Noodivõti
Noodivõti ehk võti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul.
Tänapäeval kasutatakse noodikirjas põhiliselt G-võtit, F-võtit ja C-võtit, mis määravad vastavalt esimese oktavi G (sol), väikese oktavi F (fa) ning esimese oktavi C (do) asukoha noodijoonestikul.
G-võti
muuda- G-võtit (sol-võti), mis määrab esimese oktavi G asukoha teisel noodijoonel, nimetatakse ka viiulivõtmeks. Vanamuusikas kasutati ka G-võtit, mis määrab esimese oktavi G asukoha esimesel noodijoonel, nimetusega "prantsuse võti".
F-võti
muuda- F-võtit (fa-võti), mis määrab väikese oktavi F asukoha neljandal noodijoonel, nimetatakse ka bassivõtmeks. Harvem kasutatakse F-võtit, mis määrab väikese oktavi F asukoha viiendal noodijoonel, nimetusega sub-bassivõti.
C-võti
muuda- C-võtmed (do-võtmed) määravad esimese oktavi C asukoha.
- Aldivõti määrab esimese oktavi C asukoha kolmandal noodijoonel.
- Sopranivõti määrab esimese oktavi C asukoha esimesel noodijoonel.
- Baritonivõti määrab esimese oktavi C asukoha viiendal noodijoonel.
- Tenorivõti määrab esimese oktavi C asukoha neljandal noodijoonel.
- Metsosopranivõti määrab esimese oktavi C asukoha teisel noodijoonel.
JO-võti
muudaZoltán Kodály loodud relatiivses noodisüsteemis kasutatakse JO-võtit, mis määrab JO asukoha noodijoonestikul.
Vaata ka
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Noodivõti |