Intervall (muusika)

See artikkel on
muusikateooria kategooriast.

Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või helisageduste jagatisena. Intervalle liigitatakse

suuruse järgi;
helide kooskõla omaduste järgi (näiteks konsoneerivateks või dissoneerivateks);
helide paiknemise järgi ka harmoonilisteks intervallideks (helid kõlavad üheaegselt) või meloodilisteks intervallideks (helid kõlavad üksteise järel);

Intervall on üks muusikalisi parameetreid.

Intervallid suuruse järgiRedigeeri

Pikemalt artiklis astmeline suurus

Pikemalt artiklis tooniline suurus

Suurus	Nimetus	Ladina keeles
1	priim	primus = esimene aste
2	sekund	secundus = teine aste
3	terts	tertius = kolmas aste
4	kvart	quartus = neljas aste
5	kvint	quintus = viies aste
6	sekst	sextus = kuues aste
7	septim	septimus = seitsmes aste
8	oktav	octavus = kaheksas aste
9	noon	nonus = 9. (sekund üle oktavi)
10	deetsim	decimus = 10. (terts üle oktavi)
11	undeetsim	undecimus = 11. (kvart üle oktavi)
12	duodeetsim	duodecimus = 12. (kvint üle oktavi)
13	tertsdeetsim	tertius decimus = 13. (sekst üle oktavi)
14	kvartdeetsim	quartus decimus = 14. (septim üle oktavi)
15	kvintdeetsim	quintus decimus = 15. (oktav üle oktavi)

Intervallide suurus on kahesugune - astmeline ja tooniline. Astmelise suuruse ehk astmemahu määrab diatooniliste astmete arv noodijoonestikul (erinevate astmete arv).

Astmelise suuruse nimetused pärinevad ladinakeelsetest järgarvudest.

Intervallide astmeline suurus

Intervalli tooniline suurus ehk tooniline maht on helikõrguste vahemik toonides või pooltoonides.

Intervalle priimist oktavini nimetatakse lihtintervallideks (nende astmeline suurus ei ületa oktavit). Liitintervallideks nimetatakse oktavist suuremaid intervalle.

Diatoonilised intervallidRedigeeri

Pikemalt artiklis diatooniline intervall

Diatoonilised intervallid:

puhtad
- puhas priim 0tooni
- puhas kvart 2½ tooni
- puhas kvint 3½ tooni
- puhas oktav 6 tooni
väikesed
- väike sekund ½ tooni
- väike terts 1½ tooni
- väike sekst 4 tooni
- väike septim 5 tooni
suured
- suur sekund 1 toon
- suur terts 2 tooni
- suur sekst 4½ tooni
- suur septim 5½ tooni

Altereeritud intervallidRedigeeri

Pikemalt artiklis Altereeritud intervall

Altereeritud intervallid tekivad diatooniliste astmete altereerimise teel.

Enharmoonilised intervallidRedigeeri

Pikemalt artiklis enharmooniline intervall

Konsoneerivad ja dissoneerivad intervallidRedigeeri

Konsoneerivad intervallid on kõlalt rahulikud. Intervallide helid on omavahelises tasakaalus ja nagu sulaksid ühte. Dissoneerivad intervallid aga jätavad rahutu mulje. Intervallide helid nagu poleks tasakaalus, tekitades ebakõla ja tingides edasiliikumist (lahendust). Konsonantsi moodustavad helid on omavahel lähemas suguluses, dissonantside puhul on helid teineteisele võõramad, kaugemad. See on tingitud kahe heli osahelide enamast või kaugemast kokkulangemisest. Intervallide konsoneerivus sõltub seega kokkulangevate ülemhelide arvust, nende lähedusest põhihelile ja nende suhtelisest tugevusest.

Konsoneerivad intervallid on: puhas priim, puhas kvart, puhas kvint, puhas oktav, väike terts, suur terts, väike sekst ja suur sekst.

Kui hinnata intervalli laadilist (helirealist) nähtust, siis tunduvad puhas priim, puhas kvint ja puhas oktav helirea püsivate astmetena (priim - I + I aste, oktav - I + VIII (I) aste, kvint - I + V aste). Kuna nad ei määra helirea mažoorsust (mažoorne helirida) ega minoorsust (minoorne helirida), võib neid nimetada naturaalseteks konsonantsideks. Traditsiooniline muusikateooria nimetab neid täielikeks konsonantsideks, kuna ülemhelide reas tekivad need intervallid keele niisuguste osade võnkumisest, mis on omavahel lihtsamates arvulistes suhetes (puhas priim = 1:1, puhas oktav = 1:2, puhas kvint = 2:3, puhas kvart = 3:4).

Puhtaiks on hakatud neid nimetama sellepärast, et nenede suurus ei ole varieeritav. Kui võrrelda osahelide reas tekkinud suhteid vastavate suhetega tempereeritud häälestuses, siis ei ole erinevust 1. ja 2. osahelil, mis tekitavad priimi ja oktavi. Erinevus on minimaalne 3. osahelil, mis võimaldab kvindi ja kvardi tekkimist.

Puhaste intervallide paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Puhas kvart mõjub täieliku konsonantsina ainult akordis ülemiste häälte vahel (e - g - c), kuna kahehäälsuses ja akordi madalamast helist moodustatuna mõjub ta tunglevalt ja vajab lahendamist (harmoonias K₆₄).

Dissoneerivad intervallid on: väike septim, suur sekund,suur septim, väike sekund, vähendatud kvint, suurendatud kvart ning teised suurendatud ja vähendatud intervallid. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.

Püsivad ja kulgevad intervallidRedigeeri

Nii nagu üksikud helirea astmed, võivad ka intervallid helireas olla püsivad või kulgevad ehk püsimatud. Mažooris ja minooris on püsivad intervallid need, mis moodustuvad ainult püsivaist astmeist s.o. toonika kolmkõla helidest. Konsonantsid, mis koosnevad kahest kulgevast või ühest püsivast ja ühest kulgevast astmest on kulgevad intervallid. Kulgevad intervallid on tunglevad ja liiguvad püsivaisse intervallidesse (lahenevad helirea astmete kulgevuse printsiibil). Intervalli kulgevust või püsivust võib määrata vaid kindlas helireas või helistikus. Nii võib üks ja sama intervall olla ühes või mitmes helistikus püsiv, teistes aga kulgev. Dissoneerivad intervallid on alati kulgevad ja nõuavad igal juhul lahendust.

Intervallide pöördedRedigeeri

Pikemalt artiklis Pööre (muusika)

Intervallid ja nende pöörded

Intervalli pöördeks nimetatakse intervalli helide ümberasetust üksteise suhtes.

Intervalli pööre (pöördintervall) tekib tema ühe heli viimisest oktavi võrra üles või alla.

Kõik konsoneerivad intervallid pöörduvad konsoneerivateks, kõik dissoneerivad intervallid pöörduvad dissoneeruvateks. Suured intervallid pöörduvad väikesteks ja väikesed intervallid pöörduvad suurteks. Vähendatud intervallid pöörduvad suurendatud intervallideks ja vastupidi.

Altereerimine muudab iga intervalli kas suurendatuks või vähendatuks. Kahekordne alteratsioon muudab iga intervalli kas kahekordselt suurendatuks või kahekordselt vähendatuks.

Intervalli tähistusRedigeeri

Intervalle tähistatakse numbritega. Olenevalt noodist (eesti või võõrkeelne kirjandus) on tähistus erinev. Eestis kasutatakse tähe ees tähte v (väike), s (suur), > (vähendatud), < (suurendatud). Inglise nootides lisatakse numbri ette (bemoll) või (diees).

Tähis	Nimetus	Pooltoone	Näide
1	puhas priim	0
2	väike sekund	1
2	suur sekund	2
3	väike terts	3
3	suur terts	4
4	puhas kvart	5
4 / 5	suurendatud kvart vähendatud kvint	6	C - Ges
5	puhas kvint	7
5 / 6	suurendatud kvint väike sekst	8	C - Gis
6	suur sekst	9
7	väike septim	10
7	suur septim	11
8	puhas oktav	12

Intervallide tabelRedigeeri

Oktavi piires intervallid põhihelist üles:

põhiheli	Priim	Väike sekund	Suur sekund	Väike terts	Suur terts	Kvart	Vähendatud kvint	Kvint	Suurendatud kvint	Sekst	Väike septim	Suur septim
F	F	G♭	G	A♭	A	B	C♭	C	C♯	C♯ /D	E♭	E
C	C	D♭	D	E♭	E	F	G♭	G	G♯	A♭ /A	B	H
G	G	A♭	A	B=H♭	H	C	D♭	D	D♯	E♭/E	F	F♯
D	D	E♭	E	F	F♯	G	A♭	A	A♯	B / H	C	C♯
A	A	B	H	C	C♯	D	E♭	E	F	F / F♯	G	G♯
E	E	F	F♯	G	G♯	A	B /H♭	H	H♯	C / C♯	D	D♯
H	H	C	C♯	D	D♯	E	F♭	F♯	G =F♯♯	G / G♯	A	A♯
F♯ / G♭	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F
C♯ / D♭	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C
G♯ / A♭	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G
D♯ / E♭	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D
A♯ / B	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A

Muud intervallidRedigeeri

Peale diatooniliste intervallide on veel terve rida intervalle, mis võivad tuleneda helide füüsikalistest omadustest, häälestussüsteemide eripäradest, muusikakultuuri või traditsiooni eripäradest jmt.