Akord
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel on muusikateooria kategooriast. |
Muusikaline heli |
Helirida |
Intervallid |
Helistik |
Akordid |
Noodikiri |
Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla; inglise keeles chord, saksa keeles Akkord), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, moodustub kvartakord. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks.
Igal akordil on pööre.
Akordi ülemine heli määrab akordi seisu.
Leo Semleki muusikateoorias kuuluvad akordid konsoonide hulka.
Tertsidest koosneva akordi nimetus sõltuvalt helide arvust
muudaTertsidest koosnevate akordide puhul on vastavalt neid moodustavate helide arvule antud akordile nimetus. Kui akordi põhikujus on tertsisuhtes olevaid helisid
- 3, on tegu kolmkõla ehk kvintakordi ehk tertskvintakordiga
- 4, on tegu nelikõla ehk septakordiga
- 5, on tegu viiskõla ehk noonakordiga
- 6, on tegu kuuskõla ehk undeetsimakordiga
- 7, seitsekõla ehk tertsdeetsimakordiga
Nimetused septakord, noonakord jne on tuletatud akordi põhikuju äärmistest helidest vahel moodustunud intervallist.
Tertsidest koosneva akordi helide nimetused
muudaTertsidest koosneva akordi põhikuju helide nimetused tulenevad akordi heli ja akordi põhiheli intervallist:
- akordi põhiheli (heli, millelt ehitub tertsidest koosneva akordi põhikuju) ehk akordi esimene heli on akordi priim
- 1. tertsheli ehk akordi teine heli on akordi terts
- 2. tertsheli ehk akordi kolmas heli akordi kvint
- 3. tertsheli ehk akordi neljas heli on akordi septim
- 4. tertsheli ehk akordi viies heli on akordi noon
- 5. tertsheli ehk akordi kuues heli on akordi undeetsim
- 6. tertsheli ehk akordi seitsmes heli on akordi tertsdeetsim
Akordi kuju
muuda- Pikemalt artiklis akordi kuju
Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb. See on missugune akordi heli on bassis.
Akordi seis
muuda- Pikemalt artiklis akordi seis
Akordi seisu ehk meloodilise seisu määrab akordi ülemine heli.
Akordi seade
muudaAkordi ulatus
muudaAkord võib esineda kitsas või laias ulatuses. Näiteks on 4-häälses seades akord kitsas ulatuses, kui kolme ülemise naaberhääle vahe ei ole laiem kui tritoon (3 tervetooni). See tähendab, et kolme ülemise hääle diapasoon on väiksem kui oktav. Teistel juhtudel on akord laias ulatuses. Võimalikult kitsas ulatuses esinevat akordi põhikuju või tuletatud kuju nimetatakse akordi taandvormiks.
Akordide tähistamine
muudaAkordi tähistamiseks kasutatakse:
- klassikalises harmoonias astmemärke (helirea aste ja araabia number)
- pop- ja džässharmoonias põhiliselt kõlamärke. Kõlamärk koosneb akordi põhiheli tähtnimetusest ning sellele lisanduvast araabia numbrist (intervalli muutmisel).
Näiteks I6 on klassikalises harmoonias esimese astme sekstakord, džässharmoonias aga esimese astme sekstiga akord. Džässmuusikas esineb pöörete kohta mõisted "näiline pööre" (apparent inversion) ja "valebassi akord" – akordi pööre, kus akordi põhiheli pole kõige madalam noot, vaid selleks on mingi muu akordi või hoopis akordiväline heli.
Klassikalises muusikas kasutatakse tähti ka helistiku märkimiseks (suur täht tähistab mažoori ja väike minoori). Džässmuusikas aga eranditult suuri tähti, mis märgivad ära vastava akordi põhiheli. Segamini ei tohiks ajada ka tähtnimetused H ja B. Džässmuusikas tähistab B si nooti (H) ja si-bemolli tähistab Bb.
Akordi muudetud helid (intervalli tähistus) kirjutatakse tavaliselt suurtähe järele paremale üles (C+5 või C ♯5), lisatud intervallid aga paremale alla (Cm9).
Mažoorsed akordid
muudaKõige lihtsam akordi tähis on mažoorkolmkõlal (C) – meil kasutatakse tavaliselt ainult suurt tähte. Veel võib kohata, et tähele lisatakse ma. Näiteks Cma (mažoorkolmkõla) või Cma7 (suur mažoorseptakord ). Ma tuleb sõnast major, mis tähendab suurt, peamist või mažoori. Meil kasutatakse selle asemel sõna duur (dkk – duurkolmkõla).
Minoorsed akordid
muudaMinoorkolmkõla (Cm, Cmi, Cmin) tähistatakse suurtähe kõrval m, mi või min. Mi on tulnud sõnast minor, mis tähendab nii väikest kui minoori. Veel kasutatakse miinusmärki (C-). Mitte segi ajada, kui akordile lisatakse muudetud heli (C−6) miinus märgiga.
Vähendatud akordid
muudaVähendatud akorde (vähendatud septakord) tähistatakse ° või dim (diminished). Poolvähendatud septakordi (half diminished) ehk väikest septakordi tähistatakse ø.
Suurendatud akordid
muudaSuurendatud akorde tähistatakse plussmärgiga (+) või sõnaga aug (augmented).
Kolmkõlade tähistus
muudaNimi | Sümbolid | 2. akordi heli | 3. akordi heli | Akordi valem | Näide |
---|---|---|---|---|---|
mažoor | C, Cma, Cmaj | suur terts | puhas kvint | 1, 3, 5 | c – e – g |
minoor | Cm, Cmi, Cmin, C- | väike terts | puhas kvint | 1, ♭3, 5 | c – es – g |
suurendatud | C+, Caug, C+5 | suur terts | suurendatud kvint | 1, 3, ♯5 | c – e – gis |
vähendatud | C°, Cdim, Cm(♭5), Cmin(♭5), C-(♭5), C−5 | väike terts | vähendatud kvint | 1, ♭3, ♭5 | c – es – ges |
Septakordide tähistus
muudaNimi | Sümbolid | Kolmkõla | Intervall | Akordi valem | Näide |
---|---|---|---|---|---|
Suur mažoorseptakord | CM7, Cmaj7, CΔ7 | mažoor | suur septim | 1, 3, 5, 7 | c – e – g – h |
Väike mažoorseptakord | C7, C7 | mažoor | väike septim | 1, 3, 5, ♭7 | c – e – g – b |
Suur minoorseptakord | CmM7, Cmmaj7, Cmimaj7, CminM7, Cminmaj7, C-M7, C-maj7 |
minoor | suur septim | 1, ♭3, 5, 7 | c – es – g – h |
Väike minoorseptakord | Cm7,Cmi7 , Cmin7, C-7 | minoor | väike septim | 1, ♭3, 5, ♭7 | c – es – g – b |
Poolvähendatud septakord | CØ7, Cm7♭5, Cmi7♭5, Cmin7♭5, C-7♭5 | vähendatud | väike septim | 1, ♭3, ♭5, ♭7 | c – es – ges – b |
Vähendatud septakord | C°7, Cdim7 | vähendatud | vähendatud septim | 1, ♭3, ♭5, 7 | c – es – ges – heses |
Suurendatud septakord | C+7, Caug7, C7♯5 | suurendatud | suur septim | 1, 3, ♯5, 7 | c – e – gis – b |
Vaata ka
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Akord |