RPG-7

Laskeseadeldis RPG-7 ja selle reaktiivgranaat

RPG-7 on külma sõja ajal Nõukogude Liidus loodud kaasaskantav, tagasilöögita, sõduri õlalt granaate tulistav lähimaa tankitõrje relv. RPG (vene keeles РПГ, rutšnoi protivotankovõi granatamjot) on sari Nõukogude Armee granaadiheitjaid. Teised tuntumad granaadiheitjad samast sarjast on näiteks RPG-1, RPG-2 ning uuemad RPG-7V2, RPG-27 ja RPG-29.

Kuna relv on töökindel, lihtne, odav ja efektiivne, siis on see üks kasutatumaid soomustläbistavaid relvi maailmas. Tänapäeval kasutatakse seda endiselt umbes 40 riigis ning mitut variatsiooni toodetakse üheksas riigis. RPG on olnud kasutusel peaaegu kõikides konfliktides ja kõikidel mandritel alates 1960ndate keskpaigast. Relv on väga populaarne ka mitmete terroristlike rühmituste seas, mistõttu paljud tänapäeval toimuvatest raketirünnakutest pannakse toime just selle relvaga.^[1] Oma lihtsusele ja odavusele vaatamata on ta endiselt suureks ohuks enamikule tänapäeva tankidele.

Sihtimiseks kasutatakse nii mehaanilist kui ka optilist sihikut ning piiratud nähtavusega tingimustes valgustusvõimendiga öösihikut. Laskemoonaks kasutatakse mitmesuguseid granaate ülekaliibriga 72–85 mm, nagu näiteks kumulatiivsed tankitõrje granaadid PG-7, PG-7M ja fugassgranaat OG-7. Maksimaalne efektiivne kaugus paigalseisvate sihtmärkide puhul on 500 meetrit ja liikuvate lihtmärkide puhul 300 meetrit. Üldiseks maksimaalseks kauguseks on 920 meetrit – sellel kaugusel lõhkepea lõhkeb ise.

RPG-7 on piisavalt kerge, et seda saab kanda ja tulistada üks sõdur, kuid tavaliselt on abiks ka teine sõdur, kes aitab kanda lisagranaate ja on kaitseks tulevahetusel väikerelvade tule eest. RPG-l puudub tagasilöök, kuid relva taga on väga ohtlik plahvatusala, mis ulatub enam kui 20 meetrit relva taha.^[2]

Reaktiivgranaat PG-7Redigeeri

RPG-7 granaadi kumulatiivlaengu tööpõhimõte

I – lõhkepea, II – rakettmootor, III – püssirohulaeng

Lõhkepea
Rakettmootor

250 mm pikkuses kambris paikneb reaktiivkütus suitsuta püssirohu (nitrotselluloosi) brikett ja viitsütik. Kütuse põlemisel paiskuvad gaasid mootori korpuse esiosas granaadi raskuskeskmes, kohe lõhkepea taga paikneva, (et gaasid ei vigastaks lennus avanenud stabilisaatori labasid) düüsiploki kuue ava kaudu välja, suunaga taha. Kõik 6 düüsi on granaadi pikitelje suhtes väikese nurgaseadega, mis toetab granaadi pöörlemist ümber lennusuunalise pikitelje.

Stardilaeng

Granaadile algkiiruse andmiseks kinnitub keermega rakettmootori korpuse külge jätkuna kartonghülsis stabilisaatoritoru, mille ümber paikneb musta (suitsuga) püssirohu laeng. Stabilisaatoritoru teljele kinnituvad ka 4 kokkuklapitud tiivakest. Stabilisaatoritoru lõppu kinnitub veel 40 mm lääbimõõduga neljalabaline turbiin.

Lasu toimimine

Granaadiheitja päästikule vajutamisel süüdatakse musta (suitsuga) püssirohu laeng, mille põlemisgaaside surve tõukab granaadi RPG torus väljumissuunas liikuma, kohe rakendub ka granaadi viitsütik. Samaaegselt annavad granaadiheitja toru tagasuunast väljuvad gaasid granaadile pöörleva liikumise selle turbiini abil. granaadi väljumisel toru suudmest avanevad tsentrifugaaljõu toimel kohe stabilisaatori 4 liigendatud laba. 15 kuni 20 meetri kaugusel tulistajast käivitub viitsütikust granaadi rakettmootor. Granaadi stabiilset lendu ja täpsust tagab pikiteljel pöörlemine (paarkümmend pööret sekundis), mida toetavad nurgaseadega rakettmootori düüsid, stabilisaatori ja turbiini labad.

Iseloomustavad andmedRedigeeri

RPG-7 laskemoon

Üldandmed:
- Tüüp: reaktiivgranaat
- Päritolumaa: Nõukogude Liit
- Kasutuses: 1961. aastast
- Loodud: 1958–1961
- Looja: Bazalt
- Kokku toodetud: üle 9 000 000
Tehnilised andmed:
- Kaal: 7 kg
- Pikkus: 950 mm
- Kaliiber: 40 mm
- Granaadi algkiirus: 115 m/s
- Efektiivne laskeulatus: 200 m
- Maksimaalne laskeulatus: ~920 m