Lõuna-Jüütimaa maakond

Lõuna-Jüütimaa oli aastatel 19702006 maakond Taanis Jüütimaal. Lõunas piirnes see Saksa liidumaa Schleswig-Holsteiniga, põhjas Ribe ja Vejle maakonnaga.

Lõuna-Jüütimaa maakond

taani Sønderjyllands Amt


Pindala: 3938 km²
Elanikke: 252 400 (2006)
Rahvastikutihedus: 64,1 in/km²
Keskus: Åbenrå

Maakond moodustati 1970 Haderslevi, Tønderi, Åbenrå ja Sønderborgi maakonna ühendamisel.

Aastal 2007 läks maakonna ala Lõuna-Taani piirkonna koosseisu.

Rahvastiku tihedus on 64,2 in/km².

Maavanem (amtsborgmester) oli viimati Carl Holst.

Haldusjaotus muuda

Maakonnas oli 23 valda.

Maakond koosnes järgmistest valdadest:

Rahvastik muuda

Lõuna-Jüütimaal elab saksa vähemus.

Suuremad linnad on Sønderborg, Padborg, Tønder, Åbenrå ja Haderslev.

Elanike arv on (1. jaanuari seisuga) olnud:

Ajalugu muuda

Lõuna-Jüütimaa moodustab ajaloolise Schleswigi põhjaosa, mistõttu seda nimetatakse ka (eriti kohaliku saksa vähemuse poolt) Põhja-Schleswigiks (Nordschleswig). Taanlased väldivad seda nimetust, küll aga nimetavad taani vähemusega Saksamaa piirkonda Lõuna-Schleswigiks (Sydslesvig).

Pärast Teist Schleswigi sõda liideti piirkond 1864. aastal Preisimaaga, ning sellest sai Schleswig-Holsteini provintsi osa. Taanlased kipuvad kogu Schleswig-Holsteini nimetama Lõuna-Jüütimaaks.

Pärast Esimest maailmasõda läks see piirkond 1920 rahvahääletusega tagasi Taanile, mis oli sõjas olnud neutraalne, kuid oli säilitanud territoriaalsed pretensioonid 1864. aastast.

Muud muuda

Piirkonnas asus ka 14. sajandil Taani kuninganna Margarete poolt Gerhardile hertsogitiitli andmisega moodustunud Lõuna-Jüütimaa hertsogkond.

Møgltønderis on kuningliku perekonna loss.

Padborgis (saksa keeles Pattburg) on raudtee piirijaam.

Välislingid muuda