Kristina Kallas

Kristina Kallas (sündinud 29. jaanuaril 1976 Kiviõlis) on Eesti poliitik ja koolijuht.

Kristina Kallas KF.jpg

HaridusRedigeeri

Kristina Kallas lõpetas 1994. aastal Kiviõli 1. Keskkooli ning aastatel 1994–2000 õppis Tartu Ülikooli ajaloo-osakonnaslähiajalugu. 2002. aastal sai ta magistrikraadi Ungaris Kesk-Euroopa Ülikoolis (Central European University, CEU). Aastatel 2004–2016 õppis doktorantuuris Tartu Ülikoolis; 2016. aastal kaitses doktorikraadi poliitikateaduse alal Tartu Ülikoolis. Tema uurimisvaldkondadeks on lõimumisprobleemid ühiskonnas, venekeelse elanikkonna küsimused endise Nõukogude Liidu territooriumil, rändeküsimused ja vähemuste õiguste küsimused. Doktoritöö juhendaja oli Vello Andres Pettai, teema "Revisiting the triadic nexus: An analysis of the ethnopolitical interplay between Estonia, Russia and Estonian Russians" ("Veel kord triaadilisest kolmiksuhtest: Eesti, Venemaa ja eestivenelaste etnopoliitiliste suhete analüüs")[1]

TööRedigeeri

Ta on töötanud 1998–2001 SA Archimedes Euroopa Liidu teadus- ja arenduskoostöö programmi koordinaatorina, olnud 2002–2006 suhtekorraldusfirmas Hill & Knowlton vanemkonsultant avaliku sektori kommunikatsiooni alal ning 2007–2008 TÜ riigiteaduste instituudis võrdleva poliitika õppetoolis erakorraline teadur. Kallas töötab ka vähemuste õiguste eksperdina OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari ameti juures, kus ta nõustab Ida-Euroopa valitsusi lõimumispoliitika vallas.

2007–2015 oli Kallas poliitikauuringute keskuse IBS juhatuse liige, kus ta tegeles lõimumise ja rändealaste poliitikauuringutega. Aastatel 2011–2015 oli ta MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees.

20152019 oli ta Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor.

Poliitiline tegevusRedigeeri

2015. aasta valimistel kandideeris Kallas Riigikokku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas.[2]

Kallas on üks poliitilise liikumise Eesti 200 asutajaid ja juhtivtegelasi ning 3. novembrist 2018 selle erakonna esimene juht (juhatuse esimees). Ta kandideeris 2019. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 2 ning kogus 2306 häält, kuid ei osutunud valituks.[3]

Teoseid ja kirjutisiRedigeeri

  • Mida varem eesti ja vene lapsed ühte kooli paneme, seda parem! Maaleht, 31.05.2018
  • Avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks. Õhtuleht, 28.02.2017
  • Kodakondsusprobleem laheneb viimase nn halli passi omaniku surmaga. Postimees, 24.01.2017
  • Kuidas päästa eestivenelane poliitilisest pantvangist? Müürileht, 16.10.2017
  • "Minu Vietnam". Petrone Print. 2012
  • Inimõigused vaid tõesti itimeestele? Delfi, 09.10.2012
  • Riik on pagulased unarusse jätnud. Postimees, 11.04.2012
  • Ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil. Delfi, 21.05.2007
  • Millal ikkagi sündis eesti rahvus? Delfi, 22.11.2004

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri