Ava peamenüü

Salomo Heinrich Vestring

Salomo Heinrich Vestring (1663 Pärnu9. mai (vkj 28. aprill) 1749 Pärnu) oli Liivimaa vaimulik ja kirjamees.[1]

Salomo Heinrich Vestring sündis Pärnu eesti koguduse pastori Johann Vestringi pojana. Aastail 16781684 õppis Vestring Riia lütseumis ning alates 1684. aastast Wittenbergi ülikoolis. 16901692 oli ta Puhja koguduse vikaar, kus asendas Adrian Virginiust. 1692. aastal suri Bernhard Freier ning Vestring sai tema asemele Pärnu eesti koguduse ja Tori koguduse pastoriks. 1709. aastal süüdistati teda pietismis ning ta eemaldati pastoriametist. 1711. aastal valiti Salomo Heinrich Vestring Pärnu praostkonna praostiks. Sellele ametikohale jäi ta kuni oma surmani 1749. aastal.[2]

Vestringi hinnati hea eesti keele tundjana. Ta korrigeeris keeleliselt 1691. aastal ilmunud Adrian Virginiuse palve- ja lauluraamatu teist trükki ning kirjutas eessõna Johann Hornungi koostatud ning 1701. aastal Adrian Virginiuse välja antud "Ma kele Koddo ja Kirgo Ramatu" teisele trükile. Vesting ja Pilistvere pastor Berthold tegelesid Eestimaa piiskopi Jakob Lange ülesandel Johann Gutslaffi lõunaeestikeelse piiblitõlke tõlkimisel põhjaeesti keelde. Vestringi tähtsaimaks tööks peetakse tema eesti-saksa sõnaraamatut, millest on tänapäevani säilinud kaks eksemplari. Sõnaraamat sisaldab rohkem märksõnu kui teised 18. sajandi alguses ilmunud eesti sõnaraamatud. Eestikeelsete sõnade kasutamise selgitamiseks on toodud suur hulk lausenäiteid, mis on suuremalt jaolt rahvapärased.[2]

PerekondRedigeeri

Salomo Heinrich abiellus 1693. aastal Magdalene Sophie Dauthega ning 1697. aastal Anna Sophie Baleckega, kes oli Haljala Püha Mauritiuse koguduse õpetaja Joachim Georg Balecke tütar.[2] Tema vend Lorenz Vestring oli Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja.

TeosedRedigeeri

  • "Eesti-saksa sõnaraamat. Lexicon Esthonico Germanicum". Eesti Kirjandusmuuseum, 1998. Internetiversioon

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri