Jüri Söödor

Jüri Söödor (sünd. 21. aprill 1889 Kulpli talu, Paluküla, Kõo vald, Viljandimaa – 1977) oli Järvamaa koolijuht ning haridus- ja omavalitsustegelane.

1917. aastal hakkas osalema poliitikas ning tal valiti kahel korral Järvamaa maakonnanõukogusse. Oli 1917–1927 Järva maakonnavalitsuse haridusosakonna juhataja, kuid pidi skandaalide ja kohtuasjade järel ametist loobuma. 1929. aastast oli Paide alg- ja täienduskooli juhataja.

1920. aastatel kuulus Tööerakonna esindajana Paide linnavolikokku.

Haridus ja esimesed tööaastad

Õppis Eesti Aleksandrikoolis ning omandas algkooli õpetaja kutse 1910. aastal Paide linnakooli juures korraldatud pedagoogilistel kursustel.^[1] Õpetajatöö kõrvalt lõpetas hiljem Tallinna kolledži ning õppis Tartu ülikoolis õigusteadust.^[2]

1910. aastast oli ta Rakke Liigvalla algkooli juhataja ja 1913. aastast Lelle algkooli õpetaja.^[2]

1917 oli Paide algkooli juhataja ning kuulus ka Paide lasteaia komiteesse.^[3]

Esimese maailmasõja ajal oli Paides üks kohalikest Põhja-Balti Komitee eestvedajaist.^[4]

Tegevus Järva maakonnavalitsuse haridusosakonna juhataja ja ametnikuna (1917–1927)

25. juunil 1917 valiti Söödor Maatameeste esindajana Järvamaa maakonnanõukogu esimesse koosseisu.^[5]^[6] Teise koosseisu valiti ta Tööerakonna esindajana 1921. aastal.^[7]

1917–1927 oli Järva maavalitsuse haridusosakonna juhataja ja 1927–1929 sama osakonna ametnik.^[2]

Söödor oli 18. detsembril 1918 formeeritud Järvamaa kaitsepataljoni üks asutajatest.^[8]

Söödor oli üks Vodja põllutöökooli asutajatest – tal õnnestus saada projektile erakonnakaaslasest põllutööministri Jüri Annussoni toetus.^[9]

13. märtsil 1920 valiti Järva maakonnanõukogu maakorralduse komisjoni liikmeks ning Paide linna liikumata varanduse maksude komisjoni liikmeks.^[10]

Poliitiline tegevus

Kandideeris 1920. aastal Järvamaal Tööerakonna nimekirjas Riigikokku.^[11]

1924. aasta maakonnanõukogu valimised ebaõnnestusid Tööerakonna jaoks, kui senise nelja saadiku asemel sai nõukogusse vaid üks erakonna esindaja. Tööerakond osales valimistel kahe nimekirjaga, millest ühe esinumber oli Jakob Sõnajalg ja teisel Jüri Söödör. Söödori juhitud nimekiri ei suutnud hääli koguda ning ainsa tööerakondlasena pääses nõukokku Sõnajalg. AjaleheKaja hinnangul peegeldas Söödori ebaedu valijate hinnangut tema tegevusele maakonna hariduselu kujundajana.^[12]

Kohtuvaidlused

1926. aastal kirjutati lehtedes, et Järva maakonna koolivalitsus ja Jüri Söödor soovisid ametist kõrvaldada Aegviidu algkooli õpetajat Elfriede Oderit. Vaidlus jõudis välja Riigikohtusse^[13]^[14].

1927. aastal mõistis Rakvere-Paide rahukogu hoopis Söödori süüdi ametialastest võimupiiridest üleastumises. Nimelt oli Järva-Jaani täienduskooli juhataja Mihkel Väli andnud Leopold Luuka nimelisele õpilasele kooli lõputunnistuse, ilma et õpilane oleks sooritanud kõiki vajalikke eksameid. Söödori süüd nähti selles, et ta maavalitsuse haridusosakonna juhatajana ja asjast teadlikuna ei olnud teavitanud juhtumist ametivõimudele, vaid proovinud seda hoopis varjata. Jüri Söödorile mõisteti esialgu karistuseks üks kuu tingimisi vangistust, kuid Tallinna kohtupalat mõistis ta järgmises kohtuastmes õigeks.^[15]^[16]^[17]^[18]

Tegevus Paide linnavolikogu liikmena

Oli 1919 Paide linnavolikogu volinikukandidaat Eesti Tööerakonna nimekirjas.^[19]

Sarnaselt 1924. aasta maakonnanõukogu valimistega saatis Söödorit ebaedu ka Paide linnavolikokku kandideerimisel. Söödor oli Tööerakonna valimisnimekirjas kolmandal kohal, kuid volikokku ei pääsenud, kuna nimekirjas temast madalamal olnud kandidaadid said rohkem hääli.^[12]

1927. aastal valiti Söödor Tööerakonna esindajana Paide linnavolikogu liikmeks ning esitati volikogu vasaku tiiva poolt volikogu esimehe kandidaadiks.^[20]^[21]

Tegevus Paide alg- ja täienduskooli juhatajana

1. septembril 1929 sai Jüri Söödorist Paide alg- ja täienduskooli juhataja.^[22] Samuti jõudis ta töötada Paide reaalgümnaasiumis ja Paide tütarlastekoolis õpetajana.^[2]

1. augustil 1935 sai vanemõpetaja nimetuse.^[23]

Tegevus seltside ja ühenduste liikmena

6. detsembril 1920 valiti Jüri Söödor Eesti Vabadussõjas Langenud Kangelaste Mälestamise Korraldava Ajutise Keskkomitee Järvamaa korralduskomitee liikmeks. Samuti valiti ta asemikuks Tallinna keskkomiteesse.^[24]

Oli 12. juulil 1925 loodud Järva rahvaülikoolide seltsi asutajaliige.^[25]

Oli 27. jaanuaril 1929 loodud Paide aiandusklubi asutajaliige ja valiti asutamiskoosolekul ka klubi juhatusse.^[26]

1931 valiti ta Järvamaa vangide hooldamise seltsi juhatuse liikmeks.^[27] 31. augustil 1937 valiti ta selle seltsi revisjonikomisjoni liikmeks^[28], samuti 12. juulil 1938^[29] ja 31. augustil 1939^[30]

Samuti oli Jüri Söödor Paide õppursõdurite mälestusfondi mõtte algataja ning fondi juhatuse liige.^[31]

Valiti 12. mail 1936 Järva Skaudisõprade seltsi juhatuse liikmeks^[32] . Sama kordus 12. detsembril 1938^[33].

Oli 20. novembril 1939 asutatud Paide puudustkannatavate kodanike abistamise komitee asutajaliige ja valiti asutamiskoosolekul ka juhatuse liikmeks.^[34]

Tegevus õpetajate ühingutes

30. märtsil 1917 peeti Tallinnas Põhja-Eesti õpetajate ülemaaline koosolek, kus osalesid ka Järvamaa õpetajad. Koosoleku raames otsustasid Järvamaa õpetajate esindajad, nende hulgas Jüri Söödor asutada Järvamaa Õpetajate Seltsi ning liituda Eesti Kooliõpetajate Seltsi ja Eesti Õpetajate Seltside Keskliiduga. Järvamaa Õpetajate Seltsi asutamiskoosolek peeti järgmisel päeval Paides ning avakõne pidas Jüri Söödor.^[35] Juulis 1917 kuulus ta Järvamaa Õpetajate Seltsi eestseisusse.^[36] Jõudis olla ka seltsi juhataja.^[35]

15. detsembril 1930 valiti Söödor Järvamaa Õpetajate Liidu esimehe abiks.^[37] 26. juulil 1931 valiti ta Järvamaa Õpetajate Liidu esimeheks.^[35]

6. novembril 1935 valiti ta Eesti Õpetajate Liidu juhatusse.^[38] Veebruaris 1938 valiti Eesti Õpetajate Liidu organiseerimise ja informatsiooni toimkonda.^[39] Ta oli ka Õpetajate Koja Järvamaa saadik.^[2]

Seoses Nõukogude võimu saabumisega Eestisse pidas Järvamaa Õpetajate Liit 13. juulil 1940 esimees Jüri Söödori juhtimisel koosoleku, mille käigus otsustati toetada Eesti õpetajate liitumist Eesti Töölisühingute Keskliiduga ning Eesti õpetajate liitu nende nõudmises saata laiali Õpetajate Koda.^[40]

Viited

Välislingid

[TallinnaTeataja1910-1] Tallinna Teataja, nr. 93, 10. juuni 1910

[JT1939-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 "Jüri Söödor 50-aastane", Järva Teataja, nr. 46, 21. aprill 1939

[Kirik-3] Jaan Eelnurme "Paide Püha koguduse minevik", 1936

[JT1937-34-4] "Kahekümne aasta eest. Mälestusi ja muljeid Paidest ja Järvamaalt 1917. aastast." Järva Teataja, nr. 34, 19. märts 1937

[Postimees1917-5] Postimees, nr. 141, 27. juuni 1917

[JT1927-71-6] "10 aastat Järva "landratis"" Järva Teataja, nr. 71, 13. september 1927

[RT1921-7] Riigi Teataja, nr. 29, 22. aprill 1921

[MaaHääl1935-8] "7. rügemendi külaskäik Järvamaale" Maa Hääl, nr. 71, 18. juuni 1935

[JT2016-9] Kaarel Aluoja "Vodja - mõisast põllutöökooliks", Järva Teataja, 26. november 2016

[TallinnaTeataja-10] Tallinna Teataja, nr. 64, 19. märts 1920

[Sakala1920-11] Sakala, nr. 121, 20. oktoober 1920

[Kaja1924-12] 12,0 ^12,1 "Kuidas valijad Järvamaal senist tööerakonna koolipoliitikat hindavad" Kaja, nr. 15, 17. jaanuar 1924

[Kaja1926-13] "Äpardunud kohtuprotsess" Kaja, nr. 176, 3. august 1926

[JT1926-14] "Järva maakonna koolivalitsuse kaotused riigikohtus" Järva Teataja, nr. 59, 6. august 1926

[JT1927-42-15] "Järva haridustegelased süüpingil", Järva Teataja, nr. 42, 31. mai 1927

[JT1927-16] "Jüri Söödor protsessib", Järva Teataja, nr. 69, 6. september 1927

[Päewaleht1927-17] "Koolijuhataja andis valetunnistuse" Päewaleht, 28. november 1927

[JT1927-91-18] Järva Teataja, nr. 91, 22. november 1927

[RT1919-19] Riigi Teataja, nr. 37, 13. juuni 1919

[Sakala1927-20] "Paide linnavolikogu esimene koosolek" Sakala, nr. 15, 5. veebruar 1927

[RT1927-21] Riigi Teataja, nr. 14, 14. veebruar 1927

[JT1929-22] "J. Söödor - koolijuhatajaks" Järva Teataja, nr. 70, 3. september 1929

[JT1935-23] "Kinnitati Järvamaa vanemaiks õpetajaiks" Järva Teataja, nr. 135, 15. november 1935

[Kaja1920-24] Kaja, nr. 262, 15. detsember 1920

[Järvamaa1925-25] "Rahvaülikool Järvamaale" Järvamaa, 17. juuli 1925

[Postimees1929-28-26] Postimees, nr. 28, 29. jaanuar 1929

[JT1931-27] "Wangide hooldamise seltsi tegewusest", Järva Teataja, nr. 91, 8. august 1931

[JT1937-103-28] Järva Teataja, nr. 103, 3. september 1937

[JT1938-79-29] Järva Teataja, nr. 79, 13. juuli 1938

[JT1939-101-30] Järva Teataja, nr. 101, 4. september 1939

[JT1938-31] "Omalaadne Wabadusõja monument Paides", Järva Teataja, nr. 39, 4. aprill 1938

[UusEesti1936-32] Uus Eesti, nr. 130, 12. mai 1936

[JT1938-144-33] Järva Teataja, nr. 144, 14. detsember 1938

[UusEesti1939-318-34] Uus Eesti, nr. 318, 21. november 1939

[ÕpetajateLeht1932-35] 35,0 ^35,1 ^35,2 "Ülevaade Järvamaa õpet. liidu tegevusest" Õpetajate Leht, nr. 40, 30. september 1932

[TallinnaTeataja1917-36] Tallinna Teataja, nr. 144, 3. juuli 1917

[ÕpetajateLeht-37] Õpetajate Leht, nr. 2, 9. jaanuar 1931

[Postimees1935-303-38] "Eesti Õpetajate Liidu uus "parlament"" Postimees, nr. 303, 6. november 1935

[Postimees1938-46-39] Postimees, nr. 461, 16. veebruar 1938

[JT1940-81-40] Järva Teataja, nr. 81, 15. juuli 1940

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]

[27]

[28]

[29]

[30]

[31]

[32]

[33]

[34]

[35]

[36]

[37]

[38]

[39]

[40]