Noodikiri

See artikkel on
muusikateooria kategooriast.

Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.

Seoses muusika sisuliste ja tehniliste omaduste muutumisega on noodikiri olnud muusika ajaloo jooksul pidevas muutumises. Muusika ülesmärkimiseks on kasutatud sõnu (vt verbaalne notatsioon), tähti, numbreid (vt numbernotatsioon) või erilisi märke (vt graafiline notatsioon), mis võivad tähistada näiteks meloodia liikumissuunda, helivältusi, kuid ka jooniseid konkreetse muusikainstrumendi jaoks (vt tabulatuur).

Charles Seeger on jaganud noodikirja selle eesmärgi alusel kaheks: preskriptiivseks ja deskriptiivseks. Preskriptiivne ehk ettekirjutav noodikiri näitab, kuidas teatud teost tuleks mängida. See on suunatud interpreedile, kes on antud muusikateose stiiliga juba tuttav. Deskriptiivne ehk kirjeldav noodikiri on ülestähendus selle kohta, kuidas teose teatud esitus reaalselt kõlas. Selle eesmärk on anda muusikule infot sellise teose iseloomu ja detailide kohta, mille stiiliga ta ei ole kokku puutunud.

Tänane lääne muusika noodikiri arenes preskriptiivsest neumade süsteemist, mida kasutati Gregoriuse koraali ülesmärkimiseks. Neumad olid teksti kohale kirjutatud kriipsude või konksude kujulised märgid, mis viitasid eelkõige meloodia liikumissuunale. Hiljem lisati neumadele horisontaalne joon, mis aitas meloodia kulgu täpsustada. Seejärel lisati veel teine, kolmas, neljas ja viies joon, millest tekkis tänapäeval tuntud viiejooneline noodijoonestik. Neumadest arenesid välja tänapäeva noodikirja märgid ehk noodid, mille abil on võimalik üles märkida ka näiteks helivältust.

Tänapäeva lääne muusika ülesmärkimiseks kasutatavas noodikirjas kasutatakse tavaliselt viiejoonelist noodijoonestikku koos abijoontega, noodivõtmeid, võtmemärke ja alteratsioonimärke, taktimõõtu ja taktijooni ning erinevate vältustega noote ja pause. Muusika esitamise täpsustamiseks on olemas noodikirja märgid tempo, dünaamika, artikulatsiooni ja agoogika jaoks. Eri noodikirja märgid on olemas ka muusikainstrumentide mänguvõtete jaoks: näiteks keelpillidel näiteks poogna liikumise suuna või klaveril pedalisatsiooni tähistamiseks. Noodikirja mahu vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid kordamismärke.

Ka suur osa etnograafilisi noodistusi on tehtud Lääne-Euroopa klassikalist noodikirja aluseks võttes. Sellisel juhul on stiililiste nüansside ülestähendamiseks kasutusele võetud lisamärke. Näiteks kasutatakse eesti pärimusmuusika noodistustes helikõrguslike mikroalteratsioonide märkimisel üles või alla suunatud nooli või ka pluss- ja miinusmärke noodipeade kohal. Noodi vältuse pikendamiseks ja lühendamiseks on kasutusel kaarekesed noodipeade kohal.

Noodikirja käsikirjalise või trükitehnilise teostamise meetodeid ning selle tulemust nimetatakse noodigraafikaks.

Noodikiri

Vaata ka

Välislingid