Reopalu kalmistu

Reopalu kalmistu on kalmistu Paides, mis rajati 1774. aastal.

Ajalugu muuda

1773. aastal keelas Katariina II surnute matmise kirikutesse ja linna piiridesse, mistõttu 1774. aastas ostis Paide linn maatüki linnast väljas, kuhu rajati kalmistu. Esimesena maeti uuele surnuaiale 9. septembril 1774 leitnant Helffreich.^[1]

1800. aastal laiendati kalmistut ning rajati kalmistuvahi maja ja väike paekivist kabel. 1835. aastal ehitati uus vahimaja ning järgmisel aastal pühitseti ja võeti kasutusele kalmistu läänepoolne laiendus. Võeti vastu ka surnuaia kasutamise kord, mis lubas seda kasutada nii linnakodanikel kui ka maarahval.^[1]

1846. aastal avati kalmistu idapoolne laiendus. Samal ajal tasandati ja võeti uuesti kasutusele surnuaia vanim osa. 1856 ehitati uus kabel.^[1]

1860. aastast ei lubatud maakogudusel enam Reopalu kalmistule matta, nende tarvis rajati 1865. aastal Sillaotsa kalmistu.^[1]

1900. aastal tasandati 1846. aastal kasutusele võetud surnuaia osa, ning seda hakati välja jagama perekondade hauaplatsideks. 1903–1904 rajati uus värav ja piirdeaed ning tee äärde istutati puud. 1909. aastal rajati uus kabel, mis on säilinud tänapäevani.^[1]

1932. aastal toimus viimane kalmistu laiendamine, mil kalmistu põhjapoolsele küljele liideti 0,73 hektari suurune maatükk.^[1]

2020. aasta lõpul rüüstasid vasevargad kalmistut.^[2]

Kalmistule maetuid muuda

August Wilhelm Hupel (1764–1819), baltisaksa vaimulik, literaat ja kodu-uurija (tema hauakoht on teadmata, kuid talle on püstitatud mälestuskivi)
Carl Gotthard Hammerbeck (1800–1870), Paide Püha Risti koguduse vaimulik, esimese eestikeelse kooli rajaja Paides
Johann Georg Berg (1817–1878), Juuru pastor, Ida-Harju praost
Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet; 1812–1885)
Engelbrecht von Tiesenhausen (1835–1886), Paide Püha Risti koguduse vaimulik
Carl Hermann Hesse (1802–1896), arst, saksa kirjaniku Hermann Hesse vanaisa
Jakob Livenström (1830–1902), esimesi eestlasest fotograafe
Olaf von Stackelberg (1818–1903), Venemaa viitseadmiral, Mäo mõisnik
Carl Rall (1859–1924), Paide Püha Risti koguduse vaimulik, Järva praost
Vladimir Pertel (1847–1924), Venemaa keisririigi ministeeriumiametnik, tõeline riiginõunik, Paide linnategelane
Ernst von Grünewaldt (1864–1925), Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik), riiginõunik
Tõnis Käsebier (1885–1936), Paide linnategelane
Eduard Purfeldt (1890–1952), Paide linnapea 1921–1930
Hillar Hanssoo (1927–2002), Paide haridustegelane ja maletreener
Johannes Sarapuu (1931–2008), agronoom, ENSV Ülemnõukogu saadik

Ühishauad muuda

1918. aastal Orina lahingus hukkunud nelja Saksa sõduri hauad. Haual on mälestuskivi.
Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite ühishaud. Hauda on maetud 29 sõdurit, kes hukkusid mitmel pool Järvamaal. Haual paikneb 1950. aastal avatud monument.
Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite ühishaud. Hauda on maetud 7 sõdurit. Haual on mälestuskivi.
Lisaks on kalmistul veel kolm Teise maailmasõja perioodist pärinevat ühishauda.

Aastanumbrit "1774" kandev kalmistuvärav
Mäo mõisniku, viitseadmiral Olaf von Stackelbergi (1818–1903) haud
Prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi (1812–1885) haud
Parun Eduard Woldemar Maydelli (1846–1890) haud
Viimase Mäo mõisniku Aleksandra von Grünewaldti abikaasa, alampolkovnik Ernst von Grünewaldti (1864–1925) haud
Paide ja Anna pastori Engelbrecht von Tiesenhauseni (1835–1886) haud
Pastor Tiesenhauseni poja Otto (1871–1881) haud
Paide ja Anna pastori ning Järva praosti Carl Ralli (1859–1924) haud
Apteeker Johann Heinrich Brasche (1799–1881) haud
Apteeker Rudolf Brasche (1823–1902) ja tema abikaasa Agnese (sündinud von Jerzembsky; 1833–1899) haud
Ülemmetsnik Eduard Heinrich Brasche (1851–1913) haud
Hessede perekonna hauaplats
Nobelist Hermann Hesse vanaisa, kreisiarst Carl Hermann Hesse (1802–1896) haud
Kreisiarst Paul Eduard Maurachi (1833–1901) ja tema perekonna hauaplats
Paide ja Anna pastori Carl Gotthard Hammerbecki (1800–1870) haud
Gunderstrupide perekonna hauaplats. Vasakult esimene on polkovnik Carl von Gunderstrupi (1812–1888) ning vasakult teine Juuru pastori ja Ida-Harju praosti Johann Georg Bergi (1817–1878) ja tema abikaasa Elwine (sünd. Gunderstrup) hauatähis
1918. aastal Orina lahingus hukkunud Saksa sõdurite haud
August Wilhelm Hupeli (1737–1819) mälestuskivi
Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite ühishaud