Schleswigi hertsogkond

Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866. aastani, Jüüti poolsaare lõunaosas. Taani ajalookirjanduses nimetatud ka Lõuna-Jüütimaa (Jylland) hertsogiriigiks ehk hertsogkonnaks.

Schleswigi hertsogkond


10581866
Slesvigi hertsogkonna alad
Pealinn Schleswig, Flensburg, Kopenhaagen
Peamised keeled taani keel
saksa keel

Ajalugu

muuda

11. sajandil moodustunud Schleswigi hertsogkonna 1. valitseja oli Taani kuningas Svend Estridseni poeg Oluf I. 12. sajandi sai Taani prints ja Lõuna-Jüütimaa krahv (jarl) Knud Lavard Saksa riigilt Schleswigi hertsogi tiitli. Taani kuninga Valdemar II surma (1241) ja venna Erik IV Taani troonile tõusu järel andis Erik IV, Schleswigi hertsogkonna valitseda (1232–1250) vend Abelile. Järgmine Taani kuningas, tema noorem vend Christoffer andis Abeli järglastele (Valdemar III, Valdemar IV jt.) päriliku õiguse valitseda Schleswigi hertsogkonda, Estridseni dünastia Schleswigi haruna.

 
Slesvigi hertsogkond ja Holsteini krahvkond 10.12. sajandil

Schleswigi hertsogkond ja 12. sajandil moodustunud, Saksa-Rooma riigi territooriumite hulka kuulunud Holsteini krahvkond (1476. aastast hertsogkond), ühendati 1386. aastal Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogi ühise valitsemise alla Schleswig-Holsteini hertsogkonda, kui 1386. aastal läänistasid Taani kuningas Oluf II ja tema ema-regent kuninganna Margrete I Nyborgis Holstein-Rendsburgi krahvile Gerhard VI ja tema järglastele Schleswigi hertsogkonna. Nii sai temast Schleswigi hertsog Gerhard II. 1390. aastaks ühendas Rendsburgi haru pärandina kõik harud peale Holstein-Pinnebergi. Kui Schauenburgi krahvide Holstein-Rendsburgi liin Adolf VIII (personaalunioonis kui Schleswigi hertsog Adolf I) surmaga 1459. aastal hääbus, päris Christian I oma emapoolselt onult Adolf I Taani vasalli Schleswigi hertsogkonna. Ribe lepinguga (1460) valiti Christian Holstein-Rendsburgi krahviks, olles veel Saksi-Lauenburgi vasall Saksa-Rooma riigis. 1460. aastast oli piirkond personaaluniooni alusel Taani kuningaga liidus Taani kuningriigiga.

  Pikemalt artiklis Oldenburgi dünastia

Esimene Oldenburgi dünastia esindaja Taani troonil Christian I oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 14571464. 1460–1481 oli ta ka Schleswigi hertsog, 1460–1471 Holsteini krahv ning 1471–1481 Holsteini hertsog.

 
Schleswigi hertsogkonna alad 16. sajandil
 
Schleswigi hertsogkonna alad 17. sajandil

Aastal 1544 jagasid Schleswigi Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog Adolf, Taani kuningas Christian III ning kolmas vend Schleswig-Holstein-Haderslebeni hertsogi Johann Schleswig-Holsteini omavahel.

Aastast 1920 on hertsogkonna ala jaotatud Taani ja Saksamaa vahel ja praegu on seal Euroopa Liidu riikidevaheline majandustsoon Lõuna-Jüütimaa – Schleswig (Sønderjylland/Schleswig).

Schleswigi hertsogid

muuda
 
Jüütimaa 1601...1700
 
Jüütimaa

Vaata ka

muuda