Intervall (muusika)
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2008) |
| See artikkel on muusikateooria kategooriast. |
| Muusikaline heli |
| Helirida |
| Intervallid |
| Helistik |
| Akordid |
| Noodikiri |
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või helisageduste jagatisena. Intervalle liigitatakse
- suuruse järgi;
- helide kooskõla omaduste järgi (näiteks konsoneerivateks või dissoneerivateks);
- helide paiknemise järgi ka harmoonilisteks intervallideks (helid kõlavad üheaegselt) või meloodilisteks intervallideks (helid kõlavad üksteise järel);
Intervall on üks muusikalisi parameetreid.
Intervallid suuruse järgiRedigeeri
Pikemalt artiklis astmeline suurus- Pikemalt artiklis tooniline suurus
| Suurus | Nimetus | Ladina keeles |
|---|---|---|
| 1 | priim | primus = esimene aste |
| 2 | sekund | secundus = teine aste |
| 3 | terts | tertius = kolmas aste |
| 4 | kvart | quartus = neljas aste |
| 5 | kvint | quintus = viies aste |
| 6 | sekst | sextus = kuues aste |
| 7 | septim | septimus = seitsmes aste |
| 8 | oktav | octavus = kaheksas aste |
| 9 | noon | nonus = 9. (sekund üle oktavi) |
| 10 | deetsim | decimus = 10. (terts üle oktavi) |
| 11 | undeetsim | undecimus = 11. (kvart üle oktavi) |
| 12 | duodeetsim | duodecimus = 12. (kvint üle oktavi) |
| 13 | tertsdeetsim | tertius decimus = 13. (sekst üle oktavi) |
| 14 | kvartdeetsim | quartus decimus = 14. (septim üle oktavi) |
| 15 | kvintdeetsim | quintus decimus = 15. (oktav üle oktavi) |
Intervallide suurus on kahesugune - astmeline ja tooniline. Astmelise suuruse ehk astmemahu määrab diatooniliste astmete arv noodijoonestikul (erinevate astmete arv).
Astmelise suuruse nimetused pärinevad ladinakeelsetest järgarvudest.
Intervalli tooniline suurus ehk tooniline maht on helikõrguste vahemik toonides või pooltoonides.
Intervalle priimist oktavini nimetatakse lihtintervallideks (nende astmeline suurus ei ületa oktavit). Liitintervallideks nimetatakse oktavist suuremaid intervalle.
Diatoonilised intervallidRedigeeri
- Pikemalt artiklis diatooniline intervall
Diatoonilised intervallid:
- puhtad
- puhas priim 0tooni
- puhas kvart 2½ tooni
- puhas kvint 3½ tooni
- puhas oktav 6 tooni
- väikesed
- väike sekund ½ tooni
- väike terts 1½ tooni
- väike sekst 4 tooni
- väike septim 5 tooni
- suured
- suur sekund 1 toon
- suur terts 2 tooni
- suur sekst 4½ tooni
- suur septim 5½ tooni
Altereeritud intervallidRedigeeri
- Pikemalt artiklis Altereeritud intervall
Altereeritud intervallid tekivad diatooniliste astmete altereerimise teel.
Enharmoonilised intervallidRedigeeri
- Pikemalt artiklis enharmooniline intervall
Konsoneerivad ja dissoneerivad intervallidRedigeeri
Konsoneerivad intervallid on kõlalt rahulikud. Intervallide helid on omavahelises tasakaalus ja nagu sulaksid ühte. Dissoneerivad intervallid aga jätavad rahutu mulje. Intervallide helid nagu poleks tasakaalus, tekitades ebakõla ja tingides edasiliikumist (lahendust). Konsonantsi moodustavad helid on omavahel lähemas suguluses, dissonantside puhul on helid teineteisele võõramad, kaugemad. See on tingitud kahe heli osahelide enamast või kaugemast kokkulangemisest. Intervallide konsoneerivus sõltub seega kokkulangevate ülemhelide arvust, nende lähedusest põhihelile ja nende suhtelisest tugevusest.
Konsoneerivad intervallid on: puhas priim, puhas kvart, puhas kvint, puhas oktav, väike terts, suur terts, väike sekst ja suur sekst.
Kui hinnata intervalli laadilist (helirealist) nähtust, siis tunduvad puhas priim, puhas kvint ja puhas oktav helirea püsivate astmetena (priim - I + I aste, oktav - I + VIII (I) aste, kvint - I + V aste). Kuna nad ei määra helirea mažoorsust (mažoorne helirida) ega minoorsust (minoorne helirida), võib neid nimetada naturaalseteks konsonantsideks. Traditsiooniline muusikateooria nimetab neid täielikeks konsonantsideks, kuna ülemhelide reas tekivad need intervallid keele niisuguste osade võnkumisest, mis on omavahel lihtsamates arvulistes suhetes (puhas priim = 1:1, puhas oktav = 1:2, puhas kvint = 2:3, puhas kvart = 3:4).
Puhtaiks on hakatud neid nimetama sellepärast, et nenede suurus ei ole varieeritav. Kui võrrelda osahelide reas tekkinud suhteid vastavate suhetega tempereeritud häälestuses, siis ei ole erinevust 1. ja 2. osahelil, mis tekitavad priimi ja oktavi. Erinevus on minimaalne 3. osahelil, mis võimaldab kvindi ja kvardi tekkimist.
Puhaste intervallide paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Puhas kvart mõjub täieliku konsonantsina ainult akordis ülemiste häälte vahel (e - g - c), kuna kahehäälsuses ja akordi madalamast helist moodustatuna mõjub ta tunglevalt ja vajab lahendamist (harmoonias K64).
Dissoneerivad intervallid on: väike septim, suur sekund,suur septim, väike sekund, vähendatud kvint, suurendatud kvart ning teised suurendatud ja vähendatud intervallid. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.
Püsivad ja kulgevad intervallidRedigeeri
Nii nagu üksikud helirea astmed, võivad ka intervallid helireas olla püsivad või kulgevad ehk püsimatud. Mažooris ja minooris on püsivad intervallid need, mis moodustuvad ainult püsivaist astmeist s.o. toonika kolmkõla helidest. Konsonantsid, mis koosnevad kahest kulgevast või ühest püsivast ja ühest kulgevast astmest on kulgevad intervallid. Kulgevad intervallid on tunglevad ja liiguvad püsivaisse intervallidesse (lahenevad helirea astmete kulgevuse printsiibil). Intervalli kulgevust või püsivust võib määrata vaid kindlas helireas või helistikus. Nii võib üks ja sama intervall olla ühes või mitmes helistikus püsiv, teistes aga kulgev. Dissoneerivad intervallid on alati kulgevad ja nõuavad igal juhul lahendust.
Intervallide pöördedRedigeeri
- Pikemalt artiklis Pööre (muusika)
Intervalli pöördeks nimetatakse intervalli helide ümberasetust üksteise suhtes.
Intervalli pööre (pöördintervall) tekib tema ühe heli viimisest oktavi võrra üles või alla.
Kõik konsoneerivad intervallid pöörduvad konsoneerivateks, kõik dissoneerivad intervallid pöörduvad dissoneeruvateks. Suured intervallid pöörduvad väikesteks ja väikesed intervallid pöörduvad suurteks. Vähendatud intervallid pöörduvad suurendatud intervallideks ja vastupidi.
Altereerimine muudab iga intervalli kas suurendatuks või vähendatuks. Kahekordne alteratsioon muudab iga intervalli kas kahekordselt suurendatuks või kahekordselt vähendatuks.
Intervalli tähistusRedigeeri
Intervalle tähistatakse numbritega. Olenevalt noodist (eesti või võõrkeelne kirjandus) on tähistus erinev. Eestis kasutatakse tähe ees tähte v (väike), s (suur), > (vähendatud), < (suurendatud). Inglise nootides lisatakse numbri ette 
(bemoll) või 
(diees).
| Tähis | Nimetus | Pooltoone | Näide |
|---|---|---|---|
| 1 | puhas priim | 0 | 
|
| 2
|
väike sekund | 1 | 
|
| 2 | suur sekund | 2 | 
|
| 3
|
väike terts | 3 | 
|
| 3 | suur terts | 4 | 
|
| 4 | puhas kvart | 5 | 
|
| 4 / 5
|
suurendatud kvart vähendatud kvint |
6 |  C - Ges
|
| 5 | puhas kvint | 7 | 
|
| 5 / 6
|
suurendatud kvint väike sekst |
8 | C - Gis 
|
| 6 | suur sekst | 9 | 
|
| 7
|
väike septim | 10 | 
|
| 7 | suur septim | 11 | 
|
| 8 | puhas oktav | 12 | 
|
Intervallide tabelRedigeeri
Oktavi piires intervallid põhihelist üles:
| põhiheli | Priim | Väike sekund | Suur sekund | Väike terts | Suur terts | Kvart | Vähendatud kvint | Kvint | Suurendatud kvint | Sekst | Väike septim | Suur septim |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| F | F | G♭ | G | A♭ | A | B | C♭ | C | C♯ | C♯ /D | E♭ | E |
| C | C | D♭ | D | E♭ | E | F | G♭ | G | G♯ | A♭ /A | B | H |
| G | G | A♭ | A | B=H♭ | H | C | D♭ | D | D♯ | E♭/E | F | F♯ |
| D | D | E♭ | E | F | F♯ | G | A♭ | A | A♯ | B / H | C | C♯ |
| A | A | B | H | C | C♯ | D | E♭ | E | F | F / F♯ | G | G♯ |
| E | E | F | F♯ | G | G♯ | A | B /H♭ | H | H♯ | C / C♯ | D | D♯ |
| H | H | C | C♯ | D | D♯ | E | F♭ | F♯ | G =F♯♯ | G / G♯ | A | A♯ |
| F♯ / G♭ | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F |
| C♯ / D♭ | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C |
| G♯ / A♭ | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G |
| D♯ / E♭ | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D |
| A♯ / B | A♯ / B | H | C | C♯ / D♭ | D | D♯ / E♭ | E | F | F♯ / G♭ | G | G♯ / A♭ | A |
Muud intervallidRedigeeri
Peale diatooniliste intervallide on veel terve rida intervalle, mis võivad tuleneda helide füüsikalistest omadustest, häälestussüsteemide eripäradest, muusikakultuuri või traditsiooni eripäradest jmt.