Schleswigi hertsogkond

Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866. aastani, Jüüti poolsaare lõunaosas. Taani ajalookirjanduses nimetatud ka Lõuna-Jüütimaa hertsogiriigiks ehk hertsogkonnaks.

Schleswigi hertsogkond


10581866
Slesvigi hertsogkonna alad
Pealinn Schleswig, Flensburg, Kopenhaagen
Peamised keeled taani keel
saksa keel

Ajalugu muuda

11. sajandil moodustunud Schleswigi hertsogkonna 1. valitseja oli Taani kuningas Svend Estridseni poeg Oluf I.

Schleswigi hertsogkond ja 12. sajandil moodustunud, Saksa-Rooma riigi territooriumite hulka kuulunud Holsteini krahvkond (1476. aastast hertsogkond), ühendati 1386. aastal Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogi ühise valitsemise alla Schleswig-Holsteini hertsogkonda.

 
Slesvigi hertsogkond ja Holsteini krahvkond 10.12. sajandil

1460. aastast oli piirkond personaaluniooni alusel Taani kuningaga liidus Taani kuningriigiga.

  Pikemalt artiklis Oldenburgi dünastia

Esimene Oldenburgi dünastia esindaja Taani troonil Christian I oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 14571464. 1460–1481 oli ta ka Schleswigi hertsog, 1460–1471 Holsteini krahv ning 1471–1481 Holsteini hertsog.

Aastal 1544 jagasid Schleswigi hertsog Adolf, Christian ning kolmas vend Johann Holsteini omavahel.

Aastast 1920 on hertsogkonna ala jaotatud Taani ja Saksamaa vahel ja praegu on seal Euroopa Liidu riikidevaheline majandustsoon Lõuna-Jüütimaa – Schleswig (Sønderjylland/Schleswig).

Schleswigi hertsogid muuda

 
Jüütimaa

Vaata ka muuda