Pikk tänav (Paide)
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |

Pikk tänav on umbes 560 meetrit pikk. Tänav algab Keskväljakult, kulgeb lõunasse ja ristub Mündi teega, kus ta ka lõppeb. Pikk tänav ristub Vainu, Karja, Rüütli ja Rohelise tänavaga.
Suur osa Pika tänava kinnistutest jääb Paide vanalinna muinsuskaitsealale.
Ajalugu
muudaPikk tänav rajati Paidesse juba keskajal. Vanimad teadaolevad Pikka tänavat kujutavad kaardid pärinevad 1683. (Lång gatan, kartograaf Samuel Waxelberg[1]) ja 1692. aastast (Lång-gatan[2]).
Kruntide loend
muudaLoend on mittetäielik
Tänava lääneküljel
muudaPikk 1
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/66), millel asub ajalooline Paide kaubahoov[3].
Pikk 3
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/65)[4].
Pikk 9
muudaNüüdisajal sellise aadressiga kinnistut enam pole, kunagise krundi kohal asub haljasala.
Aadressil Pikk 9 on elanud tähelepanuväärseid isikuid:
- Aado Kommendant (1941–1966), USA sõjaväelendur (major)[5]
Pikk 11
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/118), millel asub ajalooline elamu[6].
Pikk 13, 15, 17, 17a
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/29), millel asub neli ajaloolist hoonet[7].
Pikk 13, 15, 17, 17a on elanud tähelepanuväärseid isikuid:
- David Alexander, Järva kreisikirurg[8]
Pikk 21
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/127), millel asub ajalooline elamu[9].
Pikk 21 on elanud tähelepanuväärseid isikuid:
- Friedrich Wilhelm Schnorr, ehitusmeister, Paide Püha Risti kiriku projekteerija, hiljem Tartu linna ehitusmeister[8]
- Paul Eduard Maurach (1833–1901), Järva kreisiarst[10]
Pikk 23/25
muudaAjalooline hoonestus on hävinud, nüüdisajal jääb kinnistule kauplus ja parkla.
Pikk 23/25 kinnistul on elanud tähelepanuväärseid isikuid:
- krahv Magnus Ernst von Mellin (1747–1812), Vene sõjaväelane (major)[8]
- Christian von Glehn (1760–1832), kaupmees, Tallinna raehärra, Suurgildi oldermann[8]
- Eduard Pertel, Paide linnakooli õpetaja ja koorijuht, linnavolikogu liige, Raimond Valgre esimene klaveriõpetaja
- Igor Severjanin (1887–1941), vene luuletaja[11]
Pikk 27
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/172), millel asub nõukogude ajal rajatud endine Paide linnasaun[12].
19.–20. sajandi vahetusel kuulus kinnistu Lokuta mõisnikule Georg Rausch von Traubenbergile (1845–1927) ning seal tegutses posti- ja telegraafikontor.[10].
Kinnistuga on seotud tähelepanuväärseid isikuid:
- Haapsalu ja Paide telegraafiameti ülem parun Eduard Nikolai von Saltza (1851–1913), kontradmiral Hermann Salza (1885–1946) isa[10].
Pikk 33
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/10), millel asub ajalooline elamu[13]. Pikk 33 on elanud mitmed tähelepanuväärsed isikud:
- fotograaf Carl Borchardt (1816–1899)
- tervishoiutegelased ja ettevõtjad Robert Scheibe (1848–1897), Edmund Scheibe (1854–1889), Reinhold Scheibe (1857–1909) ja Richard Scheibe (1860–1927)
- Venemaa keisririigi ministeeriumiametnik ja Paide linnategelane Vladimir Pertel (1847–1924)
- olümpiasportlane ja Paide linnategelane Boris Pertel (1888–1955)
- Maareformi üks läbiviijatest Arved Varep (1893–1942)
- Järvamaa haridus- ja omavalitsustegelane Jüri Söödor (1889–1977)
- Järva maavanem ja Otto Tiefi valitsuse minister Juhan Kaarlimäe (1901–1977)[14]
- kliimateadlane Ain Kallis (sünd. 1942)[15]
Pikk 35
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/189), millel asub ajalooline elamu[16].
Pikk 37
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/166), millel asub ajalooline elamu[17].
Pikk 41
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/151), millel asub ajalooline elamu[18].
Pikk 49/51
muudaKinnistul asub kaks ajaloolist elamut.
Kinnistuga on olnud seotud tähelepanuväärseid isikuid:
- Ingliste mõisnik Karl Rudolf von Staal, on nimetatud 1899. aastal omanikuna[10]
Tänava idaküljel
muudaPikk 2
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/134), millel asub ajalooline äri- ja eluhoone.[19] Kinnistuga ons eotud tähelepanuväärseid isikuid:
- parun Wolter Adam von Stackelberg, Haljava mõisnik, Vene sõjaväelane (major), ülemmaakohtu assessor[8]
- parun Otto Fabian von Uexküll-Güldenband, kreisimarssal[8]
Pikk 4
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/136), millel asub nõukogude ajal rajatud kolmekorruseline kortermaja.[20]. Tänapäeva kinnistu hõlmab ka ajaloolised Pikk 6 ja Pikk 8 kinnistud.
Pikk 4 kinnistul on elanud või sellega muul seotud olnud tähelepanuväärseid isikuid:
- Johann Joseph Meckin, Paide raehärra ja kaupmees[8]
- krahv Magnus Ernst von Mellin (1747–1812), Vene sõjaväelane (major)[8]
- Carl Robert von Paykull, assessor[8]
- Järva kreisiarst Carl Hermann Hesse (1802–1896)
- misjonär Johannes Hesse (1847–1896), eelmise poeg, Nobeli auhinna laureaadi Hermann Hesse isa
- Tallinna Oleviste koguduse õpetaja Benjamin Hermann Karl Hesse (1854–1910), eelmise vend
- Laulja, laulupedagoog ja kirjanik Monika Hunnius (1858–1934), Carl Hermann Hesse õetütar, veetis onu juures oma suved ning on Pikk 4 eluhoonet ja aeda kirjeldanud oma mälestusteraamatus "Minu onu Hermann".
- Woldemar von Renteln, Prääma mõisnik[8]
Pikk 10 (Vainu 10)
muudaAjalooline Pikk 10 kinnistu jääb nüüdisajal Vainu 10 kinnistule, kus asub nõukogude ajal rajatud korterelamu.
Pikk 10 kinnistuga on seotud tähelepanuväärseid isikuid:
- Ulrich Johann von Brümmer, Vene sõjaväelane (major)[8]
- Christopher Rinne, Järva kreisiarst, riiginõunik[8]
Pikk 12/14 (Vainu 11)
muudaAjaloolised Pikk 12 ja Pikk 14 kinnistud jäävad nüüdisajal Vainu 11 kinnistule, kus asub nõukogude ajal rajatud ärihoone.
Pikk 18
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/126), millel asub ajalooline elamu[21].
19. sajandil soetas Pikk 18 (krunt nr. 24) kinnistu Peterburi kaupmees Russanov, kes kinkis selle Paide Jumalaema Uinumise kirikule, mille rajamise üks eestvedajatest ta ka oli[8]
Pikk 22
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu, millel asub ajalooline elamu (27009/41)[22].
Pikk 24
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/138), millel asub nõukogude ajal rajatud kahekorruseline kortermaja.[23].
Pikk 26
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu, millel asub ajalooline elamu (27009/137)[24].
Pikk 32
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu, millel asub ajalooline elamu (27009/58)[25].
Pikk 34
muudaPaide vanalinna muinsuskaitsealale jääv kinnistu (27009/19)[26].
Pikk 38
muudaKinnistul asub ajalooline eluhoone. Tõenäoliselt asus sellel krundil 18. sajandi alguses (tolleaegne krunt ulatus ka nüüdsetele Pikk 36 ja Pikk 42 kinnistutele) kroonik Christian Kelchile kuulunud elamu[27].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ EAA.5393.1.9 leht 1 "Deliniatio Geometrica öfwer Slottet ocs Staden Wittensteen". 1683
- ↑ EAA.1.2.C-IV-173 leht 1 "Wittensteen grundritning uti Wittenstein Sochn och Jerwen". 1692
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 1, 27009/66
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 3, 27009/65
- ↑ Paide linna elanike nimekiri; ERA.2387.2.36; 1942
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 11, 27009/118
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 13, 15, 17, 17a, 27009/29
- ↑ 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 8,10 8,11 8,12 Paide Teataja, 22. juuni 1902
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 21, 27009/127
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Eestimaa aadress-raamat, 1899, lk. 92
- ↑ Ljudmilla Puusepp "Paide puges õpetaja ja poeedi hinge" Järva Teataja, 6. september 2012
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 27, 27009/172
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 33, 27009/10
- ↑ Paide linna elanike nimekiri; ERA.2387.1.621; 1939
- ↑ Paide linna elanike nimekiri; ERA.2387.2.36; 1942
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 35, 27009/189
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 37, 27009/166
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 41, 27009/141
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 2, 27009/134
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 4, 27009/136
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 18, 27009/126
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 22, 27009/41
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 24, 27009/138
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 26, 27009/137
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 32, 27009/58
- ↑ Kultuurimälestiste register, Pikk 34, 27009/19
- ↑ Kadri Tonka "Selgus kroonik Kelchi maja asukoht" Järva Teataja, 8. jaanuar 2009