Tiit Vähi kolmas valitsus

Tiit Vähi kolmas valitsus oli Eesti Vabariigi 39. valitsus 6. novembrist 1995 kuni 17. märtsini 1997. Esimest korda oli Tiit Vähi peaminister 29. valitsuses 30. jaanuarist 1992 kuni 21. oktoobrini 1992 ja teist korda 32. valitsuses pärast 1995. aasta Riigikogu valimiste võitu valimisliiduga Koonderakond ja Maarahva Ühendus (KMÜ), millesse kaasati ka Keskerakond.

Tiit Vähi kolmas valitsus
Flag of Estonia.svg
Eesti Vabariigi 39. valitsus
1995–1997
Tiit Vähi teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg
Ametisse astumise kuupäev 6. november 1995
Ametist lahkumise kuupäev 17. märts 1997
President Lennart Meri
Valitsuse liikmed
Peaminister Tiit Vähi
Ministrite arv 15
Valitsuserakonnad Koonderakond ja Maarahva Ühendus
Reformierakond (1. detsembrini 1996)
Arengupartei (9. detsembrist 1996)
Opositsioonierakonnad Keskerakond
Reformierakond (1. detsembrist 1996)
Isamaaliit
Mõõdukad
Ajalugu
Valimised 1995. aasta Riigikogu valimised
Esinduskogu koosseis VIII Riigikogu
Eelnev Tiit Vähi teine valitsus
Järgnev Mart Siimanni valitsus

Valitsus astus tagasi 1995. aastal pärast lindiskandaali ja moodustati uuesti, asendades Keskerakonna Reformierakonnaga. Välja vahetati ka mitu ministrit. 1997. aastal astus Tiit Vähi kolmas valitsus lõplikult tagasi.

Valitsuse koosseisRedigeeri

Ametinimetus Nimi Ametisse asumise aeg Ametist lahkumise aeg Erakond
Peaministri büroo
Peaminister Tiit Vähi 6. november 1995 17. märts 1997 KO
Haridusministeerium[a]
Haridusminister[b] Jaak Aaviksoo 1. jaanuar 1996 30. november 1996 Parteitu
Rein Loik 2. detsember 1996 17. märts 1997 Parteitu
Justiitsministeerium
Justiitsminister Paul Varul 6. november 1995 17. märts 1997 KO
Kaitseministeerium
Kaitseminister Andrus Öövel 6. november 1995 17. märts 1997 KO
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaminister Villu Reiljan 6. november 1995 17. märts 1997 EME
Kultuuriministeerium[a]
Kultuuriminister[b] Jaak Allik 1. jaanuar 1996 17. märts 1997 KO
Kultuuri- ja Haridusministeerium[a]
Kultuuri- ja haridusminister[b] Jaak Aaviksoo 6. november 1995 1. jaanuar 1996 Parteitu
Majandusministeerium
Majandusminister Andres Lipstok 6. november 1995 30. november 1996 REF
Jaak Leimann 2. detsember 1996 17. märts 1997 Parteitu
Põllumajandusministeerium
Põllumajandusminister Ilmar Mändmets 6. november 1995 17. märts 1997 Parteitu
Rahandusministeerium
Rahandusminister Mart Opmann 6. november 1995 17. märts 1997 KO
Siseministeerium
Siseminister Märt Rask 6. november 1995 1. detsember 1996 REF
Riivo Sinijärv 1. detsember 1996 17. märts 1997 KO
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalminister Toomas Vilosius 6. november 1995 1. detsember 1996 REF
Tiiu Aro 2. detsember 1996 17. märts 1997 KO
Teede- ja Sideministeerium
Teede- ja sideminister Kalev Kukk 6. november 1995 30. november 1996 REF
Raivo Vare 2. detsember 1996 17. märts 1997 Parteitu
Välisministeerium
Välisminister Siim Kallas 6. november 1995 22. november 1996 REF
Toomas Hendrik Ilves 2. detsember 1996 17. märts 1997 Parteitu
Ei juhi ministeeriumi
Minister (eurominister) Endel Lippmaa 6. november 1995 6. august 1996 KO
Riivo Sinijärv 15. august 1996 1. detsember 1996 KO
Andra Veidemann 9. detsember 1996 17. märts 1997 AP
Minister (kultuuriminister) Jaak Allik 6. november 1995 1. jaanuar 1996 KO
Minister (regionaalminister) Tiit Kubri 6. november 1995 17. märts 1997 EME

MärkusedRedigeeri

Valitsuse ja ministrite vahetamise põhjusedRedigeeri

1995. aasta lõpus puhkes lindiskandaal ja valitsus astus tagasi. Pärast lindiskandaali moodustati KMÜ ja Reformierakonna liit, Keskerakond jäi valitsusest välja. Lähenema hakkasid kohalikud valimised. Pinged koalitsioonis, kus KMÜ ja Reformierakond olid ju sisuliselt rivaalid, kasvasid. Vahepeal oli ka Edgar Savisaar poliitikasse naasnud ja taas Keskerakonna esimeheks valitud. Koonderakonna võimalused kohalikel valimistel võita vähenesid. Tekkisid skandaalid ja vastuolud Koonderakonna sees, mis tipnesid aseesimehest linnapea Jaak Tamme korteriafääriga.

Tiit Vähi süüdistas ajakirjanduse vahendusel reformierakondlastest ministreid, seati kahtluse alla välisminister Siim Kallase ja seega Eesti välispoliitiline liin tervikuna. 1996. aasta oktoobri kohalike valimiste tulemused ei andnud selget võitu ühelegi poliitilisele jõule. Kaalukeeleks osutus Keskerakond, kelle toetusel sai Tallinna linnavolikogu esimeheks Mart Laar ja linnapeaks Priit Vilba.

14. novembril üllatasid Vähi ja Savisaar avalikkust koostöölepinguga, mis nägi ette Koonderakonna ja Keskerakonna ulatuslikku koostööd. See koostöö ulatus Tallinnast Toompeale ja välispoliitikasse. Sellise operatsiooni tulemusel kukutati Laar ja Vilba ning nende asemel võtsid kohad sisse Savisaar ja Robert Lepikson. Reformierakond lahkus valitsusest. Vähi pani kokku oma neljanda, seekord vähemusvalitsuse. Vastavalt Riigikogu otsusele lahutatakse 1. jaanuaril Kultuuri- ja haridusministeerium kaheks eraldi ministeeriumiks. Kultuuriministriks saab Jaak Allik, haridusministriks Jaak Aaviksoo. Tiit Vähi suureks võiduks loetakse, et ta sai Toomas Hendrik Ilvese välisministriks, sest see lubas Vähi valitsusest endiselt rääkida kui edumeelsest.

10. veebruaril 1997 võttis opositsioon ette peaminister Vähi umbusaldamise katse, põhjendades usaldamatust Vähi seotusega Tallinna kahtlasevõitu korteritehingutes. Umbusaldamiseks vajalikku 51 poolthäält kokku ei tulnud, kuid häälte vahekord 45:46 sundis Vähit umbusaldamiskatsele järgnenud päeval teatama võimalusest, et astub ise tagasi, mida ta ka 26. veebruaril tegi. Riigikogus 41 häält kontrolliva KMÜ pakutav uus peaministrikandidaat oli Koonderakonna aseesimees Mart Siimann.

VälislingidRedigeeri

Eelnev
Tiit Vähi teine valitsus
Eesti Vabariigi valitsus
19951997
Järgnev
Mart Siimanni valitsus