RPG-7

RPG-7 (vene keeles РПГ, RPG rutšnoi protivotankovõi granatamjot) on külma sõja ajal Nõukogude Liidus loodud ja 1961. aastal relvastusse võetud kantav tankitõrje käsirelv. 953 mm pikkune seadeldis kaalub 7 kg ning võimaldab tagasilöögita tulistada sõduri õlalt reaktiivgranaate (rakette).

Laskeseadeldis RPG-7 ja selle reaktiivgranaat

Kuna relv on tõrgeteta toimiv, lihtne, odav ja tõhus, siis on see üks kasutatumaid soomustläbistavaid relvi maailmas. Tänapäeval kasutatakse seda endiselt umbes 40 riigis ning mitut variatsiooni toodetakse üheksas riigis. RPG on olnud kasutusel peaaegu kõikides konfliktides ja kõikidel mandritel alates 1960ndate keskpaigast. Relv on väga populaarne ka mitmete terroristlike rühmituste seas, mistõttu paljud tänapäeval toimuvatest raketirünnakutest pannakse toime just selle relvaga.^[1] Oma lihtsusele ja odavusele vaatamata on RPG7 täiustatud laskemoona kasutamisel endiselt suureks ohuks enamikule kaasaegsetele tankidele.

Sihtimiseks kasutatakse nii mehaanilist kui ka optilist sihikut ning pimedas ja hämara nähtavuse tingimustes valgustusvõimendiga öösihikut. Laskemoonaks kasutatakse mitmesuguseid rektiivgranaate ülekaliibriga 72–85 mm, nagu näiteks kumulatiivsed tankitõrje granaadid PG-7, PG-7M ja fugassgranaat OG-7. Maksimaalne efektiivne kaugus liikumatute sihtmärkide puhul on 500 meetrit ja liikuvate märkide puhul 300 meetrit. Üldiseks maksimaalseks kauguseks on 920 meetrit – sellel kaugusel lõhkepea lõhkeb ise.

RPG-7 on piisavalt kerge, et seda kannab ja sellest tulistab üks sõdur, tavaliselt on granaadipildurile abiks teine sõdur, kes aitab kanda laskemoona ja on kaitseks väikerelvade tulevahetuses. RPG-l puudub tagasilöök, kuid relva difuusori taga on ohtlik plahvatusala, mis ulatub enam kui 20 meetri kaugusele.^[2]

Reaktiivgranaat PG-7Redigeeri

RPG-7 granaadi kumulatiivlaengu tööpõhimõte

I – lõhkepea, II – rakettmootor, III – musta püssirohu viskelaeng

Lõhkepea

Stardilaeng

Granaadile algkiiruse andmiseks kinnitub keermega rakettmootori korpuse külge jätkuna kartonghülsis stabilisaatoritoru ümber paikneva musta (suitsuga) püssirohuga viskelaeng. Stabilisaatoritoru teljele kinnituvad 4 liigendatud kokkuklapitud stabilisaatori tiivakest. Stabilisaatoritoru lõppu kinnitub veel 40 mm lääbimõõduga neljalabaline turbiin.

Rakettmootor

250 mm pikkuses kambris paikneb reaktiivkütus suitsuta püssirohu (nitrotselluloosi) brikett ja viitsütik. Kütuse põlemisel paiskuvad gaasid mootori korpuse esiosas (granaadi raskuskeskmes stabiilsema lennu tagamiseks), kohe lõhkepea taga paikneva raketmootori kuue ava (düüsi) kaudu välja, suunaga taha. Kõik 6 düüsi on granaadi pikitelje suhtes väikese nurgaseadega, mis toetab granaadi pöörlemist ümber lennusuunalise pikitelje.

Lasu toimimine

Granaadiheitja päästikule vajutamisel süüdatakse musta (suitsuga) püssirohu viskelaeng, mille põlemisgaaside surve tõukab granaadi RPG torus sihtimissuunas liikuma, kohe rakendub ka granaadi viitsütiku aja lugemine. Samaaegselt annavad granaadiheitja toru tagasuunast väljuvad viskelaengu gaasid granaadile pöörleva liikumise selle turbiini abil. Granaadi väljumise hetkel toru suudmest, pööravad stabilisaatori 4 liigendatud laba end kohe avatud asendisse. Alles 10 kuni 20 meetri kaugusel RPG raua suudmest, et ei kõrvetaks tulistajat, käivitub viitsütikust granaadi rakettmootor. Granaadi stabiilset lendu ja tabamise täpsust tagab ümber pikitelje pöörlemine (paarkümmend pööret sekundis), mida toetavad nurgaseadega rakettmootori düüsid, 4 tiivakesega samas suunas pöörlrmisjõudu arendav stabilisaator ja turbiin.

Iseloomustavad andmedRedigeeri

RPG-7 laskemoon

Üldandmed:
- Tüüp: reaktiivgranaat
- Päritolumaa: Nõukogude Liit
- Kasutuses: 1961. aastast
- Loodud: 1958–1961
- Looja: Bazalt
- Kokku toodetud: üle 9 000 000
Tehnilised andmed:
- Kaal: 7 kg
- Pikkus: 950 mm
- Kaliiber: 40 mm
- Granaadi algkiirus viskelaengust: 115 m/s
- Granaadi max lennukiirus: 295 m/s
- Efektiivne laskeulatus: 200 m
- Maksimaalne laskeulatus: ~920 m