Juhan Partsi valitsus
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
Juhan Partsi valitsus astus 10. aprillil 2003 ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Valitsuse moodustasid Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica, Eesti Reformierakond ja Eestimaa Rahvaliit X Riigikogu valimiste tulemusel. Erakonnad nimetavad end "Koosmeele koalitsiooniks". Valitsuse kõrval räägiti palju ka Juhan Partsi juurde Stenbocki majja kolinud kass Miisust.
| Juhan Partsi valitsus | |
|---|---|
 Eesti Vabariigi 43. valitsus | |
| 2003–2005 | |
 | |
| Ametisse astumise kuupäev | 10. aprill 2003 |
| Ametist lahkumise kuupäev | 13. aprill 2005 |
| President | Arnold Rüütel |
| Valitsuse liikmed | |
| Peaminister | Juhan Parts |
| Ministrite arv | 14 |
| Valitsuserakonnad |
Res Publica Reformierakond Eestimaa Rahvaliit |
| Opositsioonierakonnad |
Keskerakond Isamaaliit Mõõdukad |
| Ajalugu | |
| Valimised | 2003. aasta Riigikogu valimised |
| Esinduskogu koosseis | X Riigikogu |
| Eelnev | Siim Kallase valitsus |
| Järgnev | Andrus Ansipi esimene valitsus |
Juhan Partsi valitsuse vahetas 13. aprillil 2005 välja Andrus Ansipi esimene valitsus.
Valitsuse koosseis
muudaMinistrite vahetumise põhjused
muuda2003. aasta mais üritas tagasi astuda liikluses lubatud kiirust ületanud justiitsminister Ken-Marti Vaher. Res Publica minister esitas peaministrile küll tagasiastumispalve, mida viimane ei rahuldanud. Esimesena lahkus rahandusminister Tõnis Palts, kes astus 2003. aasta oktoobris tagasi, kuna talle alluv maksuamet asus uurima tema väidetavaid maksupettusi. Rahvaliit jäi 2004. aasta aprillis ilma põllumajandusminister Tiit Tammsaarest. Riigireservi viljaröövi tõttu viis Tammsaar samuti Partsile lahkumispalve, mille Parts heaks kiitis. Reformierakonna esimees Andrus Ansip võttis 2004. aasta sügisel Meelis Atonenilt üle majandusministri posti. Atonen astus ise tagasi, sest jäi heitluses riigile soodsate parvlaevaliikluse dotatsioonide pärast alla Saaremaa Laevakompaniile. Kaitseminister Margus Hansonile sai saatuslikuks riigisaladusi sisaldanud portfell, mis temalt varastati. 2004. aasta novembrist kuulus kaitseministri portfell Jaak Jõerüüdile.
Kriis valitsuses sai alguse 8. veebruaril 2005, kui peaminister Parts tegi ootamatult president Rüütlile ettepaneku vabastada välisminister Kristiina Ojuland usalduse kaotuse tõttu ametist. Põhjuseks oli päev varem esitatud kaitsepolitsei aruanne, mis viitas välisministeeriumis riigisaladustega ümberkäimisel valitsevale korralagedusele. Dokumente oli kadunud ka Ojulandi ministriks oleku ajal, varem oli Ojuland seda eitanud. Ojulandi vahetas välja Rein Lang. Juunis toimunud 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised näitasid, et peaministri partei on kaotanud kogu usalduse ning valitsuskriis jätkus.
2. septembril toimusid Lihula vallas sündmused, mille eest jäi avalikkuse silmis süüdi Juhan Parts isiklikult. Vallavanem Tiit Madisson püstitas valla territooriumil mälestusmärgi, mida tuntakse Lihula monumendi nime all. Mälestusmärk kujutas endast SS-vormis sõdurit. Õhtul, kui pimedaks läks, tulid valitsuse käsul sammast maha võtma päästeamet ja politsei. Ettevõtmist turvasid koerte ja kumminuiadega politseinikud, kuid selle kiuste hakkasid üritusest nördinud kohalikud sambalammutajaid kividega pilduma. Politsei ähvardas neid seepeale pisargaasiga. Taastatud Eesti Vabariigis ei olnud varem rahva vastu avalikku vägivalda kasutatud.[viide?]
Märtsi alguses otsustasid Reformierakond ja Rahvaliit avaldada umbusaldust Res Publica justiitsministrile Ken-Marti Vaherile, mille tingis plaan hakata kasutama mõõdikuid korruptantide tabamiseks. Riigikogu umbusaldas 54 poolthäälega justiitsminister Ken-Marti Vaherit, pärast hääletust ütles peaminister Juhan Parts, et astub tagasi. 24. märtsil 2005 esitas Juhan Parts president Arnold Rüütlile tagasiastumispalve ning Juhan Partsi valitsus astus tagasi.
Välislingid
muuda| Eelnev Siim Kallase valitsus |
Eesti Vabariigi valitsus 2003–2005 |
Järgnev Andrus Ansipi esimene valitsus |