Richard Scheibe
Richard Oswald Scheibe (3. september 1860 Paide[1] – 9. aprill 1927[2][3]) oli Eesti apteeker ja ettevõtja.
Richard Oswald Scheibe sündis Saksimaalt pärit Paide sukakudujameistri Christian Gottlieb Scheibe ja tema abikaasa Helene Marie (sünd. Wekram) noorima pojana[1]. Leeritati 29. juulil 1879 Paides[viide?].
Õppis 1885–1887 Tartu ülikoolis rohuteadust[4]. Ka kõik tema neli venda õppisid Tartu ülikoolis ja kolmest neist said 19. sajandi lõpus tähelepanuväärsed meditsiinitegelased Eestimaal: Robert Scheibe ja Edmund Scheibe olid samuti apteekrid, Reinhold Scheibe oli arst ja meditsiiniametnik.
27. detsembril 1889 suri strühniinimürgistuse tagajärjel tema vanem vend, Priihospidali apteekrina töötanud Edmund Scheibe. Juba järgmisel päeval võttis Richard sealse apteegi juhtimise üle. Sellele tööle jäi ta kuni 1897. aasta kevadeni, mil raskelt haigestus tema vanim vend Robert, Tartu maantee apteegi asutaja."[5] Tegevuse eest Priihospidalis ülendati Richard Scheibe 1897. aastal kolleegiumiassessoriks[6].
1890. aastal võeti vastu Tallinna Oleviste kogudusse[7].
21. mail 1897 suri Robert Scheibe ning Richard võttis tolle asutatud apteegi ja karastusjookide tehase kaheks aastaks rendile. 1899. aastaks oli ta teiste pärijate käest nende pärandiosad välja ostnud, ning sai iseseisvalt äri jätkata.[8] Richard Scheibe jätkas venna asutatud ärisid: laiendas joogitööstuse sortimenti, leidis toodangule uusi jaemüüjaid ning hakkas Venemaa viinavabrikutesse müüma laboratooriumireaktiive ja detsinormaallahuseid. Scheibe varustas ka Eestimaa vorstitootjaid majoraaniga. 20. sajandi alguses asus Richard Scheibe tootma ka hambapastat, vannisoola ja patentravimit läkaköha vastu.[9]
Ajaloolane Heino Gustavson on kirjeldanud humoorikat juhtumit Scheibe ja talupoegadest kundede vahel. Kord saabunud Tartu maantee apteeki mõned talumehed, kes küsinud, kas "põrgu uksepiidapuu" (guajakipuu rahvapärane nimetus) ka päriselt vanakuradi käest toodud. Scheibe vastanud seepeale surmtõsiselt eesti keeles, et "Jaa-jaa, see on säält pörgust küll. See vana-aasta öhta lähvad apoteekrid pörgu, joodavad see vanatühi pommi ja kui paras aeg, kisuvad üks paar kangemat selli uksepiida küljest see puu ning töttavad maa pääle."[9]
1906. aasta Riigivolikogu valimistel kuulus apteeker Scheibe Tallinna III linnajaos valimiskomisjoni liikmete hulka.[10]
Richard Scheibe oli 1907. aastal asutatud "Eestimaa Farmatseutide Abistamiskassa Ühisuse" esimene esimees."[11]
1910. aastal müüs Richard Scheibe apteegi Hugo Eduard Schimkevitschile, kuid jättis limonaadivabriku siiski endale. Peagi soetas ta endale Behrensi elektrisisseseade- ja armatuuritöökoja[12] ja endise Schümanni elektrijaama Vene tänaval, mille nimetas ümber "R. Scheibe Elektrotehnikabürooks". Uute äride kõrvalt jätkas Richard Scheibe aeg-ajalt oma endises apteegis palgalise proviisorina töötades."[13]
Kuulus Mustpeade vennaskonda[viide?].
Oli Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje ühingu juhatuse liige[2][14]. 1911. aastal on teda mainitud ka Eestimaa Farmatsöidilise Ühisuse asepresidendina, sama ametit oli pidanud ka tema vend Robert[15]. Samuti on teda samal aastal mainitud Tallinna Velossipedistide Klubi presidendina (Revaler Velozipedisten-Klub)[16].
Richard Scheibe oli Tallinna Saksa maleklubi (Revaler Deutsche Schachverein) asutajaliige ning oma surma ajal klubi vanim liige. Klubi järelehüüdes Scheibele meenutati, et 19. sajandi lõpukümnenditel olid neli Scheibe-venda aktiivseimad osalejad klubi malevõistlustel.[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Paide koguduse sünnimeetrika
- ↑ 2,0 2,1 Päewaleht, nr. 102, 13. aprill 1927
- ↑ 3,0 3,1 Revaler Bote, 13. aprill 1927
- ↑ Arnold Hasselblatt "Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat". Tartu: 1889, lk. 847
- ↑ Gustavson, lk 170
- ↑ Postimees, nr. 139, 27. juuni 1897
- ↑ TLA.236.1.57
- ↑ Gustavson, lk 121-122
- ↑ 9,0 9,1 Gustavson, lk 123
- ↑ Päewaleht, nr. 6, 3. jaanuar 1906
- ↑ Gustavson, lk 201
- ↑ Postimees, nr. 288, 17. detsember 1911
- ↑ Gustavson, lk 124
- ↑ https://dspace.ut.ee/handle/10062/51493 "Revalscher protestantischer Kalender für das Jahr 1911 : welches ein Gemeinjahr von 365 Tagen ist : nebst Adressbuch für Estland". lk. 70]
- ↑ https://dspace.ut.ee/handle/10062/51493 "Revalscher protestantischer Kalender für das Jahr 1911 : welches ein Gemeinjahr von 365 Tagen ist : nebst Adressbuch für Estland". lk. 83]
- ↑ https://dspace.ut.ee/handle/10062/51493 "Revalscher protestantischer Kalender für das Jahr 1911 : welches ein Gemeinjahr von 365 Tagen ist : nebst Adressbuch für Estland". lk. 135]
Kirjandus muuda
- Heino Gustavson, "Tallinna vanadest apteekidest". Tallinn: Valgus, 1972