Boris Pertel
Boris Pertel (21. aprill (vkj) / 3. mai 1888 Peterburi[1] – 27. märts 1955 Neustädt, Marburg-Biedenkopf, Hessen, Lääne-Saksamaa[2]) oli eesti[3] päritolu laskesportlane, insener ja Paide linnategelane.
 Jahilaskmine
| ||
 | ||
| Riik |  |
Venemaa |
| 55. koht | 1912 | Jahi- laskmine |
Elulugu muuda
Ta sündis kolleegiumiassessor Vladimir Perteli (1847–1924 Paide; hilisem tõeline riiginõunik) ja tema abikaasa Johanna Louise (1854 Paide – 1927 Paide; sünd. Kabermann) pojana. Ta ristiti Peterburis Oldenburgi Prints Peteri varjupaiga kirikus (Приют принца Петра Григорьевича Ольденбургского) ning ta vaderid olid aadlik Mihhail Sergejevitš Nekljudov ja sugulane Luisa Kabermann.[1]
Ta õppis Mohhovaja tänaval asunud Teniševi erakoolis (Тенишевское училище)[1]. 1907. aastal astus ta Riia Polütehnilisse Instituuti, kus õppis masinateadust.[4]
Riias õppides tutvus Pertel lätlastest üliõpilaslaskuritega ning kuulus Leonardus Syttini, Walter Bodnecki, Pavel Liethi ja Harald Blau kõrval Āgenskalnsi Laskurite Ühenduse (Āgenskalna Strēlnieku Biedrības) liikmete hulka.[5]
Boris Pertel osales Venemaa keisririigi koondises 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis. Ta kogus jahilaskmises kaevikrajal 11 silma ja jäi 61 sportlase seas jagama 55. kohta.
Millalgi 1920.–1930. aastate vahetusel asus ta elama Paidesse, kus päris 1929. aastal oma vanematele kuulunud elumaja aadressil Pikk 33.[6]
1933. aastal oli ta üks neist, kes toetas oma allkirjaga vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõud.[7] Samal aastal kandideeris ta ka majaomanikke ühendava Majandusliidu nimekirjas Paide linnavolikokku.[8]
1934. aasta märtsis valiti Boris Pertel Paide linnavolikogu ehituskomisjoni liikmeks ning riigivanema ning riigikogu valimiste Paide linnajaoskonna komisjoni asendusliikmeks.[9]
1935. aastal kolis ta Tallinna ning ehituskomisjoni võeti tema asemele asendusliige.[10]
1937. aastal võeti ta surnud Felix Trossi asemikuna Paide linnavolikogu liikmeks[11] ning ta kandideeris sinna uuesti 1939. aasta septembris.[12]
Varsti lahkus ta Umsiedlung'i käigus koos abikaasaga Saksamaale.[13] Nende etteteatamata lahkumist kajastati ajakirjanduses korduvalt, mainides muuhulgas ka linnaasjade unarusse jätmist.[14][15][16] Tema maja pandi pärast Pertelite Eestist lahkumist enampakkumisele, linn ei soovinud oma eelisostuõigust kasutada.[17][18] 1940. aasta jaanuaris leiti maja pööningult püss koos 15 lahingupadruniga; need usuti olevat kuulunud Boris Pertelile.[19]
Isiklikku muuda
Boris Pertel abiellus 20. juuli 1915 Valmieras Kuressaare kaupmehe suguvõsast pärineva Auguste Margarete Leontine Heldtiga (sünd. 1895).[2] Boris Perteli abikaasa vend oli Eesti poliitik ja õpetaja, Tallinna toomkooli direktor Willibald Heldt (1900–1968).
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 LVVA 7175 1 1325 - Boris Perteli Riia Polütehnilisse Instituuti astumiseks esitatud dokumendid.[alaline kõdulink]
- ↑ 2,0 2,1 Lucas Cranach vanema järeltulijate genealoogiline tabel[alaline kõdulink]
- ↑ Boris Perteli isa Vladimir Pertelit nimetas Päewaleht 1910. aastal eestlaseks. Ema Johanna Louise Kabermann põlvnes baltisaksa-eesti segaperest - tema isa, Paide pottseppmeister Johann Christoph Kabermann oli baltisakslane, ema Louise Dietrichs aga sündis 1826. aastal Järvamaal Kodasema mõisas Kalmo kõrtsmiku Wilhelm Adamsohni (Kalmo Willem, Wilhelm Diedrichs) ja Anno tütrena.
- ↑ "Album Academicum des Polytechnikums zu Riga, 1862-1912". Riga 1912. Lk 626
- ↑ [http://loa.lv/wp-content/uploads/2011/06/LOA_BILETENS_Nr.7.pdf Rita Apine. "Pirmais Olimpisko spēļu medaļas ieguvējs – Haralds Blaus". LATVIJAS OLIMPISKĀ AKADĒMIJA BIĻETENS NR 7/ 2008. Lk 16]
- ↑ EAA.4187.1.1992 - Paide linnas Pikal tänaval asuva kinnistu nr. 13 toimik
- ↑ "Messiase ootajad Paides". Järva Teataja nr 17, 19. veebruar 1933
- ↑ "Paide teateid". Järva Teataja nr 509, 19. detsember 1933
- ↑ "Paide teateid". Järva Teataja nr 509, 19. detsember 1934
- ↑ "Maakonna linna wolikonu töötab asjalikult ia rahulikult.". Järva Teataja nr 28, 8. märts 1934
- ↑ "Linnawalitsus jääb 2=liikmeliseks". Järva Teataja nr 41, 7. aprill 1937
- ↑ "Kõikjal selgusid linnawolinike kandidaadid". Päevaleht nr 260, 25. september 1939
- ↑ "Järvamaalt lahkunud 260 sakslast". Järva Teataja nr 27, 4. märts 1940
- ↑ "Järwamaalt lahkub 5 arsti, 3 adwokaati ja 3 pastorit". Postimees nr 278, 15. oktoober 1939
- ↑ "Tartu sakslaste mööbli järele 56 kaubavagunit". Uus Eesti nr 289, 13. oktoober 1939
- ↑ "Paide linnapeaks Hans Leemann". Järva Teataja nr 123, 25. oktoober 1939
- ↑ "Linnavalitsus pitseeris Paide muuseumi". Järva Teataja nr 119, 16. oktoober 1939
- ↑ "Paide linnavolikogu wiimne istung". Postimees nr 322, 28. november 1939
- ↑ "Saksamaaleläinu maja toalaelt leiti peidetud sõjapüss". Järva Teataja nr 2, 5. oktoober 1940
