Eesti haridus- ja teadusminister
Haridus- ja teadusminister on ametis Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumis Eesti valitsuses. Minister vastutab Eesti haridussüsteemi juhtimise ja arendamise eest, samuti uurimis- ja arendustegevuste juhtimise ja finantseerimise eest riigi tasandil.
Haridus- ja teadusminister | |
---|---|
Haridus- ja teadusministeerium | |
Tüüp | minister |
Liikmesus | Vabariigi Valitsus |
Asukoht | Tartu |
Ametisse nimetamiseks esitaja | peaminister |
Ametisse nimetaja | president |
Moodustatud | 24. veebruar 1918 |
Esimene täitja | Peeter Põld |
Palk | 7070 eurot kuus (2023) |
Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President peaministri ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Alates 17. aprillist 2023 on Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid
muudaTaasiseseisvumise järgse Eesti erakondade keeruka arenguloo ning levinud parteivahetuste tõttu on haridusministrid kuulunud mitmetesse parteidesse, ehkki mitu ministrit ise on (esindades eri erakondi) olnud ametis korduvalt. Nii esindas hiljem pikka aega Reformierakonda kuulunud Paul-Eerik Rummo ministrina 1992–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteid, hilisem IRLi liige Peeter Olesk 1994–1995 ERSP-d, hilisem sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg Keskerakonda, hilisem reformierakondlane Mait Klaassen oli ministrina algul parteitu ja 1998. aastast Koonderakonna liige. Kahekordne minister Tõnis Lukas on esindanud haridusministrina nii Isamaaliitu kui ka selle järglasi, Isamaa ja Res Publica Liitu ning Isamaa Erakonda. Sama erakonna teist eelkäijat nimega Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica esindas minister Toivo Maimets. Ministeeriumit on juhtinud kõik Eesti suuremad erakonnad.
Kahekordsete haridusministrite seas on olnud Rein Loik (1989–1992 ja 1996–1997) ning Jaak Aaviksoo (1995–1996 ja 2011–2014). Kolm korda on minister olnud Mailis Reps (2002–2003 Mailis Rand, 2005–2007 ja 2016–2020 Mailis Reps) ning Tõnis Lukas (1999–2002, 2007–2011 ja 2022–2023).
Pikima staažiga haridusminister taasiseseisvunud Eestis on Tõnis Lukas, kes on kokku olnud haridusminister või haridus- ja teadusminister üle seitsme aasta.
Eesti haridusministrite loend
muuda1918–1940
muudaParteid
Vabariigi Valitsus eksiilis
muudaPilt | Nimi | Ametisse asumise kuupäev | Ametist lahkumise kuupäev | Ametiaja pikkus | Valitsus | |
---|---|---|---|---|---|---|
Haridusminister | ||||||
- | Arnold Susi
(1896–1968) |
18. september 1944 | 12. jaanuar 1953 | 8 aastat, 3 kuud ja 25 päeva | Otto Tiefi valitsus | |
- | Gustav Suits
(1883–1956) (ei astunud ametisse) |
12. jaanuar 1953 | 23. mai 1956 | 3 aastat, 4 kuud ja 11 päeva | Johannes Sikkari valitsus | |
- | Elmar Järvesoo
(1909–1994) |
1. märts 1964 | 8. märts 1971 | 7 aastat ja 7 päeva | Tõnis Kindi valitsus | |
- | Edgar Valter Saks
(1910–1984) |
8. märts 1971 | 11. aprill 1984 | 13 aastat, 1 kuu ja 3 päeva | Heinrich Marga valitsus | |
- | Johan Ungerson
(1910–1991) |
11. aprill 1984 | 20. november 1991 | 7 aastat, 7 kuud ja 9 päeva | Heinrich Marga valitsus | |
- | Ivar Paljak
(1931–2021) (kohusetäitja) |
23. jaanuar 1992 | 15. september 1992 | 7 kuud ja 23 päeva | Enno Penno valitsus |
1989–
muudaParteid