Pikk tänav (Paide)

tänav Paides

Pikk tänav on tänav Paides.

Vaade Pikalt tänavalt Paide kiriku suunas.

Pikk tänav on umbes 560 meetrit pikk. Tänav algab Keskväljakult, kulgeb lõunasse ja ristub Mündi teega, kus ta ka lõppeb. Pikk tänav ristub Vainu, Karja, Rüütli ja Rohelise tänavaga.

Suur osa Pika tänava kinnistutest jääb Paide vanalinna muinsuskaitsealale.

Ajalugu muuda

Pikk tänav rajati Paidesse juba keskajal. Vanimad teadaolevad Pikka tänavat kujutavad kaardid pärinevad 1683. (Lång gatan, kartograaf Samuel Waxelberg[1]) ja 1692. aastast (Lång-gatan[2]).

Kruntide loend muuda

Loend on mittetäielik

Tänava lääneküljel muuda

Pikk 1 muuda

 
Paide kaubahoovi ärihoone

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/66), millel asub ajalooline Paide kaubahoov[3].

Pikk 3 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/65)[4].

Pikk 9 muuda

Nüüdisajal sellise aadressiga kinnistut enam pole, kunagise krundi kohal asub haljasala.

Aadressil Pikk 9 on elanud tähelepanuväärseid isikuid:

Pikk 11 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/118), millel asub ajalooline elamu[6].

Pikk 13, 15, 17, 17a muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/29), millel asub neli ajaloolist hoonet[7].

Pikk 13, 15, 17, 17a on elanud tähelepanuväärseid isikuid:

Pikk 21 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/127), millel asub ajalooline elamu[9].

Pikk 21 on elanud tähelepanuväärseid isikuid:

Pikk 23/25 muuda

Ajalooline hoonestus on hävinud, nüüdisajal jääb kinnistule kauplus ja parkla.

Pikk 23/25 kinnistul on elanud tähelepanuväärseid isikuid:

Pikk 27 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/172), millel asub nõukogude ajal rajatud endine Paide linnasaun[12].

19.–20. sajandi vahetusel kuulus kinnistu Lokuta mõisnikule Georg Rausch von Traubenbergile (1845–1927) ning seal tegutses posti- ja telegraafikontor.[10].

Kinnistuga on seotud tähelepanuväärseid isikuid:

Pikk 33 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/10), millel asub ajalooline elamu[13]. Pikk 33 on elanud mitmed tähelepanuväärsed isikud:

Pikk 35 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/189), millel asub ajalooline elamu[16].

Pikk 37 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/166), millel asub ajalooline elamu[17].

Pikk 41 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/151), millel asub ajalooline elamu[18].

Pikk 49/51 muuda

Kinnistul asub kaks ajaloolist elamut.

Kinnistuga on olnud seotud tähelepanuväärseid isikuid:

Tänava idaküljel muuda

Pikk 2 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/134), millel asub ajalooline äri- ja eluhoone.[19] Kinnistuga ons eotud tähelepanuväärseid isikuid:

Pikk 4 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/136), millel asub nõukogude ajal rajatud kolmekorruseline kortermaja.[20]. Tänapäeva kinnistu hõlmab ka ajaloolised Pikk 6 ja Pikk 8 kinnistud.

Pikk 4 kinnistul on elanud või sellega muul seotud olnud tähelepanuväärseid isikuid:

Pikk 10 (Vainu 10) muuda

Ajalooline Pikk 10 kinnistu jääb nüüdisajal Vainu 10 kinnistule, kus asub nõukogude ajal rajatud korterelamu.

Pikk 10 kinnistuga on seotud tähelepanuväärseid isikuid:

Pikk 12/14 (Vainu 11) muuda

Ajaloolised Pikk 12 ja Pikk 14 kinnistud jäävad nüüdisajal Vainu 11 kinnistule, kus asub nõukogude ajal rajatud ärihoone.

Pikk 18 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/126), millel asub ajalooline elamu[21].

19. sajandil soetas Pikk 18 (krunt nr. 24) kinnistu Peterburi kaupmees Russanov, kes kinkis selle Paide Jumalaema Uinumise kirikule, mille rajamise üks eestvedajatest ta ka oli[8]

Pikk 22 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu, millel asub ajalooline elamu (27009/41)[22].

Pikk 24 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/138), millel asub nõukogude ajal rajatud kahekorruseline kortermaja.[23].

Pikk 26 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu, millel asub ajalooline elamu (27009/137)[24].

Pikk 32 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu, millel asub ajalooline elamu (27009/58)[25].

Pikk 34 muuda

Paide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/19)[26].

Pikk 38 muuda

Kinnistul asub ajalooline eluhoone. Tõenäoliselt asus sellel krundil 18. sajandi alguses (tolleaegne krunt ulatus ka nüüdsetele Pikk 36 ja Pikk 42 kinnistutele) kroonik Christian Kelchile kuulunud elamu[27].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. EAA.5393.1.9 leht 1 "Deliniatio Geometrica öfwer Slottet ocs Staden Wittensteen". 1683
  2. EAA.1.2.C-IV-173 leht 1 "Wittensteen grundritning uti Wittenstein Sochn och Jerwen". 1692
  3. Kultuurimälestiste register, Pikk 1, 27009/66
  4. Kultuurimälestiste register, Pikk 3, 27009/65
  5. Paide linna elanike nimekiri; ERA.2387.2.36; 1942
  6. Kultuurimälestiste register, Pikk 11, 27009/118
  7. Kultuurimälestiste register, Pikk 13, 15, 17, 17a, 27009/29
  8. 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 8,10 8,11 8,12 Paide Teataja, 22. juuni 1902
  9. Kultuurimälestiste register, Pikk 21, 27009/127
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 Eestimaa aadress-raamat, 1899, lk. 92
  11. Ljudmilla Puusepp "Paide puges õpetaja ja poeedi hinge" Järva Teataja, 6. september 2012
  12. Kultuurimälestiste register, Pikk 27, 27009/172
  13. Kultuurimälestiste register, Pikk 33, 27009/10
  14. Paide linna elanike nimekiri; ERA.2387.1.621; 1939
  15. Paide linna elanike nimekiri; ERA.2387.2.36; 1942
  16. Kultuurimälestiste register, Pikk 35, 27009/189
  17. Kultuurimälestiste register, Pikk 37, 27009/166
  18. Kultuurimälestiste register, Pikk 41, 27009/141
  19. Kultuurimälestiste register, Pikk 2, 27009/134
  20. Kultuurimälestiste register, Pikk 4, 27009/136
  21. Kultuurimälestiste register, Pikk 18, 27009/126
  22. Kultuurimälestiste register, Pikk 22, 27009/41
  23. Kultuurimälestiste register, Pikk 24, 27009/138
  24. Kultuurimälestiste register, Pikk 26, 27009/137
  25. Kultuurimälestiste register, Pikk 32, 27009/58
  26. Kultuurimälestiste register, Pikk 34, 27009/19
  27. Kadri Tonka "Selgus kroonik Kelchi maja asukoht" Järva Teataja, 8. jaanuar 2009