Saksi-Gotha-Altenburg
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2016) |
Saksi-Gotha-Altenburg (saksa: Sachsen-Gotha-Altenburg) oli Wettini Ernestiinide haru poolt valitsetud hertsogkond tänapäeva Tüüringis Saksamaal. Liini hääbumine 1825. aastal viis Tüüringi riikide suure ümberkorraldamiseni.
|
Herzogtum Sachsen-Gotha-Altenburg 1680–1826 | |
  Lipp
Vapp
| |
 Saksi-Gotha-Altenburgi territooriumid Tüüringi Ernestiinide hertsogkondade seas enne 1826. aastat | |
| Valitsusvorm | vasallvürstiriik |
|---|---|
| Osa |
Saksa-Rooma riigi osariik, Reini Liidu liikmesriik, Saksa Liidu liikmesriik |
| Pealinn | Gotha |
AjaluguRedigeeri
Aastal 1640 jaotasid viimase Ernestiinide Saksi-Weimari hertsogi Johann II pojad oma isa päranduse (Ernestinische Teilung), kusjuures noorem poeg, hertsog Ernst Vaga sai äsjaloodud Saksi-Gotha hertsogkonna. Aastal 1636 nais Ernst Saksi-Altenburgi hertsogi Johann Philippi ainsa lapse Elisabeth Sophia. Pärast tema isa surma aastal 1639 läks Saksi-Altenburgi hertsogkond tema onule, hertsog Friedrich Wilhelm II-le, ja tema nõole Friedrich Wilhelm III-le.
Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogkond loodi nimeliselt aastal 1672, kui Saksi-Altenburgi hertsog Friedrich Wilhelm III 14-aastasena suri ja Ernst Vaga päris abielu kaudu Elisabeth Sophiaga suure osa tema valdustest. Ernestiinide hertsogkondadele oli liitumine ja jagunemine tavaline; Ernsti ühendatud hertsogkond jaotati taas pärast tema surma aastal 1675 ja Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogkonna korrektsus jõustus aastal 1680 koos selle jagamise lõpetamise ja jao anndmisega vanimale pojale Friedrichile, keskusega Gotha ja Altenburgi linnades.
Friedrich oli aastast 1672 olnud Saksi-Altenburgi regent ja vastutas kaks aastat hiljem oma surnud isa valitsusasjade eest. Tema residents jäi Friedensteini lossi Gothas, ta ehitas naabrusse ka Friedrichswerthi barokkpalee. Friedrich I kaitses otsustavalt oma perekonna valdusi, viies aastal 1685 ellu esmasünniõiguse. Tema poeg ja järglane hertsog Friedrich II omandas veel Ernestiinide territooriume pärast Saksi-Coburgi hertsogi Albrecht V surma aastal 1699 ja pärast Saksi-Eisenbergi hertsogi Christiani surma aastal 1707.
Saksi-Gotha-Altenburg jäi aastast 1732 hertsog Friedrich III valitsemise all üheks võimsaimaks Ernestiinide hertsogkonnaks. Ta ehitas Gothas pillavas barokkstiilis paleesid ja aedu ning toetas hernhuutlikke religioosseid pagulasi Neudietendorfis. Tema õde Augusta abiellus aastal 1736 Walesi printsi Frederickiga, nende esmasündinud poeg George III krooniti aastal 1760 Suurbritannia ja Iirimaa kuningaks. Friedrich tegi oma õukonnast Valgustatuse (Aufklärung) keskuse, mida jätkas tema poeg ja järglane Ernst II, kes valitses aastast 1772. Johann Wolfgang von Goethe ergutusel propageeris ta Johann Heinrich Wilhelm Tischbeini maaliloomingut; ta nimetas ka Franz Xaver von Zachi aastal 1787 asutatud Gotha observatooriumi direktoriks.
Sellest hoolimata, kui viimased hertsogid Emil August, Napoleoni tõusu tuline imetleja, ja tema vend Friedrich IV mõlemad ilma meessoost pärijateta surid, hääbus Saksi-Gotha-Altenburgi dünastia aastal 1825 ning järgluse pärast tekkisid tülid kolme ülejäänud Ernestiinide liini vahel. Saksimaa kuninga Friedrich August I vahenduse tulemusena korraldati Ernestiinide hertsogkonnad aastal 1826 ümber ja Saksi-Gotha-Altenburg jaotati taas ümber:
- Saksi-Gotha läks Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogkonnale, kes loovutas Saksi-Saalfeldi Saksi-Meiningenile. Territooriumitest tekkis uus Saksi-Coburg ja Gotha hertsogkond.
- Saksi-Altenburg anti Saksi-Hildburghauseni hertsogile, kes omakorda andis oma valduse Saksi-Meiningenile ja sai taas Saksi-Altenburgi hertsogi tiitli.
Pärast Saksa monarhiate kaotamist seoses Novembrirevolutsiooniga said kõik endised hertsogkonnad aastal 1920 äsjaloodud Tüüringi osariigi osaks.
Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogidRedigeeri
- Ernst I Vaga (1640–1675), päris Saksi-Altenburgi aastal 1675
- Friedrich I (1675–1691), eelmise poeg; esimene, kes kandis tiitlit Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog
- Friedrich II (1691–1732), poeg
- Friedrich III (1732–1772), poeg
- Ernst II (1772–1804), poeg
- Emil August (1804–1822), poeg
- Friedrich IV (1822–1825), vend, liin hääbus.
Jaotati Saksi-Coburg-Saalfeldi ja Saksi-Hildburghauseni hertsogite vahel.