Akord

(Ümber suunatud leheküljelt Akordi heli)
See artikkel on
muusikateooria kategooriast.
Muusikaline heli
Helirida
Intervallid
Helistik
Akordid
Noodikiri

Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla; inglise keeles chord, saksa keeles Akkord), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.

Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916)

Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, moodustub kvartakord. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks.

Igal akordil on pööre.

Akordi ülemine heli määrab akordi seisu.

Leo Semleki muusikateoorias kuuluvad akordid konsoonide hulka.

Tertsidest koosneva akordi nimetus sõltuvalt helide arvust

muuda

Tertsidest koosnevate akordide puhul on vastavalt neid moodustavate helide arvule antud akordile nimetus. Kui akordi põhikujus on tertsisuhtes olevaid helisid

Nimetused septakord, noonakord jne on tuletatud akordi põhikuju äärmistest helidest vahel moodustunud intervallist.

Tertsidest koosneva akordi helide nimetused

muuda

Tertsidest koosneva akordi põhikuju helide nimetused tulenevad akordi heli ja akordi põhiheli intervallist:

  • akordi põhiheli (heli, millelt ehitub tertsidest koosneva akordi põhikuju) ehk akordi esimene heli on akordi priim
  • 1. tertsheli ehk akordi teine heli on akordi terts
  • 2. tertsheli ehk akordi kolmas heli akordi kvint
  • 3. tertsheli ehk akordi neljas heli on akordi septim
  • 4. tertsheli ehk akordi viies heli on akordi noon
  • 5. tertsheli ehk akordi kuues heli on akordi undeetsim
  • 6. tertsheli ehk akordi seitsmes heli on akordi tertsdeetsim


Akordi kuju

muuda
  Pikemalt artiklis akordi kuju

Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb. See on missugune akordi heli on bassis.

Akordi seis

muuda
  Pikemalt artiklis akordi seis

Akordi seisu ehk meloodilise seisu määrab akordi ülemine heli.

 
Kolmkõla kvindi meloodilises seisus
 
Kolmkõla priimi meloodilises seisus
 
Kolmkõla tertsi meloodilises seisus

Akordi seade

muuda

Akordi ulatus

muuda

Akord võib esineda kitsas või laias ulatuses. Näiteks on 4-häälses seades akord kitsas ulatuses, kui kolme ülemise naaberhääle vahe ei ole laiem kui tritoon (3 tervetooni). See tähendab, et kolme ülemise hääle diapasoon on väiksem kui oktav. Teistel juhtudel on akord laias ulatuses. Võimalikult kitsas ulatuses esinevat akordi põhikuju või tuletatud kuju nimetatakse akordi taandvormiks.

Akordide tähistamine

muuda

Akordi tähistamiseks kasutatakse:

Näiteks I6 on klassikalises harmoonias esimese astme sekstakord, džässharmoonias aga esimese astme sekstiga akord. Džässmuusikas esineb pöörete kohta mõisted "näiline pööre" (apparent inversion) ja "valebassi akord" – akordi pööre, kus akordi põhiheli pole kõige madalam noot, vaid selleks on mingi muu akordi või hoopis akordiväline heli.

Klassikalises muusikas kasutatakse tähti ka helistiku märkimiseks (suur täht tähistab mažoori ja väike minoori). Džässmuusikas aga eranditult suuri tähti, mis märgivad ära vastava akordi põhiheli. Segamini ei tohiks ajada ka tähtnimetused H ja B. Džässmuusikas tähistab B si nooti (H) ja si-bemolli tähistab Bb.

Akordi muudetud helid (intervalli tähistus) kirjutatakse tavaliselt suurtähe järele paremale üles (C+5 või C 5), lisatud intervallid aga paremale alla (Cm9).

Mažoorsed akordid

muuda

Kõige lihtsam akordi tähis on mažoorkolmkõlal (C) – meil kasutatakse tavaliselt ainult suurt tähte. Veel võib kohata, et tähele lisatakse ma. Näiteks Cma (mažoorkolmkõla) või Cma7 (suur mažoorseptakord ). Ma tuleb sõnast major, mis tähendab suurt, peamist või mažoori. Meil kasutatakse selle asemel sõna duur (dkk – duurkolmkõla).

Minoorsed akordid

muuda

Minoorkolmkõla (Cm, Cmi, Cmin) tähistatakse suurtähe kõrval m, mi või min. Mi on tulnud sõnast minor, mis tähendab nii väikest kui minoori. Veel kasutatakse miinusmärki (C-). Mitte segi ajada, kui akordile lisatakse muudetud heli (C−6) miinus märgiga.

Vähendatud akordid

muuda

Vähendatud akorde (vähendatud septakord) tähistatakse ° või dim (diminished). Poolvähendatud septakordi (half diminished) ehk väikest septakordi tähistatakse ø.

Suurendatud akordid

muuda

Suurendatud akorde tähistatakse plussmärgiga (+) või sõnaga aug (augmented).

Kolmkõlade tähistus

muuda
Nimi Sümbolid 2. akordi heli 3. akordi heli Akordi valem Näide
mažoor C, Cma, Cmaj suur terts puhas kvint 1, 3, 5 c – e – g
minoor Cm, Cmi, Cmin, C- väike terts puhas kvint 1, 3, 5 c – es – g
suurendatud C+, Caug, C+5 suur terts suurendatud kvint 1, 3, 5 c – e – gis
vähendatud C°, Cdim, Cm(5), Cmin(5), C-(5), C−5 väike terts vähendatud kvint 1, 3, 5 c – es – ges

Septakordide tähistus

muuda
Nimi Sümbolid Kolmkõla Intervall Akordi valem Näide
Suur mažoorseptakord CM7, Cmaj7, CΔ7 mažoor suur septim 1, 3, 5, 7 c – e – g – h
Väike mažoorseptakord C7, C7 mažoor väike septim 1, 3, 5, 7 c – e – g – b
Suur minoorseptakord CmM7, Cmmaj7, Cmimaj7, CminM7,
Cminmaj7, C-M7, C-maj7
minoor suur septim 1, 3, 5, 7 c – es – g – h
Väike minoorseptakord Cm7,Cmi7 , Cmin7, C-7 minoor väike septim 1, 3, 5, 7 c – es – g – b
Poolvähendatud septakord CØ7, Cm75, Cmi75, Cmin75, C-75 vähendatud väike septim 1, 3, 5, 7 c – es – ges – b
Vähendatud septakord 7, Cdim7 vähendatud vähendatud septim 1, 3, 5,  7 c – es – ges – heses
Suurendatud septakord C+7, Caug7, C75 suurendatud suur septim 1, 3, 5, 7 c – e – gis – b

Vaata ka

muuda

Akordi tähistuse välislingid

muuda