Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}} thumb|right|380px|Euroopa kaart pärast Viini kongressi, 1815 See artikkel annab detailse loendi kõigist riikidest (sealh...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 31. august 2012, kell 20:30
See artikkel vajab toimetamist. (August 2012) |
See artikkel annab detailse loendi kõigist riikidest (sealhulgas nukuriigid), mis eksisteerisid Euroopas alates Viini kongressist aastal 1815 kuni tänapäevani. Iga riigi kohta on informatsioon eraldi veergudes: endise riigi nimi, selle riigi eluiga, tänapäeva riik või riigid, mille territooriumil see riik täielikult või osaliselt kord oli, ja rohkem informatsiooni selle riigi kohta.
Suveräänsed riigid
See on loend kõigist sõltumatutest riikidest või nukuriikidest, mis eksisteerisid ajavahemikul 1815. aastast tänapäevani ja mida enam ei eksisteeri. (Iga riigi eluiga põhineb selle riigi sõltumatusel. See tähendab, et need riigid võisid eksisteerida ka väljaspool nimetatud aega, kuid mitte täielikult sõltumatuna.)
Endised riigid | Riigi eluiga | Tänapäeva riikide piires | Rohkem informatsiooni |
---|---|---|---|
Albaania (kuningriik) | 1928–1939 | Albaania | Albaania vabariigi president 1920. aastatel otsustas taastada monarhia, kuid eelmise dünastia taastamise asemel hakkas ta ise uueks monarhiks, eirates dünastia nõudeid, kes valitses Albaaniat keskajal; riik ja tema võim kukutati aastal 1939 fašistliku Itaalia poolt. |
Albaania (sõjaline okupatsioon) | 1939–1943 1943–1944 |
Albaania, Serbia, Makedoonia | Albaania okupeeriti Teise maailmasõja ajal Teljeriikide poolt, algul fašistliku Itaalia ja siis natsi-Saksamaa poolt. |
Albaania (rahvavabariik) | 1946–1992 | Albaania | Albaania kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda. |
Albaania (vürstkond) | 1912–1925 | Albaania | Saavutas sõltumatuse Osmanite riigist selle languse lõpuaastatel; valitseti vürsti poolt tegelikult ainult kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni ja muudeti vabariigiks varsti pärast sõda vürsti saksa päritolu tõttu. |
Anhalt (vürstkond) | 1813–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Armeenia (demokraatlik vabariik) | 1918–1920 | Armeenia | Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik lagunes ajutiselt ja Armeenia Demokraatlik Vabariik loodi ühena selle järglasriikidest, kuid taasühendati aastal 1922 koos kahe teisega Taga-Kaukaasia SFNV loomiseks. |
Austria keisririik | 1804–1867 | Austria, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Poola, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Itaalia, Sloveenia, Horvaatia | Esimene ühtne keisririik Habsburgide monarhia võimu all kuni Ungari ülestõusudeni 1848. aastal ja Ungari kompromissini aastal 1867. |
Austria-Ungari | 1867–1918 | Austria, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Poola, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Itaalia, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina | Austria keisririigi järglasriik koos Ungari omavalitsusega Habsburgide keisririigis. |
Avaari khaaniriik | 1200d–1864 | Venemaa | See koosnes Tšerkessiast ja Dagestanist; see oli viimane riik Kaukaasias, mille annekteeris Venemaa Keisririik: Dagestani 1859. ja Tšerkessia 1864. aastal. |
Aserbaidžaan (demokraatlik vabariik) | 1918–1920 | Aserbaidžaan | Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik lagunes ajutiselt ja Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik loodi ühena selle järglasriikidest, kuid taasühendati aastal 1922 koos kahe teisega Taga-Kaukaasia SFNV loomiseks. |
Baden (suurhertsogkond) | 1806–1871 | Saksamaa | Ühines Saksa keisririiki ja sai üheks selle liikmeks. |
Baieri (kuningriik) | 1806–1871 | Saksamaa | Ühines Saksa keisririiki ja sai üheks selle liikmeks. |
Valgevene (rahvavabariik) | 1918–1919 | Valgevene | Saavutas iseseisvuse Vene SFNV-lt ja neelati kiirelt Nõukogude Venemaa poolt alla. |
Bremen (vabalinn) | 1813–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Braunschweig (hertsogkond) | 1815–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Bulgaaria (kuningriik) | 1908–1946 | Bulgaaria, Serbia, Makedoonia, Kreeka | Üks viimastest riikidest, mis sai Osmanite riigist sõltumatuks; riik kannatas kõvasti pärast Esimest maailmasõda sõdimise tõttu Keskriikide poolel ja kaotas osa oma territooriumist; riik püüdis tagasi saada kõiki oma territooriume ja vallutada lisa Teise maailmasõja ajal. |
Bulgaaria (rahvavabariik) | 1946–1990 | Bulgaaria | Bulgaaria kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda Raudse eesriide taga. |
Cospaia | 1440–1826 | Itaalia | Vea tõttu jäi väike maariba müügilepingus mainimata ning selle asukad kuulutasidkohe välja sõltumatuse; ligi 400 aastat hiljem jagati see võrdselt Kirikuriigi ja Toscana vahel. |
Couto Mixto | 1200d–1864 | Hispaania | Neutraalne territoorium Portugali ja Hispaania vahel, mis läks aastal 1864 täielikult Hispaaniale. |
Kreeta Riik | 1898–1913 | Kreeka | Saavutas sõltumatuse pärast mitut mässu Osmanite riigi vastu ja ühines Kreeka kuningriigiga alles pärast 15 aastat sõltumatust. |
Horvaatia (natsi-Saksamaa nukuriik) | 1941–1945 | Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia | Natsi-Saksamaa nukuriik Teise maailmasõja ajal. |
Tšehhoslovakkia (demokraatlik vabariik) | 1918–1938 1938–1939 |
Tšehhi, Slovakkia, Ukraina | Tšehhide ja slovakkide demokraatlik ühtsusvalitsus pärast Esimest maailmasõda. |
Tšehhoslovakkia (rahvavabariik) | 1945–1992 | Tšehhi, Slovakkia | Tšehhide ja slovakkide kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda Raudse eesriide taga. |
Danzig (Rahvasteliit) | 1920–1939 | Poola | Rahvasteliidu protektoraat; annekteeriti natsi-Saksamaa poolt seoses sissetungiga Poolasse Teises maailmasõjas. |
Saksa Demokraatlik Vabariik | 1949–1990 | Saksamaa | Saksamaa nõukogude valitsus pärast Teist maailmasõda. |
Soome Demokraatlik Vabariik | 1939–1940 | Venemaa | Lõuna-Soomes loodud Nõukogude Liidu nukuriik Teise maailmasõja ajal, mis annekteeriti kiiresti Nõukogude Liitu. |
Prantsusmaa (kuningriik) | 1815–1830 1830–1848 |
Prantsusmaa | Kuigi Suur Prantsuse revolutsioon oli Prantsuse monarhia lõpp aastal 1792, olid Prantsuse monarhiad aastatel 1800 kuni 1870 veel pikka aega võimul. |
Prantsuse Riik | 1940/1942–1944 | Prantsusmaa, Belgia | Aastal 1940 okupeeris natsi-Saksamaa Prantsusmaa ja Belgia, ühendades Belgia Põhja- ja Lääne-Prantsusmaaga, ning lõunas loodi neutraalne nukuriik Vichy Prantsusmaa, kuni see natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia poolt kaks aastat hiljem samuti vallutati. |
Prantsusmaa (keisririik) | 1852–1870 | Prantsusmaa | Vabariigi president kuulutas end keisriks, kuid sai kiirelt lüüa pärast 18 valitsemisaastat; lisaks kaotas Prantsusmaa Elsass-Lotringi ja see tagastati Saksa maade hulka, mida nüüd ühendas esimene rahvusriik. |
Frankfurt (vabalinn) | 1816–1866 | Saksamaa | Annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1866. |
Saksa keisririik | 1871–1918 | Saksamaa, Poola, Taani, Venemaa, Prantsusmaa, Leedu | Saksamaa selle suurimas ulatuses. |
Gruusia (demokraatlik vabariik) | 1918–1921 | Gruusia | Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik lagunes ajutiselt ja Gruusia Demokraatlik Vabariik loodi ühena selle järglasriikidest, kuid taasühendati aastal 1922 koos kahe teisega Taga-Kaukaasia SFNV loomiseks. |
Kreeka (kuningriik) | 1832–1924, 1935–1941, 1944–1974 |
Kreeka, Türgi | Kõheldes monarhia ja diktatuuri vahel eksisteeris Kreeka kuningriik kolm korda ajaloos, alati kivisel pinnal. |
Hamburg (vabalinn) | 1813–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Hannover (kuningriik) | 1814–1866 | Saksamaa | Aastani 1837 personaalunioonis Ühendkuningriigiga; annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1866. |
Hessen (suurhertsogkond) | 1806–1867/1871 | Saksamaa | Põhjaosa sai Põhja-Saksa Liidu ja siis Saksa keisririigi liikmeks, kui lõunaosa ühines samuti Saksa keisririigiga. |
Hessen-Homburg | 1622–1866 | Saksamaa | Annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1866. |
Hessen-Kassel | 1813–1866 | Saksamaa | Annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1866. |
Hohenzollern-Hechingen | 1576–1850 | Saksamaa | Annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1850. |
Hohenzollern-Sigmaringen | 1576–1850 | Saksamaa | Annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1850. |
Ungari (regentvalitsus) | 1920–1946 | Ungari, Slovakkia, Rumeenia, Ukraina | Ungari püüdis monarhiat taastada, mis viis vaid regendi kehtestamiseni; oli natsi-Saksamaa nukuriik Teise maailmasõja ajal (1944–1945). |
Ungari (rahvavabariik) | 1946–1989 | Ungari | Ungari kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda Raudse eesriide taga. |
Ungari Demokraatlik Vabariik | 1918–1919 | Ungari | Lühiajaline demokraatia ‘proovimine’ Ungaris pärast Habsburgide keisririigi langust. |
Ungari Nõukogude Vabariik | 1919 | Ungari | Lühiajaline kommunismi ‘proovimine’ Ungaris pärast Habsburgide keisririigi langust. |
Island (kuningriik) | 1918–1944 | Island | Personaalunioonis Taani kuningriigiga; enne seda Taani koloonia aastast 1380. |
Itaalia Sotsiaalne Vabariik | 1943–1945 | Itaalia | Natsi-Saksamaa nukuriik Teise maailmasõja ajal. |
Itaalia (ühendatud kuningriik) | 1861–1946 | Itaalia, Sloveenia, Horvaatia | Itaalia ühendamine kulges aastatel 1861-1870, mil Sardiiniaga liideti Kesk-Itaalia ja Mõlema Sitsiilia territooriumid, samuti annekteeritud Austria Itaalia ja Kirikuriik; aastatel 1922-1943 oli fašistliku diktatuuri periood Itaalias Benito Mussolini juhtimisel. |
Iiri Vaba Riik | 1922–1937 | Iirimaa | Briti impeeriumi dominioon 20. sajandi alguses pärast iseseisvusliikumist endisest Ühendkuningriigist. |
Iiri vabariik | 1919–1922 | Ühendkuningriik, Iirimaa | Osaliselt tunnustatud revolutsiooniline riik. Kuulutas iseseisvust Ühendkuningriigist pärast Iirimaa üldvalimisi Iiri vabadussõja ajal aastal 1918. Jagunes 1921. aastal pärast Inglise-Iiri lepingut Iiri Vabaks Riigiks ning Põhja-Iirimaaks. |
Kraków (vabalinn) | 1815–1846 | Poola | Preisimaa kuningriigi, Venemaa keisririigi ja Austria keisririigi protektoraat, hiljem annekteeriti Austria keisririiki. |
Kubani Rahvavabariik | 1917–1920 | Venemaa | Venemaa Keisririigi langemisest aastal 1917 kuni selle annekteerimiseni Vene SFNV poolt eksisteeris see väike lühiealine riik Põhja-Kaukaasias. |
Lichtenberg (vürstkond) | 1815–1834 | Saksamaa | Saksi-Coburgi omanduses; müüdi Preisimaale aastal 1834. |
Lippe (vürstkond) | 1123–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Lübeck (vabalinn) | 1815–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Lucca (hertsogkond) | 1815–1847 | Itaalia | Annekteeriti Toscana poolt aastal 1847. |
Luksemburg (hertsogkond) | 1839–1867 | Luksemburg | Tänapäeval eksisteeriva Luksemburgi suurhertsogkonna eelkäija. |
Massa ja Carrara (hertsogkond) | 1473–1829 | Itaalia | Annekteeriti Modena ja Reggio poolt aastal 1829. |
Mecklenburg-Schwerin | 1352–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Mecklenburg-Strelitz | 1701–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Modena ja Reggio (hertsogkond) | 1814–1859 | Itaalia | Ühines Kesk-Itaalia Ühendatud Provintsidega, (üks Itaalia kuningriigi eelkäijatest). |
Moldaavia Demokraatlik Vabariik | 1918 | Moldova | Venemaa Keisririigi langemisest aastal 1917 kuni aastani 1918 ja Versailles rahuni, mis liitis selle territooriumi Rumeenia kuningriigiga, eksisteeris Moldaavia Demokraatlik Vabariik ühena Venemaa Keisririigi järglasriikidest Euroopas. |
Montenegro (kuningriik) | 1910–1918 | Montenegro | Kuningriik, mis annekteeriti Serbia poolt seoses Serbia ekspansiooniga pärast Esimest maailmasõda Jugoslaavia loomiseks. |
Montenegro (vürstkond) | 1878–1910 | Montenegro | Montenegro kuningriigi eelkäija. |
Montenegro (natsi-Saksamaa nukuriik) | 1941–1944 | Montenegro, Serbia | Natsi-Saksamaa nukuriik Teise maailmasõja ajal. |
Mägilaste Vabariik | 1917–1920 | Venemaa | Venemaa Keisririigi langemisest aastal 1917 kuni aastani 1920 eksisteeris see riik lühiajaliselt enne Vene SFNV poolt annekteerimist. |
Nassau (hertsogkond) | 1806–1866 | Saksamaa | Annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1866. |
Natsi-Saksamaa | 1933–1945 | Saksamaa, Poola, Venemaa, Austria, Tšehhi, Prantsusmaa, Luksemburg, Ukraina | Oli fašistliku diktatuuri periood Saksamaal Adolf Hitleri juhtimisel. |
Põhja-Saksa Liit | 1867–1871 | Saksamaa, Poola, Taani, Venemaa | Esimene föderaalne Saksa riik ja Saksa keisririigi eelkäija. |
Oldenburg (suurhertsogkond) | 1180–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Osmanite riik | 1299–1923 | Türgi, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Rumeenia, Montenegro, Albaania, Makedoonia, Bulgaaria, Kreeka | Üks suuremaid ja pikaealisemaid impeeriume läbi aegade kerkis esile Lähis-Idas ning kõikus tugevalt territoriaalselt ja majanduslikult läbi kogu oma ajaloo; see lammutati pärast Esimest maailmasõda täielikult vabariiklaste poolt pärast seda, kui liitlased annekteerisid peaaegu kõik selle ülejäänud territooriumid. |
Kirikuriik | 752–1870 | Itaalia | Kogu idapoolne osa ühines Kesk-Itaalia Ühendatud Provintsidega, (üks Itaalia kuningriigi eelkäijatest); siiski ei ühinenud ülejäänud maariba piki läänerannikut Itaaliaga, kuni see aastal 1870 annekteeriti. |
Parma (hertsogkond) | 1814–1859 | Itaalia | Ühines Kesk-Itaalia Ühendatud Provintsidega, (üks Itaalia kuningriigi eelkäijatest). |
Poola (rahvavabariik) | 1944–1990 | Poola | Poola kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda Raudse eesriide taga. |
Portugal (kuningriik) | 1139–1910 | Portugal | Pärast sajandeid kestmist kukutas revolutsioon aastal 1910 monarhia. |
Preisimaa (kuningriik) | 1701–1867 | Saksamaa, Poola, Taani, Venemaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Reußi Noorem Liin | 1806–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks (Anhalti piirkond). |
Reußi Vanem Liin | 1778–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks (Anhalti piirkond). |
Rumeenia (kuningriik) | 1881–1947 | Rumeenia, Moldova, Ukraina, Bulgaaria | Viimane Rumeenia monarhia lõpetati. |
Rumeenia (rahvavabariik) | 1947–1989 | Rumeenia | Rumeenia kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda Raudse eesriide taga, |
Rumeenia (vürstkond) | 1878–1881 | Rumeenia | Rumeenia kuningriigi eelkäija. |
Venemaa Keisririik | 1721–1917 | Venemaa, Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan | Üks suurriike 18. ja 19. sajandil, samuti teiseks suurim moodne impeerium ajaloos. |
Vene SFNV | 1917–1922 | Venemaa | Venemaa Keisririigi langemisest aastal 1917 kuni aastani 1922 oli Vene SFNV sõltumatu kommunistlik riik, mis koosnes peaaegu kogu Venemaa Keisririigi territooriumist selle lõpuaastatel; aastal 1922 sai sellest juhtiv ja domineeriv riik Nõukogude Liidus kuni liidu lõpuni aastal 1991. |
Saarimaa (Rahvasteliit) | 1920–1935 | Saksamaa | Rahvasteliidu mandaat Weimari Saksamaal. |
Saarimaa (Prantsuse protektoraat) | 1947–1956 | Saksamaa | Prantsuse administreeritud piirkond, mis hiljem anti Lääne-Saksamaale. |
Sardiinia (kuningriik) | 1720–1861 | Itaalia, Prantsusmaa | Koosnes Itaalia piirkondadest Sardiiniast ja Piemontest; juhtiv riik, mis ühendas Apenniini poolsaare. |
Saksi-Altenburgi hertsogiriik | 1826–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks (Tüüringi provints). |
Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkond | 1826–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks (Tüüringi provints). |
Saksi-Coburg-Saalfeld | 1699–1826 | Saksamaa | Ühendati aastal 1826 Saksi-Coburg ja Gotha moodustamiseks. |
Saksi-Gotha-Altenburg | 1680–1826 | Saksamaa | Ühendati aastal 1826 Saksi-Coburg ja Gotha moodustamiseks. |
Saksi-Meiningeni hertsogiriik | 1675–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks (Tüüringi provints). |
Saksi-Weimar-Eisenach | 1809–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks (Tüüringi provints). |
Saksimaa (kuningriik) | 1806–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Schaumburg-Lippe | 1643–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Schleswig (hertsogkond) | 1864–1866 | Saksamaa, Taani | Sõltumatus Taanist aastal 1864; annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1866. |
Schwarzburg-Rudolstadt | 1599–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks (Tüüringi provints). |
Schwarzburg-Sondershausen | 1599–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks (Tüüringi provints). |
Serbia (kuningriik) | 1882–1918 | Serbia, Makedoonia | Jugoslaavia Kuningriigi eelkäija; viimane moodustati teiste riikide annekteerimisest. |
Serbia (vürstkond) | 1878–1882 | Serbia | Serbia kuningriigi eelkäija. |
Serbia (natsi-Saksamaa nukuriik) | 1941–1944 | Serbia | Natsi-Saksamaa nukuriik Teise maailmasõja ajal. |
Serbia ja Montenegro | 2003–2006 | Serbia, Montenegro | Taaskehtestati Jugoslaavia põhiseadus, mis lõpetas viimase ja andis Montenegrole poolautonoomia enne selle sõltumatust Serbiast aastal 2006. |
Slovaki vabariik | 1939–1945 | Slovakkia | Natsi-Saksamaa nukuriik Teise maailmasõja ajal. |
Hispaania vabariik | 1873–1874 1931–1939 |
Hispaania | Hispaania oli vabariik kahel korral; Teine vabariik alistati Hispaania kodusõjas. |
Hispaania Riik | 1939–1975 | Hispaania | Fašistliku diktatuuri periood Hispaanias Francisco Franco juhtimisel. |
Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riik | 1918 | Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia | Lühiajaline sõltumatu riik, mis annekteeriti Serbia poolt seoses Serbia ekspansiooniga pärast Esimest maailmasõda Jugoslaavia loomiseks. |
Šveitsi taastamine | 1815–1848 | Šveits | Napoleoni hävingust uue põhiseaduseni, mis kehtib siiani. |
Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik | 1918 | Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan | Venemaa Keisririigi langemisest aastal 1917 kuni aastani 1918 ja Taga-Kaukaasia DFV ajutise lammutamiseni oli see sõltumatu riik, mis koosnes Gruusiast, Armeeniast ja Aserbaidžaanist, kus kõik kolm saavutasid sõltumatuse ja taasühinesid aastal 1922 Taga-Kaukaasia SFNV moodustamiseks. |
Trieste (vaba territoorium) | 1947–1975 | Itaalia, Sloveenia, Horvaatia | Jagati aastal 1954 de facto naaberriikide Itaalia ja Jugoslaavia vahel, ametlikult kaotati aastal 1975 kahe riigi vahelise lepinguga. |
Toscana (suurhertsogkond) | 1815–1859 | Itaalia | Ühines Kesk-Itaalia Ühendatud Provintsidega (üks Itaalia kuningriigi eelkäijatest). |
Mõlema Sitsiilia (kuningriik) | 1816–1860 | Itaalia | Koosnes Itaalia piirkondadest Napolist ja Sitsiiliast; annekteeriti Sardiinia kuningriigi poolt märtsis 1860. |
Ukraina (rahvavabariik) | 1918–1920 | Ukraina | Saavutas sõltumatuse Vene SFNV-st ja neelati Vene nõukogulaste poolt kiirelt alla. |
Ukraina (natsi-Saksamaa nukuriik) | 1941–1944 | Ukraina | Natsi-Saksamaa nukuriik Teise maailmasõja ajal. |
Ostland (natsi-Saksamaa nukuriik) | 1941–1944 | Eesti, Läti, Leedu, Valgevene | Natsi-Saksamaa nukuriik Teise maailmasõja ajal. |
Nõukogude Liit | 1922–1991 | Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Eesti, Läti, Leedu | Üks võimsamaid suurriike moodsal ajal, mis koosnes enamikust territooriumist, mis kunagi kuulus Venemaa Keisririigile, sealhulgas annekteeriti pärast Teist maailmasõda Euroopas mõned uued territooriumid Saksamaalt, Poolalt ja Tšehhoslovakkialt. |
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik | 1801–1922 | Ühendkuningriik, Iirimaa | Suurbritannia kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi ühtne iseseisev riik kuni Iiri vabadusliikumiseni 20. sajandi algul. |
Madalmaade kuningriik | 1815–1839 | Holland, Belgia, Luksemburg | Ühtne Madalmaade iseseisev riik pärast Napoleoni hävingut; ainult Luksemburgi ala oli Saksa Liidu osa. |
Kesk-Itaalia Ühendatud Provintsid | 1859–1860 | Itaalia | Esimene samm Itaalia ühinemisel, koosnes Toscanast, Parmast, Modenast ja Reggiost ning Kirikuriigi idaosast; annekteeriti Sardiinia kuningriigi poolt märtsis 1860. |
Waldeck-Pyrmont | 1180–1867 | Saksamaa | Sai Põhja-Saksa Liidu liikmeks. |
Weimari Saksamaa | 1919–1933 | Saksamaa, Poola, Venemaa | Esimene Saksa demokraatia. |
Lääne-Saksamaa | 1949–1990 | Saksamaa | Saksamaa demokraatlik valitsus pärast Teist maailmasõda. |
Lääne-Ukraina Rahvavabariik | 1918–1919 | Ukraina | Ukrainlaste järglasriik pärast Austria-Ungari langust. |
Württemberg (kuningriik) | 1806–1871 | Saksamaa | Ühines Saksa keisririiki ja sai üheks selle liikmeks. |
Jugoslaavia (demokraatlik vabariik) | 1992–2003 | Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina | Demokraatlik Jugoslaavia pärast kommunismi langust; Bosnia ja Hertsegoviina saavutas iseseisvuse vahemikus 1991 ja 1993. |
Jugoslaavia (kuningriik) | 1918–1941 | Serbia, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Makedoonia | Ühtne slaavi riik pärast Esimest maailmasõda. |
Jugoslaavia (rahvavabariik) | 1944–1992 | Serbia, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Makedoonia | Lõuna-slaavi rahvaste kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda väljaspool Raudset eesriiet. |
Autonoomsed riigid või liidendatud protektoraadid
See on loend kõigist sõltlasriikidest, mis eksisteerisid alates 1815. aastast kuni tänapäevani ja mida enam ei eksisteeri. (Igaühe eluiga põhineb selle riigi autonoomial. See tähendab, et need riigid võisid eksisteerida väljaspool neid daatumeid, ka iseseisvate riikidena).
Endised sõltlased | Sõltluse eluiga | Tänapäeva riikide piires | Rohkem informatsiooni |
---|---|---|---|
Abhaasia (vürstkond) | 1810–1864 | Gruusia | Vürstkond oli tegelikult eksisteerinud alates 12. sajandist ja suutis isegi hoida oma autonoomset omavalitsust pärast vallutamist Osmanite riigi poolt 15. ja 16. sajandil; autonoomne vürstkond kandus üle Venemaa Keisririiki aastal 1810 ning lammutati täielikult ja sulandati Venemaasse aastaks 1864. |
Bulgaaria (vürstkond) | 1878–1908 | Bulgaaria, Serbia | Vene-Türgi sõja ajal aastal 1878, kui sõltumatuks said Montenegro, Serbia ja Rumeenia, saavutas Bulgaaria Osmanite riigis autonoomia; vürstkond saavutas täieliku sõltumatuse aastal 1908. |
Jerevan (khaaniriik) | 1604–1828 | Armeenia | See oli Pärsia autonoomne piirkond aastast 1604 ja annekteeriti Venemaa Keisririigi poolt aastal 1828. |
Soome (suurvürstiriik) | 1809–1918 | Soome, Venemaa | Oli Venemaa Keisririigi autonoomne monarhia, Vene tsaar oli suurvürst. |
Guria (vürstkond) | 1810–1829 | Gruusia | Vürstkond oli tegelikult eksisteerinud alates 15. sajandist ja suutis isegi hoida oma autonoomset omavalitsust pärast vallutamist Osmanite riigi poolt 16. sajandil; autonoomne vürstkond kandus üle Venemaa Keisririiki aastal 1810 ja ning lammutati täielikult ja sulandati Venemaasse aastaks 1829. |
Lombardia–Venezia (kuningriik) | 1815–1866 | Itaalia | Koosnes Itaalia piirondadest Lombardiast ja Veneziast; Austria keisririigi autonoomne kuningriik. |
Montenegro (vürstkond) | 1815–1878 | Montenegro | Pärast Napoleoni Euroopa nukuriigiks olemist sai see autonoomia Osmanite riigis kuni oma iseseisvumiseni aastal 1878 Venemaa toetusel. |
Nahhitševan (khaaniriik) | 1747–1828 | Aserbaidžaan, Armeenia | See oli Pärsia autonoomne piirkond aastast 1747 ja annekteeriti Venemaa Keisririigi poolt aastal 1828. |
Poola (protektoraat) | 1815–1830 | Poola, Leedu | Oli Venemaa Keisririigi autonoomne monarhia, Vene tsaar oli kuningas; kodus kutsuti seda "Poola Kuningriigiks", kuid rahvusvaheliselt oli see tuntud kui Kongressi Poola ja toimis rohkem nagu protektoraat. |
Rumeenia (vürstkond) | 1859–1878 | Rumeenia | Aastal 1859 ühinesid Moldova ja Valahhia Ühendatud Vürstiriikideks ja said Osmanite riigis autonoomia kuni oma iseseisvumiseni aastal 1878 Venemaa toetusel. |
Samegrelo (vürstkond) | 1803–1857 | Gruusia | Vürstkond oli tegelikult eksisteerinud alates 4. sajandist eKr ja suutis isegi hoida oma autonoomset omavalitsust pärast vallutamist Osmanite riigi poolt 16. sajandil; autonoomne vürstkond kandus üle Venemaa Keisririiki aastal 1803 ning lammutati täielikult ja sulandati Venemaasse aastaks 1857. |
Serbia (vürstkond) | 1817–1878 | Serbia | Mäss puhkes aastal 1804 ja 1817 sai Serbia Osmanite riigis autonoomia kuni oma iseseisvumiseni aastal 1878 Venemaa toetusel. |
Kavandatud riigid
See on loend kõigist sõltumatutest riikidest, mis pidid tekkima ajavahemikul 1815. aastast tänapäevani, kuid mingil põhjusel ei tekkinud.
Kavandatud riigid | Millal see oleks olnud | Tänapäeva riikide piires | Rohkem informatsiooni |
---|---|---|---|
Balti Hertsogiriik | 1918 | Eesti, Läti, Leedu | Idee püstitasid esmalt sakslased, kuid lükati tagasi pärast Versailles rahu ja Baltikumi piirkond sai tänapäevased riigid. |
Suur-Austria Ühendriigid | 1905 | Austria, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Poola, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Itaalia, Sloveenia, Horvaatia | Idee püstitasid Habsburgid vastuseks autonoomiataotlustele keisririigis; autokraatlik keisririik pidi muutuma ühendatud autonoomiate riigiks, kus iga rahvas valitseb end ise mõningase toetusega palju nõrgemalt Habsburgide monarhialt. |