Lõuna-Dobrudža

Lõuna-Dobrudža on (bulgaaria Южна Добруджа, Južna Dobrudža; rumeenia Dobrogea de Sud, aga ka Dobrogea Nouă ('Uus-Dobrudža'), Cadrilater ('nelinurk')) on ajalooline piirkond tänapäeva Bulgaarias, ajaloolise Dobrudža osa. Selle pindala oli 7565 km2.

Bulgaaria (roheline) ja Rumeenia (tumesinine) tänapäevastes piirides. Ajalooline Dobrudža on kollakates toonides. Lõunapoolne helekollane osa on tänapäeval Bulgaariale kuuluv Lõuna-Dobrudža, põhjapoolne helekollane osa on tänapäeval Ukrainale kuuluv Dobrudža osa. Tumekollane on Rumeeniale kuuluv Dobrudža osa

Ala kuulus kuni 1913. aastani Bulgaariale. Pärast Bulgaaria kaotust Teises Balkani sõjas anti Lõuna-Dobrudža Bukaresti rahulepinguga 1913. aastal Rumeeniale. Nii Esimese maailmasõja eel kui ka järel toimus Lõuna-Dobrudžasse suur rumeenlaste kolonisatsioon.

Teise maailmasõja aegsete Balkani riikide piiride ümberkorraldamisega anti see ala 7. septembril 1940 Craiova lepinguga Bulgaariale tagasi. Lepinguga käivitus ka suur rahvastevahetus – Rumeeniast lahkus Bulgaariasse umbes 77 000 bulgaarlast, samal ajal kui Bulgaariast lahkus Rumeeniasse umbes 110 000 rumeenlast, sealhulgas Lõuna-Dobrudžast umbes 80 000 inimest.

Ehkki Pariisi konverentsi otsustega üldiselt tühistati Balkani riikide aastatel 1940–1944 toimunud piiride ümberkorraldus, jäeti ala ametlikult 1947. aastal Bulgaariale.

Lõuna-Dobrudža tänapäeva BulgaariasRedigeeri

Lõuna-Dobrudža ala kuulub tänapäeval Dobrichi ja Silistra piirkonda.