Kolmkõla

Kolmkõla ehk tertskvintakord^[viide?] ehk tertsakord^[viide?] on kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina.

Näide: C-duur kolmkõla põhikuju ehitatakse heliklassidest C (0), E (4) ja G (7), millest C ja E vahe on suur terts ning E ja G vahe väike terts .

Kolmkõla põhikuju helide nimetused on (altpoolt lugedes) priim, terts ja kvint.

Kolmkõla liigid

Olenevalt tertside suurusest tekivad järgmised kolmkõlad:

Mažoorsed ja minoorsed kolmkõlad on konsoneerivad, suurendatud ja vähendatud kolmkõlad dissoneerivad kooskõlad.

Kolmkõla neljahäälne seade on välja kujunenud koorimuusikas seoses inimhäälte jaotusega 4 põhiliiki: sopran, alt, tenor, bass. Neid nimetusi kasutatakse ka instrumentaalmuusikas. Neljahäälne segakoori seade kirjutatakse kahele noodijoonestikule: ülemisele sopran ja alt viiulivõtmes ning alumisele tenor ja bass bassivõtmes.

Kolmkõla ulatuse määravad intervallid soprani, aldi ja tenori vahel. Ulatuse määramisel ei arvestata tenori ja bassi vahel tekkinud intervalli.

kolmkõla kitsas ulatuses kui intervallid kahe naaberheli vahel ei ületa kvarti ehk tenori ja soprani kaugus on väiksem kui oktav
kolmkõla on laias ulatuses kui naaberhelide vahel tekivad kvindid ja sekstid ehk tenori ja soprani kaugus on suurem kui oktav

Akordi meloodilise seisu määrab sopran.

Kui sopranis on

Bassis esinev priim viitab kolmkõla põhikujule, terts sekstakordile ja kvint kvartsekstakordile.

Kolmkõla kvindi meloodilises seisus

Kolmkõla priimi meloodilises seisus

Kolmkõla tertsi meloodilises seisus

Pikemalt artiklis Akordi kuju

Kolmkõlade kuju määrab bass. Kolmkõladel on kolm kuju:

Alumine terts	Ülemine terts	kolmkõla	Loomulik mažoor	Harmooniline minoor
väike	väike	vähendatud	VII	II, VII
väike	suur	minoor	II, III, VI	I, IV
suur	väike	mažoor	I, IV, V	V, VI
suur	suur	suurendatud	–	III