Erastamisväärtpaber
Erastamisväärtpaber (lühend EVP) oli Eestis vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadusele õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks välja antud hüvitusväärtpaber ja vastavalt eluruumide erastamise seadusele välja antud rahvakapitali obligatsioon[1]. Erastamisväärtpaberi nimiväärtus moodustus hüvitusväärtpaberi arvestuslikust väärtusest ja rahvakapitali obligatsiooni arvestuslikust väärtusest.
Erastamisväärtpaberit säilitati elektroonilisel kujul Vabariigi Valitsuse asutatud Erastamisväärtpaberite Keskregistris avatud erastamisväärtpaberiarvel või Vabariigi Valitsuse asutatud Eesti väärtpaberite registris avatud väärtpaberiarvel.
Erastamisväärtpaberite Keskregister likvideeriti 1. juulil 2011.
Erastamisväärtpaberit võis omada ja omandada iga füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning Eesti riik või kohalik omavalitsusüksus. Pärimise teel võis erastamisväärtpaberi omandada ka Eestis registreerimata juriidiline isik. Omandiõigust erastamisväärtpaberile tõendas nimeline kirje Erastamisväärtpaberite Keskregistris või Eesti väärtpaberite registris.
Erastamisväärtpaberite väljaandmine, nendega arveldamine ning nende kasutamine, võõrandamine ja kustutamine toimus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Arveldamiseks kasutatavad juhendid ja vormid kehtestas valdkonna eest vastutav minister.
Järelevalvet erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nende kasutamise üle teostas Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutaval ministril oli õigus peatada erastamisväärtpaberiarve avamine või selle kasutamine järelevalvemenetluse tagamiseks, õigus taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist ning kahju hüvitamist, kui ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaber oli võõrandatud või selle eest oli omandatud vara, ning õigus muuta ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaberi nimiväärtust.
Kui isikule oli erastamisväärtpaberid välja antud ebaseaduslikult ja ta ei saanud neid tagastada, sest ta oli need võõrandanud või ära kasutanud, võis ta need hüvitada rahas, võttes aluseks erastamisväärtpaberite keskmise turuhinna nende võõrandamise või nendega vara eest tasumise päeval. Kui ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpabereid olid võõrandatud mitmel päeval või kasutatud mitmes tehingus, võeti aluseks tehingupäevade kaalutud keskmine turuhind. Ebaseaduslikult saadud erastamisväärtpaberite eest hüvitatav raha kanti riigieelarvesse.
Erastamisväärtpabereid anti välja 31. detsembrini 2005.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise kord, RT I 1993, 72, 1022