Paide ajalugu

See artikkel on esitatud kustutamiseks. Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti Järvamaa linna Paide ajaloost.

Linna nimi

Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein (alamsaksa 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju Wittensten). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt. Ülemsaksakeelne Weissenstein tuli kasutusele 17. sajandil.

Linna eestikeelset nime on esimest korda mainitud 1564. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. 1637. aasta Heinrich Stahli sõnastikus on linna nimena antud Paid. 18. sajandi esimesel veerandil koostatud Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. Anton thor Helle 1732. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. 19. sajandi kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.

Paul Johanseni andmeil kasutati Paide kohta ka ladinakeelset nimetust Albus lapis, mis tähendab valget kivi.

Burgundia diplomaat ja kirjanik Guillebert de Lannoy, kes 1413. aastal reisis Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime Wislen. Poola keeles kasutati nime Bialy Kamien, mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime Wittenstein või kasutatud nimekuju Белый город, mis tähendas valget linna.

Keskaeg

Paide ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, 2003

Paide ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein, 2011

1238. aasta Stensby lepingu alusel läks Järvamaa Liivimaa ordu kätte, kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada. Paidet on esimest korda kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil Liivi ordu maameistri Konrad von Manderni valitsemisajal alustati ordulinnuse rajamist. Et pääseda mööda Stensby lepingu klauslist, valis von Mandern kõrgendiku soos, mis asus täiesti vastu Järva piiri, ent oli siiski veel vana Alempoisi maakonna pinnal.

Paide ordulinnust Paide Vallimäele hakati rajama 1265. aastal, 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. 14. sajandil võeti linnuse juures ette suuremad ehitustööd, rajati kabel ja kapiitlisaal, 14. sajandi lõpus ehitati linnus taas põhjalikult ümber.

 Pikemalt artiklites Paide ordulinnus, Järva foogt, Järva foogtkond ja Paide komtuurkond

30. septembril 1291 sai Paide linn varasemalt Järva foogtilt (1279–1287) ja Liivimaa ordu maameistrilt (1290–1293) Haltilt Riia linnaõigused, nagu kõik teised linnad ordualal.

„"...soovides, et meie linnakest Paides, kes seni on mõnd aega ilma kindla õiguseta ekselnud, valitsetaks kindla seaduse ja kohtuga, et ta kindla seaduse valitsuse ja kohtu kindlustuse all saaks enesele võimaluse juurdekasvuks ning areneks viljakamalt – et meie sellele linnakesele ja temas elavatele kodanikkudele nende väsimata ja kestvate palvete peale oleme igaveseks ajaks andnud Riia õiguse oma kaasvendade küpsel nõul ja kaalutlusel, ja meie provintsiaalkapiitli üksikute ja kõikide nõusolekul. Meie oleme nimetatud Paide kodanikke käskinud, et nad lasku mainitud Riia õiguse sõna-sõnalt ühte köitesse ümber kirjutada ja siis ümberkirjutatud köite meile, komtuurile ja meie Paidevendadele veel kord ümber kirjutada ja esitada läbivaatamiseks ning läbiarutamiseks..."“

.

Paidest kujunes Liivimaa ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli Järva foogtkonna ja lühiajaliselt ka Paide komtuurkonna keskus. Jüriöö ülestõusu ajal 4. mail 1343 hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud.

Liivimaa sõda

Liivimaa sõja ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. 1558. aastal piirasid Paidet Moskva tsaaririigi väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad Paide linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. Moskva tsaaririigi väed vürst Ivan Mstislavski juhtimisel piirasid Paidet taas septembris 1560. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja Caspar von Oldenbockum suutis rünnaku tagasi lüüa.

1562. aastal sügisel piirasid linnust Rootsi väed Klas Kristersson Horni juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma. 1565. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud. Aastatel 1570–1571, seitsme kuu jooksul piirasid linna taas vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573. aastal vallutasid Moskva tsaaririigi väed Ivan IV juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.

1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise Pljussa vaherahuga tunnistati Paide Rootsi valduseks. 16. sajandil tõusis tulirelvade tähtsus ning linnuseid ja linnu hakati kindlustama bastionidega. Esimesena rajati aastatel 1562–1570 Paide kindluse läänevall ja edelabastion, võib olla ka kagubastion. 1580. aastate keskel ehitati bastione ümber. Bastionid rajati vaid kolme nurka. See jäi viimaseks katseks Paide kindlust moderniseerida.

Rootsi-Poola sõjad

Paide linn ja linnus. Friedrich van Hulseni vasegravüür 1632. aasta ilmunud teosest "Inventarium Sueciae"

Simsoni vesiveski varemed Paides Vallimäe kõrval. Sinna oli veski märgitud juba 1683. aasta plaanil

1600. aastal sügisel, Poola-Rootsi sõja ajal, oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.

Paides toimus ainsa korrana Rootsi riigipäeva istung väljaspool Rootsit/Soomet, Paides peetud istung toimus 1600. aasta novembri lõpus ja detsembri alguses. Otsuse, kokku kutsuda Rootsi riigipäev Läänemereprovintside väikelinnas, tegi Rootsi regent hertsog Karl parasjagu käimasolevas Poola-Rootsi sõjas lahingute vaheajal.

Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601. aasta alguses. 1602. aastal piirasid Paidet Poola väed suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. 1604. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all Paide lahing, milles Poola väed lõid Leedu välihetmani Jan Karol Chodkiewiczi juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel Leedu suurhetmaniks, ja Rootsi vägesid juhtinud Arvid Eriksson Stålarm mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide). Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada.

1615. aastal põletati Paides üheksa nõida

Keskaegne Paide linn

Keskaegse Paide tänavad Pikk, Kitsas, Vee, Rüütli, Vainu, Posti, Pärnu, Lai, Väike-Aia ja Suur-Aia tänav moodustasid ringmüüri sisse jäänud algse Paide tänavavõrgustiku. Paide linna piir (Paide linnamüür) lõppes praeguse Tallinna tänava ja Kitsa tänava ristumiskoha juures. Kõik mis jäi sellest põhja poole, oli juba linnast väljas ning oli peamiselt Paide kindluse eelkindlustuste all. Tänapäevase Tallinna tänav 5 lõunapoolse otsa juures asus Simsoni vesiveski, mis reguleeris Paide linnamüüri ümbritsevas vallikraavis veetaset ning umbes Tallinna 9 ja 11 hoonete kohal asus eelkindlustuse Kõhna Grete torn, praeguste Tallinna 31 ja 33 hoonete juures eelkindlustuse torn teine, Sepatorn. Pärast Põhjasõda, kui linna hakati uuesti üles ehitama, rajati ka kunagiste eelkindlustuste peale praegune Tallinna tänav. Linna asutamise ajal jäi suurem osa Tallinna tänavast linna piiridest väljapoole. Praeguse Tallinna tänava algust (keskväljakust kuni Kitsa tänavani) nimetati Pikaks tänavaks, see oli teisel pool turuplatsi kulgeva Pika tänava pikendus. Paide õitseajal 16. sajandil, oli linnas kaks kirikut, hospital, kool, gildituba jne.

Paide allakäik 17.–18. sajandil

Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati 1636. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja Axel Torstenson suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. 1669. aastal omandas Mäo mõisa Hans von Fersen ning tema ja tema järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast. Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi Svea õuekohtusse. 14. mail 1696 andis Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gardie korralduse Paide Mäo mõisa võimu alt välja arvata.

Põhjasõja ajal 1703. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.

Kreisilinna Paide plaan 1739. aastast. Johann Christoph Brotze kogust

August Wilhelm Hupeli andmeil oli 18. sajandi keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik need olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.1769. aastal asutas Johann Joseph Meckin Paidesse apteegi. 1773. aastal rajati Reopalu kalmistu.

Venemaa keisririigis

Paide Püha Risti kirik valmis kivikirikuna 1786. aastal

1790. aastal valminud Paide kohtuhoone, Tallinna tänav 18

Paide sai linnaõigused taas Venemaa keisrinna Katariina II-lt, 1783. aastal seoses Katariina II algatatud asehaldusreformiga. Paidest sai Tallinna asehaldurkonna Järva kreisi keskus ja 1789. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitisi: 1786. aastal valmis Paide kirik ja 1790. aastal Paide kohtuhoone. 1796. aastal asutasid linnaelanikud seltsi Bürgerliche Einigkeit, mida rahvasuus tunti ka Bürgermusse nime all.

Paide linnal, nagu ka teistel Eestimaa väikelinnadel, ei olnud raadi, linna juhtis foogtikohus. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.

1820. aastal avati Paides kreisihaigla ja 1835. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.

1862. aastal lasi Peterburi kaupmees Russanov Vallimäele rajada õigeusu kiriku.

1886. aastal külastas Paidet suurvürst Vladimir Aleksandrovitš, kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.

19. sajandi viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. 1895–1897 korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. 1898. aastal rajati Pärnu tänava äärde pärna- ja Tallinna tänava äärde kaseallee.

1902. aastal valiti linnapeaks apteeker Oskar Wilhelm Brasche (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati 1905. aastal Paide muuseum.

1907. aastal ehitati Laiale tänavale kivist tuletõrjedepoo. 1908. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde historitsistlik laohoone koos hobusetallidega ja Posti tänava äärde kahekorruseline punastest tellistest tütarlastegümnaasiumi hoone. 1910. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.

1907. aastal korraldas karskusselts Idu Paides esimese Järva laulupäeva.

1900. aastal avati Paide-Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos Tallinna–Viljandi raudteeliini ehitusega) ja 1918. aastal Paide-Tamsalu kitsarööpmeline raudtee.

1912. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.

Esimese maailmasõja ajal 1918. aasta veebruaris asus Paides 4. Eesti jalaväepolgu III pataljon ja pataljonikomandör Jaan Maide oli Paide komandant, Paides 23. veebruaril võimu enamlastelt ülevõtmise ajal. Õöl vastu 24. veebruari vangistati Paides kohalike tegelaste ja 4. Eesti jalaväepolgu sõjaväelaste poolt enamlaste juhtivtegelased ja III pataljoni kaitse all kuulutati Paides välja Eesti iseseisvus ja "Manifest Eestimaa rahvastele". 25. veebruaril kell 12.00 Turuplatsil Paides luges "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele" ette kohaliku 4. Eesti jalaväepolgu 3. pataljoni ülem kapten Jaan Maide.

Ajalugu pärast 1918. aastat

Paide jaam 1920. aastatel

1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides Järvamaa kaitsepataljon.

1920. aastatel rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. 1920. aastal rajati keskväljaku äärde kivist raekoda, millele lisati 1925. aastal ka teine korrus. 1926. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks Vabadussõjas hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele pani 1927. aastal nurgakivi riigivanem Jaan Teemant. Paide rahvamaja avati 1929. aasta 3. veebruaril. Rahvamaja kujutas endast endise Pikaküla mõisa härrastemaja, mis võeti tükkideks ja Paides uuesti kokku pandi. 1936–1937 rajati Lembitu park. 1939. aastal valmis uus funktsionalistlikus stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.

1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud abort iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad.

Teises maailmasõjas Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad Nõukogude Liidu väed lasid 1941. aastal õhku Vallitorni.

Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel

Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.

1967. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran Paide. 1973. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja alustati vanalinnas asuvate hoonete restaureerimist. 1977. aastal valmis veetornelamu, linna ainus kõrghoone.

1982. aastal valmis Paide tehisjärv.

1987. aasta märtsis külastas Paidet Mihhail Gorbatšov. Sama aasta detsembris alustas tööd uus kultuurimaja – Paide Kultuurikeskus.

24. veebruaril 1990 heisati Paide raekojal alaliselt Eesti lipp.

1991. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta 21. mail sai Paide omavalitsusliku staatuse.

1993. aasta 23. aprillil taasavati Paide vallitorn ja 29. aprillil põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.

2013. aastast toimub Paides arvamusfestival.

Kirjandus

• Axel von Gernet, Der Emancipationsstreit Weissensteins mit den Gute Mexhof : ein Beitrag zur Geschichte der kleinen baltischen Städte 1885
• Paul Johansen, Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused. XXX, Tartu 1938, Paide linna asutamisest. Lk 201–208