Ava peamenüü

Lõuna-Jüütimaa oli aastatel 19702006 maakond Taanis Jüütimaal. Lõunas piirnes see Saksa liidumaa Schleswig-Holsteiniga, põhjas Ribe ja Vejle maakonnaga.

Lõuna-Jüütimaa maakond

taani Sønderjyllands Amt

Pindala: 3938 km²
Elanikke: 252 400 (2006)
Keskus: Åbenrå
Lõuna-Jüütimaa asend

Maakond moodustati 1970 Haderslevi, Tønderi, Åbenrå ja Sønderborgi maakonna ühendamisel.

Aastal 2007 läks maakonna ala Lõuna-Taani piirkonna koosseisu.

Rahvastiku tihedus on 64,2 in/km².

Maavanem (amtsborgmester) oli viimati Carl Holst.

Sisukord

HaldusjaotusRedigeeri

RahvastikRedigeeri

Lõuna-Jüütimaal elab saksa vähemus.

Suuremad linnad on Sønderborg, Padborg, Tønder, Åbenrå ja Haderslev.

Elanike arv on (1. jaanuari seisuga) olnud:

AjaluguRedigeeri

Lõuna-Jüütimaa moodustab ajaloolise Schleswigi põhjaosa, mistõttu seda nimetatakse ka (eriti kohaliku saksa vähemuse poolt) Põhja-Schleswigiks (Nordschleswig). Taanlased väldivad seda nimetust, küll aga nimetavad taani vähemusega Saksamaa piirkonda Lõuna-Schleswigiks (Sydslesvig).

Pärast Teist Schleswigi sõda liideti piirkond 1864. aastal Preisimaaga, ning sellest sai Schleswig-Holsteini provintsi osa. Taanlased kipuvad kogu Schleswig-Holsteini nimetama Lõuna-Jüütimaaks.

Pärast Esimest maailmasõda läks see piirkond 1920 rahvahääletusega tagasi Taanile, mis oli sõjas olnud neutraalne, kuid oli säilitanud territoriaalsed pretensioonid 1864. aastast.

MuudRedigeeri

Møgltønderis on kuningliku perekonna loss.

Padborgis (saksa keeles Pattburg) on raudtee piirijaam.


VälislingidRedigeeri