
 
Simsoni vesiveski varemed Paides Vallimäe kõrval. Sinna oli veski märgitud juba 1683. aasta plaanil

1600. aastal sügisel, Poola-Rootsi sõja ajal, oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.[12] Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601. aasta alguses.[13] 1602. aastal piirasid Paidet Poola väed suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. 1604. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all Paide lahing, milles Poola väed lõid Leedu välihetmani Jan Karol Chodkiewiczi juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel Leedu suurhetmaniks[14], ja Rootsi vägesid juhtinud Arvid Eriksson Stålarm mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).[15] Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada.

1615. aastal põletati Paides 9 nõida. [16]

Paide allakäik 17.–18. sajandilRedigeeri

Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati 1636. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja Axel Torstenson suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. 1669. aastal omandas Mäo mõisa Hans von Fersen ning tema ja tema järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.[17] Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi Svea õuekohtusse.[18] 14. mail 1696 andis Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gardie korralduse arvata Paide Mäo mõisa võimu alt välja. [19]

Põhjasõja ajal 1703. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.[19]

August Wilhelm Hupeli andmeil oli 18. sajandi keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik need olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.[20]

 
Kreisilinna Paide plaan aastast 1739. Johann Christoph Brotze kogust

1769. aastal asutas Johann Joseph Meckin Paidesse apteegi [21]

1773. aastal rajati Reopalu kalmistu.[22]

1783–1918Redigeeri

 
Paide Püha Risti kirik valmis kivikirikuna 1786. aastal

Paide sai oma linnaõigused tagasi 1783. aastal seoses Katariina II algatatud haldusreformiga. Paidest sai Järva kreisi keskus ja 1789. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitusi: 1786. aastal valmis Paide kirik ja 1789. aastal kohtumaja. 1796. aastal asutasid linnaelanikud seltsi "Bürgerliche Einigkeit", mida rahvasuus tunti ka "Bürgermusse" nime all.[20]

Paide linnal, nagu ka teistel Eestimaa väikelinnadel, ei olnud raadi, linna juhtis foogtikohus. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.

1820. aastal avati Paides kreisihaigla[23] ja 1835. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.[22]

1862. aastal lasi Peterburi kaupmees Russanov Vallimäele rajada õigeusu kiriku.[22]

1886. aastal külastas Paidet suurvürst Vladimir Aleksandrovitš, kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.[24]

19. sajandi viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. 18951897 korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. 1898. aastal rajati Pärnu tänava äärde pärna- ja Tallinna tänava äärde kaseallee.[20]

1902. aastal valiti linnapeaks apteeker Oskar Wilhelm Brasche (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati 1905. aastal Paide muuseum.[25][22][23]

1907. aastal ehitati Laiale tänavale kivist tuletõrjedepoo. 1908. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde historitsistlik laohoone koos hobusetallidega ja Posti tänava äärde kahekorruseline punastest tellistest tütarlastegümnaasiumi hoone. 1910. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.[20]

1907. aastal korraldas karskusselts Idu Paides esimese Järva laulupäeva.[22]

1900. aastal avati Paide-Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos Tallinna–Viljandi raudteeliini ehitusega) ja 1918. aastal Paide-Tamsalu kitsarööpmeline raudtee.

1912. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.[20]

Ajalugu pärast 1918. aastatRedigeeri

 
Paide jaam 1920. aastatel

1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides Järvamaa kaitsepataljon.

1920. aastatel rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. 1920. aastal rajati keskväljaku äärde kivist raekoda, millele lisati 1925. aastal ka teine korrus. 1926. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks Vabadussõjas hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele asetas 1927. aastal nurgakivi riigivanem Jaan Teemant. Paide rahvamaja avati 1929. aasta 3. veebruaril. [20] Rahvamaja kujutas endast endise Pikaküla mõisa härrastemaja, mis võeti tükkideks ja Paides uuesti kokku pandi. [26]19361937 rajati Lembitu park.[20]. 1939. aastal valmis uus funktsionalistlikus stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.[27]

1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud abort iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad[28].

Teises maailmasõjas Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad Nõukogude Liidu väed lasid 1941. aastal õhku Vallitorni.[20]

 
Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel

Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.[20]

1967. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran Paide. 1973. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja alustati vanalinnas asuvate hoonete restaureerimisega. 1977. aastal valmis veetornelamu, linna ainus kõrghoone.[29]

1982. aastal valmis Paide tehisjärv.[29]

1987. aasta märtsis külastas Paidet Mihhail Gorbatšov. Sama aasta detsembris alustas tööd uus kultuurimaja – Paide Kultuurikeskus.[29]

24. veebruaril 1990 heisati Paide raekojal alaliselt Eesti lipp.[30]

1991. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta 21. mail sai Paide omavalitsusliku staatuse.[30]

1993. aasta 23. aprillil taasavati Paide vallitorn[30] ja 29. aprillil põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.[31]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Rainer Eidemiller. ""Paide linna nimed"". Eesti.
  2. Rainer Eidemiller. ""Paide linnakodanikud – kaupmehed ja käsitöölised, suur- ja väikegildid"". Eesti.
  3. http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=49
  4. http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=2&page=6
  5. Johann Renner "Liivimaa ajalugu 1556–1561". Olion, Tallinn 2006 lk. 53–61
  6. Russow, lk. 129
  7. Russow, lk 144
  8. Russow, lk 158
  9. Russow, lk 203
  10. Russow, lk 212–216
  11. Russow, lk 334–335
  12. Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932
  13. Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. II osa." Ajalooline Ajakiri nr. 2/1932
  14. "Swedish Polish War 1600 to 1609". Inglise.
  15. Herman Hofberg. ""Svenskt Biografisk Handlexikon" lk. 557–558". 1906. Rootsi.
  16. Villem Uuspuu: Surmaotsused Eesti nõiaprotsessides
  17. Teet Veispak: "Paide linnaplaan 17. sajandi lõpul"
  18. http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=454
  19. 19,0 19,1 http://www.weissenstein.ee/forum.php?forum=4&fpage=1&msg=301
  20. 20,0 20,1 20,2 20,3 20,4 20,5 20,6 20,7 20,8 ""Paide linna kujunemine."".
  21. Marika Rajamäe. ""Apteek aitab paidelastel tervist hoida juba neljandat sajandit"". Järva Teataja, 30. oktoober 2004.
  22. 22,0 22,1 22,2 22,3 22,4 "Paide ajalugu".
  23. 23,0 23,1 ""Paide 18.saj. apteek ja muuseumi asutamine"".
  24. ""Suurvürsti külastus ja Liivi sõja mälestusmärgi avamine"".
  25. ""Kunagise Paide linnapea ja apteekri Oskar Wilhelm Brasche sünnist möödub 140 aastat."".
  26. Paide rahvamaja 80. aastapäeva tähistati lühikonverentsiga
  27. Tiit Reinberg "Bussijaama hind kahekordistus" Järva Teataja 26.07.2005
  28. 80.000 aborti Eestis! Rahvaleht, 11. juuni 1927, nr. 67, lk. 4.
  29. 29,0 29,1 29,2 Lühiülevaade 1940–1989
  30. 30,0 30,1 30,2 Lühiülevaade alates 1989
  31. Signe Kalberg "Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi" Järva Teataja 21.08.2004