Johann Gutslaff

Johann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Taga-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.

Gutslaff õppis Greifswaldi ja Leipzigi ülikoolis. 1639 õppis Academia Gustavianas, alates 1641. aastast töötas Urvaste pastorina. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor Johann Gutslaff, Sõmerpalu mõisniku Hans Ohmi kulul raamatu „Lühike teade ja õpetus vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal“, raamatu Eestis teadaolevalt ainueksemplari säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis. J. Gutslaff tõlkis heebrea keelest lõunaeesti keelde osa Vanast Testamendist ja koostas lõunaeesti keele grammatika.[1] Urvaste kirikusse on J. Gutslaffile kui koguduse nimekamale pastorile paigaldatud mälestustahvel. Tema ametisoleku ajal käigus olnud armulauapeeker oli kirikus kasutusel 2004. aastani.

1656. aastal asus Tallinna, kus 1657. aastal suri katku.

Gutslaffi lõunaeesti keele saksakeelse grammatika tõlkis oma diplomitööna eesti keelde Marju Lepajõe.

TeoseidRedigeeri

  • Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda. Dorpt 1644. (Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal.)
  • Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam. Dorpt 1648. (Lõunaeesti keele grammatika.)
  • Vana Testament. Osaline tõlge lõunaeesti keelde, käsikirjas.

ViitedRedigeeri

  1. Toomas Paul (1999). Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Tallinn: Emakeele Selts. Lk 302-307. 

KirjandusRedigeeri

  • Johannes Gutslaff: Kurtzer Bericht und Unterricht ueber die falsch-heilig genandten Baeche in Lieffland Woehhanda. – Kleio: ajaloo ajakiri, 1997 nr. 2, lk. 9–15.