Kristina Kallas
Kristina Kallas (sündinud 29. jaanuaril 1976 Kiviõlis) on Eesti poliitik, alates 17. aprillist 2023 on ta haridusminister Kaja Kallase kolmandas valitsuses. Ta oli aastatel 2018–2022 erakonna Eesti 200 esimees.
Haridus muuda
Kallas lõpetas 1994. aastal Kiviõli 1. Keskkooli ning aastatel 1994–2000 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-osakonnas lähiajalugu. 2002. aastal sai ta magistrikraadi Ungaris Kesk-Euroopa Ülikoolis (CEU). Aastatel 2004–2016 õppis doktorantuuris Tartu Ülikoolis; 2016. aastal kaitses seal doktorikraadi poliitikateaduse alal. Tema uurimisvaldkonnad olid lõimumisprobleemid ühiskonnas, venekeelse elanikkonna küsimused endise Nõukogude Liidu territooriumil, rändeküsimused ja vähemuste õiguste küsimused. Doktoritöö juhendaja oli Vello Andres Pettai, teema "Revisiting the triadic nexus: An analysis of the ethnopolitical interplay between Estonia, Russia and Estonian Russians" ("Veel kord triaadilisest kolmiksuhtest: Eesti, Venemaa ja eestivenelaste etnopoliitiliste suhete analüüs").[1]
Töö muuda
Ta on töötanud 1998–2001 Sihtasutus Archimedese Euroopa Liidu teadus- ja arenduskoostöö programmi koordinaatorina, olnud 2002–2006 suhtekorraldusfirma Hill & Knowltoni vanemkonsultant avaliku sektori kommunikatsiooni alal ning 2007–2008 Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudis võrdleva poliitika õppetoolis erakorraline teadur. Ta töötab ka vähemuste õiguste eksperdina OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari ameti juures, kus ta nõustab Ida-Euroopa valitsusi lõimumispoliitika vallas.
2007–2015 oli ta poliitikauuringute keskuse IBS juhatuse liige, kus ta tegeles lõimumise ja rändealaste poliitikauuringutega. Aastatel 2011–2015 oli ta MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees. 2015–2019 oli ta Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor.
Poliitiline tegevus muuda
2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7, kogus 291 häält ega osutunud valituks.[2][3]
Ta on üks poliitilise liikumise Eesti 200 asutajaid ja juhtivtegelasi ning aastatel 2018–2022 selle erakonna esimene esimees. Kandideeris 2019. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 2, kogus 2306 häält ega osutunud valituks.[4]
2021. aasta sügisel valiti ta Tartu linnavolikogu liikmeks, tema volitused peatusid 17. aprillil 2023 seoses Vabariigi Valitsuse liikmeks kinnitamisega.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 4288 häält ning osutus valituks.[5] Tema volitused Riigikogu liikmena peatusid 17. aprillil 2023 seoses Vabariigi Valitsuse liikmeks kinnitamisega.
Teoseid ja kirjutisi muuda
- Millal ikkagi sündis eesti rahvus? Delfi, 22. november 2004
- Ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil. Delfi, 21. mai 2007
- Riik on pagulased unarusse jätnud. Postimees, 11. aprill 2012
- Inimõigused vaid tõesti itimeestele? Delfi, 9. oktoober 2012
- "Minu Vietnam". Petrone Print. 2012
- Kodakondsusprobleem laheneb viimase nn halli passi omaniku surmaga. Postimees, 24. jaanuar 2017
- Avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks. Õhtuleht, 28. veebruar 2017
- Kuidas päästa eestivenelane poliitilisest pantvangist? Müürileht, 16. oktoober 2017
- Mida varem eesti ja vene lapsed ühte kooli paneme, seda parem! Maaleht, 31. mai 2018
Viited muuda
- ↑ https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/a54f63b4-3238-4562-b479-19201b57802b
- ↑ Kristina Kallas. valimised2015.sotsdem.ee
- ↑ "Detailne hääletamistulemus - Valimisringkond nr 7". Vaadatud 09.05.2021.
- ↑ Valimisringkond nr 2. Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa Riigikogu valimised 2019
- ↑ Delfi. (2023). Riigikogu valimiste tulemused 2023. Delfi, 6. märts. Kasutatud 12.03.2023, https://www.delfi.ee/leht/valimised2023/tulemused