Prantsusmaa riigipeade loend

Prantsusmaa riigipeade loend loetleb Prantsusmaa riigipead alates Lääne-Frangi riigi moodustamisest 843. aastal.

Kuningriik

muuda

Prantsusmaa kuningaid loetakse tavapäraselt alates 843. aastast, mil Frangi riik jagati Verduni lepinguga kolmeks iseseisvaks kuningriigiks, aga nende numeratsioon jätkas varasema Karolingide impeeriumi valitsejate numeratsiooni. Verduni lepinguga moodustati tänase Prantsusmaa aladel Lääne-Frangi riik, mille valitseja kandis veel kuni 12. sajandi lõpuni tiitlit frankide kuningas (ladina keeles Rex Francorum, prantsuse keeles roi de Francs). Alles kuningas Philippe II hakkas 1190. aastatel nimetama ennast Prantsusmaa kuningaks (ladina keeles Rex Franciae, prantsuse keeles roi de France). Prantsusmaa kuningriik püsis kuni kuningavõimu kaotamiseni 1792. aastal.

Prantsusmaa kuningriigis kehtis kogu selle eksisteerimise vältel Saali tavaõigusest lähtuv troonipäriluskord, mis lubas trooni pärida vaid meesliinis.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
Karolingide dünastia 843 888
Charles II Paljaspea (823877) 843 877, 6. oktoober 875–877 ühtlasi Frangi keiser
Louis II Kogeleja (846879) 877, 6. oktoober 879, 10. aprill
Louis III (u 864882) 879, 10. aprill 882, 5. august
Carloman II (u 867884) 879, 10. aprill 884, 6. detsember 879–882 kaasvalitseja, alates 882. aastast ainuvalitseja
Charles III Suur (839888) 884, 6. detsember 888, 13. jaanuar 879–887 ühtlasi Frangi keiser, 881–887 ka Ida-Frangi kuningas
Robertiinide dünastia 888 898
Eudes I (u 860898) 888, 29. veebruar 898, 1. jaanuar Pariisi krahv, valiti kuningaks tulevase Charles III nooruse tõttu
Karolingide dünastia 898 922
Charles III Lihtsameelne (879929) 898, 1. jaanuar 922, 29. juuni Louis II kolmas poeg, kukutati
Robertiinide dünastia 922 923
Robert I (u 866923) 922, 29. juuni 923, 15. juuni Eudes I vend, kes kukutas Charles III ja valiti uueks kuningaks
Bosoniidide dünastia 923 936
Raoul (u 890936) 923, 15. juuni 936, 15. jaanuar tuntud ka Rudolphe'i nime all, Burgundia hertsog, valiti kuningaks
Karolingide dünastia 936 987
Louis IV (u 920954) 936, 19. juuni 954, 10. september Charles III ainus poeg
Lothaire (941986) 954, 10. september 986, 2. märts
Louis V (u 967987) 986, 2. märts 987, 21. mai suri lastetuna, viimane valitseja Karolingide dünastiast
Kapetingide dünastia 987 1328
Hugues Capet (u 940996) 987, 3. juuni 996, 24. oktoober Robert I pojapoeg, valiti kuningaks lastetu Louis V surma järel
Robert II Vaga (9721031) 987, 25. detsember 1031, 20. juuli 987–996 oma isa Hugues Capet' kaasvalitseja
Hugues (10071025) 1017, 19. juuni 1025, 17. september oma isa Robert II kaasvalitseja, traditsiooniliselt ei nummerdata
Henri I (10081060) 1027, 14. mai 1060, 4. august 1027–1031 oma isa Robert II kaasvalitseja
Philippe I (10521108) 1060, 4. august 1108, 29. juuli
Louis VI Suur (10811137) 1108, 29. juuli 1137, 1. august
Philippe (11161131) 1129, 14. aprill 1131, 14. oktoober oma isa Louis VI kaasvalitseja, traditsiooniliselt ei nummerdata
Louis VII Noor (11201180) 1137, 1. august 1180, 18. september
Philippe II Auguste (11651223) 1179, 1. november 1223, 14. juuli 1179–1180 oma isa Louis VII kaasvalitseja
Louis VIII Lõvi (11871226 1223, 14. juuli 1226, 8. november
Louis IX Püha (12141270) 1226, 18. november 1270, 25. august kuulutati 1297 pühakuks
Philippe III Paljaspea (12451285) 1270, 25. august 1285, 5. oktoober
Philippe IV Ilus (12681314) 1285, 5. oktoober 1314, 29. november 1284–1305 ühtlasi Navarra kuningas
Louis X (12891316) 1314, 29. november 1316, 5. juuni 1305–1316 ühtlasi Navarra kuningas
Jean I Postuumne (1316) 1316, 15. november 1316, 19. november sündis pärast oma isa Louis X surma, ühtlasi Navarra kuningas
Philippe V Pikk (12931322) 1316, 19. november 1322, 3. jaanuar Louis X vend, ühtlasi Navarra kuningas, enne troonileasumist juunist novembrini 1316 Prantsusmaa ja Navarra regent
Charles IV Ilus (12941328) 1322, 3. jaanuar 1328, 1. veebruar Philippe V vend, ühtlasi Navarra kuningas, suri meessoost pärijateta
Valois' dünastia 1328 1589
Philippe VI (12931350) 1328, 1. aprill 1350, 22. august Charles IV onupoeg, enne troonileasumist veebruarist aprillini 1328 Prantsusmaa regent
Jean II Hea (13191364) 1350, 22. august 1364, 8. aprill 1356–1360 ja 1363–1364 vangistuses Inglismaal, regendina valitses tema poeg, tulevane Charles V
Charles V Tark (13381380) 1364, 8. aprill 1380, 16. september enne troonileasumist 1356–1360 ja 1363–1364 Prantsusmaa regent
Charles VI Nõdrameelne (13681422) 1380, 16. september 1422, 21. oktoober 1380–1389 alaealisuse tõttu regendivalitsus, regentidena valitsesid vaheldumisi tema onud
Charles VII Võidukas (14031461) 1422, 21. oktoober 1461, 22. juuli
Henri II Lancaster (14211471) 1422, 21. oktoober 1453, 19. oktoober 1422–1461 Inglismaa kuningas Henry VI, sai Prantsusmaa troonipärijaks 1420 Troyes' lepinguga,
reaalselt kontrollis vaid osa Prantsusmaast; ei esitata tavaliselt Prantsusmaa kuningate ametlikus loendis
Louis XI (14231483) 1461, 22. juuli 1483, 30. august
Charles VIII (14701498) 1483, 30. august 1498, 7. aprill 1483–1491 alaealisuse tõttu regendid tema vanem õde Anne ja tolle abikaasa Pierre II; suri meessoost pärijateta
Louis XII (14621515) 1498, 7. aprill 1515, 1. jaanuar Charles VI vennapoja poeg, 1501–1504 ühtlasi Napoli kuningas; suri meessoost pärijateta
François I (14941547) 1515, 1. jaanuar 1547, 31. märts Louis XII onupoeg ja väimees
Henri II (15191559) 1547, 31. märts 1559, 10. juuli
François II (15441560) 1559, 10. juuli 1560, 5. detsember 1558–1560 ühtlasi Šotimaa kuningas, Prantsusmaal valitses regendina tema ema Caterina de' Medici; suri lastetuna
Charles IX (15501574) 1560, 5. detsember 1574, 30. mai François II vend, 1560–1564 alaealisuse tõttu regent tema ema Caterina de' Medici; suri meessoost pärijateta
Henri III (15511589) 1574, 30. mai 1589, 2. august Charles IX vend, 1573–1575 ka Poola kuningas; mõrvati, suri meessoost pärijateta
Bourboni dünastia 1589 1792
Henri IV (15531610) 1589, 2. august 1610, 14. mai põlvnes kuningas Louis IX, ühtlasi Henri III õemees; 1572–1610 ka Navarra kuningas, mõrvati
Louis XIII (16011643) 1610, 14. mai 1643, 14. mai 1610–1614 alaealisuse tõttu regent tema ema Marie de' Medici; 1610–1620 ühtlasi Navarra kuningas
Louis XIV (16381715) 1643, 14. mai 1715, 1. september 1643–1651 alaealisuse tõttu regent tema ema Austria Anna
Louis XV (17101774) 1715, 1. september 1774, 10. mai Louis XIV pojapojapoeg, 1715–1723 alaealisuse tõttu regent Orléansi hertsog Philippe II
Louis XVI (17541793) 1774, 10. mai 1792, 21. september kõrvaldati võimult, kehtestati vabariik
Louis XVII (17851795) ei valitsenud kunagi, kuid monarhistid lugesid teda pärast tema isa Louis XVI surma seaduslikuks valitsejaks,
seetõttu on ta arvestatud Prantsusmaa kuningate numeratsiooni

Esimene vabariik

muuda

Perioodil 22. septembrist 1792 kuni 2. novembrini 1795 täitis riigipea ülesandeid Prantsusmaal parlamendi ehk Rahvuskonvendi esimees, kes valiti ametisse 14 päevaks. Kuna parlamendi esimehed vahetusid iga kahe nädala tagant, siis ei ole neid siin loetletud. 17931794 oli suurem osa tegelikku võimu koondunud Rahvapäästekomitee kätte, kuid seda võib pidada pigem valitsuse analoogiks, seega ei ole ka selle komitee liikmeid siin loetletud.

Direktoorium

muuda

Vastavalt 1795. aasta Prantsusmaa põhiseadusele läks kogu täidesaatev võim viieliikmelisele direktooriumile, mis hakkas täitma nii valitsuse kui ka kollektiivse riigipea ülesandeid. Direktooriumil oli küll oma president või eesistuja, kelle direktooriumi liikmed valisid enda seast kolmeks kuuks, kuid see oli tseremoniaalne ametikoht, millega ei kaasnenud mingit täiendavat võimu peale istungite juhatamise kohustuse. Seega saab direktooriumit pidada kollektiivseks riigipeaks. Direktoorium astus ametisse 2. novembril 1795 ja tegutses kuni 10. novembril 1799 toimunud 18. brümääri riigipöördeni, millega see likvideeriti.

Vastavalt põhiseadusele tuli igal aastal üks direktooriumi liige loosiga välja vahetada, lisaks sellele sunniti mitmed direktooriumi liikmed ametist lahkuma poliitilise võimuvõitluse tulemusel.

Nimi Eluaastad Liikmesuse algus Liikmesuse lõpp Märkused
Paul Barras (17551829) 1795, 2. november 1799, 10. november
Étienne-François Letourneur (17511817) 1795, 2. november 1797, 20. mai loositi koosseisust välja
Lazare Carnot (17531823) 1795, 2. november 1797, 4. september sunniti ametist lahkuma 18. fruktidoori riigipöördega
Jean-François Rewbell (17471807) 1795, 2. november 1799, 16. mai loositi koosseisust välja
Louis Marie de La Révellière-Lépeaux (17531824) 1795, 2. november 1799, 18. juuni sunniti ametist lahkuma 30. preriaali riigipöördega
François Barthélemy (17471830) 1797, 20. mai 1797, 4. september sunniti ametist lahkuma 18. fruktidoori riigipöördega
François de Neufchâteau (17501828) 1797, 4. september 1798, 15. mai loositi koosseisust välja
Philippe-Antoine Merlin de Douai (17541838) 1797, 4. september 1799, 18. juuni sunniti ametist lahkuma 30. preriaali riigipöördega
Jean-Baptiste Treilhard (17421810) 1798, 15. mai 1799, 17. juuni valimine tunnistati tagantjärele kehtetuks, volitused tühistati
Emmanuel-Joseph Sieyès (17481836) 1799, 16. mai 1799, 10. november
Louis-Jérôme Gohier (17461830) 1799, 17. juuni 1799, 10. november
Roger Ducos (17471816) 1799, 18. juuni 1799, 10. november
Jean-François-Auguste Moulin (17521810) 1799, 18. juuni 1799, 10. november

Konsulaat

muuda

Napoleon Bonaparte'i juhitud 18. brümääri riigipöörde õnnestumise järel 10. novembril 1799 saatis parlament direktooriumi laiali ja tühistas 1795. aasta põhiseaduse. Senise direktooriumi ülesanded läksid üle kolmest konsulist koosnevale konsulaadile. 24. detsembril 1799 vastu võetud uus põhiseadus sätestas ametlikult kolmeliikmelise konsulaadi rolli nii valitsuse kui ka kollektiivse riigipeana.

Kui konsulaadi esimeses, ajutises koosseisus olid konsulite õigused võrdsed, siis 12. detsembril 1799 ametisse astunud koosseisus koondus tegelik võim esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte ning teisel ja kolmandal konsulil, kelle nimetas ametisse esimene konsul ainuisikuliselt, oli konsulaadis vaid nõuandev hääl. Taoline põhimõte sätestati ka 12 päeva hiljem vastu võetud uues põhiseaduses, mis kiideti heaks 7. veebruaril 1800 toimunud rahvahääletusel. Esimese konsuli volitused kestsid 10 aastat, 1802. aasta põhiseadusega muudeti esimese konsuli amet eluaegseks.

Konsulaat likvideeriti Prantsusmaa senati otsusega 18. mail 1804, mis kuulutas Prantsusmaa keisririigiks ja Napoleon Bonaparte'i selle esimeseks keisriks.

Nimi Eluaastad Liikmesuse algus Liikmesuse lõpp Märkused
Napoleon Bonaparte (17691821) 1799, 10. november 1804, 18. mai esimene konsul
Emmanuel-Joseph Sieyès (17481836) 1799, 10. november 1799, 12. detsember teine konsul
Roger Ducos (17471816) 1799, 10. november 1799, 12. detsember kolmas konsul
Jean Jacques Régis de Cambacérès (17531824) 1799, 12. detsember 1804, 18. mai teine konsul
Charles-François Lebrun (17391824) 1799, 12. detsember 1804, 18. mai kolmas konsul

Esimene keisririik

muuda

18. mail 1804 kuulutas Prantsusmaa senat välja keisririigi ning selle valitsejaks sai senine vabariigi esimene konsul Napoleon Bonaparte. Ta krooniti keisriks sama aasta 2. detsembril.

Pärast lüüasaamist kuuenda koalitsiooni sõjas loobus Napoleon I 11. aprillil 1814 troonist ja nõustus pagendamisega Elba saarele. Prantsusmaal taastati lühiajaliselt kuningriik ja kuni 1792. aastani riiki valitsenud Bourbonide dünastia võim. Veebruaris 1815 lahkus Napoleon Elba saarelt, marssis talle ustavate vägedega Pariisi peale ja hõivas pealinna sama aasta 20. märtsil, taastades sellega Prantsusmaa keisririigi. Järgnenud perioodi tuntakse ka Napoleoni saja päeva nime all.

Saanud 18. juunil 1815 Waterloo lahingus lüüa, loobus Napoleon I neli päeva hiljem uuesti troonist oma nelja-aastase poja Napoleon II kasuks. Napoleon II viibis sel ajal Austrias, teda ei kutsutud tagasi Prantsusmaale ega seatud ametisse ka regenti, kes oleks tema eest valitsenud. Nimeliselt oli ta siiski kaks nädalat keiser, kuni Preisi armee sisenes 7. juulil 1815 Pariisi ja taastas Bourbonide dünastia võimu, tehes sellega lõpu esimesele keisririigile.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
Napoleon I (17691821) 1804, 18. mai 1814, 11. aprill kukutati ja pagendati Elba saarele
Bourbonide restauratsioon 1814, 11. aprill 1815, 20. märts loe lähemalt kuningriigi alajaotusest
Napoleon I (17691821) 1815, 20. märts 1815, 22. juuni loobus troonist oma poja Napoleon II kasuks
Napoleon II (18111832) 1815, 22. juuni 1815, 7. juuli keiser vaid nimeliselt, tegelikku võimu ei omanud

Kuningriik

muuda

Pärast Napoleon I troonist loobumist 11. aprillil 1814 taastati Prantsusmaal kuningriik ja võimule naasis kuni 1792. aastani võimul olnud Bourbonide dünastia. Kui Napoleon I kevadel 1815 maapaost tagasi pöördus ja taastas keisririigi, kaotasid Bourbonid veidi vähem kui neljaks kuuks taas võimu. Kuningriik Bourbonide valitsemise all taastati uuesti 7. juulil 1815.

1830. aasta juulirevolutsiooni järel vahetas Bourbonide põhiliini Prantsusmaa troonil välja nende Orléansi kõrvalliin. Sel ajal kasutas kuningas tiitlit "prantslaste kuningas" (prantsuse keeles roi des Français). Lõplikult likvideeriti kuningriik revolutsiooniga 24. veebruaril 1848 ja loodi Prantsusmaa Teine Vabariik.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
Bourboni dünastia 1814 1830
Louis XVIII (17551824) 1814, 11. aprill 1815, 20. märts Louis XVI vend, kaotas võimu seoses Napoleon I restauratsiooniga
Taastatud keisririik 1815, 20. märts 1815, 7. juuli loe lähemalt esimese keisririigi alajaotusest
Louis XVIII (17551824) 1815, 7. juuli 1824, 16. september ennistati võimule pärast keisririigi likvideerimist; suri meessoost pärijateta
Charles X (17571836) 1824, 16. september 1830, 2. august Louis XVIII vend, loobus troonist juulirevolutsiooni tulemusel
Louis XIX (17751844) 1830, 2. august 1830, 2. august Charles X poeg, oli nimeliselt kuningas 20 minutit, loobus troonist vennapoja kasuks,
ei esitata tavaliselt Prantsusmaa kuningate loendis
Henri V (18201883) 1830, 2. august 1830, 9. august Louis XIX vennapoeg, ei kuulutatud kunagi ametlikult kuningaks ega asunud troonile,
seetõttu ei esitata tavaliselt Prantsusmaa kuningate loendis
Orléansi dünastia 1830 1848
Louis-Philippe I (17731850) 1830, 9. august 1848, 24. veebruar kukutati 1848. aasta revolutsiooniga

Teine vabariik

muuda

Prantsusmaa Teine Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1848. Kuni sama aasta detsembrini juhtisid seda eri ametinimede all ajutised riigipead. Esimesed presidendivalimised toimusid 10. detsembril 1848 ja valitud president astus ametisse sama aasta 20. detsembril. 2. detsembril 1851 tegi president Charles-Louis-Napoléon Bonaparte riigipöörde ja kehtestas diktatuuri, kuulutades ennast eluaegseks presidendiks. Teine vabariik lõppes keisririigi taastamisega 2. detsembril 1852.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
Ajutise Valitsuse esimees
Jacques-Charles Dupont de l'Eure (17671855) 1848, 24. veebruar 1848, 9. mai astus ise ametist tagasi
Täidesaatev Komitee 1848, 9. mai 1848, 24. juuni kollektiivne riigipea, saadeti laiali parlamendis toimunud umbusaldushääletusega
liikmed: president François Arago (17861853), Alphonse de Lamartine (17901869), Louis-Antoine Garnier-Pagès (18031878), Alexandre Auguste Ledru-Rollin (18071874), Pierre Marie de Saint-Georges (17951870)
Riigipea
Eugène Cavaignac (18021857) 1848, 24. juuni 1848, 20. detsember demokraatlikult ametisse määratud, kuid volituste poolest sisuliselt sõjaline diktaator
President
Charles-Louis-Napoléon Bonaparte (18081873) 1848, 20. detsember 1852, 2. detsember alates detsembrist 1851 sisuliselt diktaator

Teine keisririik

muuda

Novembris 1852 korraldatud rahvahääletusel kiideti heaks president Bonaparte'i ettepanek taastada Prantsusmaal keisririik. President Bonaparte'ist sai keiser Napoleon III nime all 2. detsembril 1852, mida loetakse teise keisririigi alguseks. Teine keisririik püsis kuni septembrini 1870, mil katastroofiliselt kulgenud Prantsuse-Preisi sõja tagajärjel kuulutas parlament välja kolmanda vabariigi. Teine keisririik jäi seni viimaseks monarhistlikuks perioodiks Prantsusmaa ajaloos.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
Napoleon III (18081873) 1852, 2. detsember 1870, 4. september Napoleon I vennapoeg; alates 1. septembrist 1870 preislaste vang, kaotas trooni vabariigi väljakuulutamisel

Kolmas vabariik

muuda

Kolmas vabariik kuulutati välja pärast Prantsusmaa lüüasaamist Prantsuse-Preisi sõjas ja keiser Napoleon III vangistamist preislaste poolt. Perioodil 4. septembrist 1870 kuni 30. augustini 1871 juhtisid riiki ajutised riigipead. Esimese korralise presidendina astus 31. augustil 1871 ametisse Adolphe Thiers.

Kolmandas vabariigis oli president suures osas tseremoniaalne riigipea, sest tegemist oli parlamentaarse vabariigiga, kus tegelik täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga. Presidendi surma või tagasiastumise korral sai peaministrist ka automaatselt presidendi kohusetäitja, allpool tabelis on presidendi kohuseid täitnud peaministrid esitatud kaldkirjas. Tabeli märkuste väljal on esitatud ka presidentide ja nende kohusetäitjate parteiline kuuluvus.

Kolmas vabariik lõppes Prantsusmaa alistumisega Saksamaale Teises maailmasõjas ja Prantsusmaa lõunaosas Saksamaa sõltlasriigi, nn Vichy vabariigi väljakuulutamisega 10. juulil 1940. Uus riigipea ja valitsus astusid ametisse päev hiljem, 11. juulil 1940.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
Rahvusliku Kaitse Valitsuse esimees
Louis Jules Trochu (18151896) 1870, 4. september 1871, 13. veebruar ajutine riigipea, astus ise ametist tagasi
Täidesaatva võimu juht
Adolphe Thiers (18021857) 1871, 17. veebruar 1871, 30. august ajutine riigipea, valiti 30. augustil 1871 presidendiks
President
Adolphe Thiers (18021857) 1871, 31. august 1873, 24. mai parteitu, astus tagasi vastuolude tõttu parlamendiga
Patrice de Mac Mahon (18081893) 1873, 24. mai 1879, 30. jaanuar parteitu, 1873–1875 presidendi kohusetäitja
Jules Grévy (18071891) 1879, 30. jaanuar 1887, 2. detsember mõõdukas vabariiklane
Maurice Rouvier (18421911) 1887, 2. detsember 1887, 3. detsember mõõdukas vabariiklane, presidendi kohusetäitja
Sadi Carnot (18371894) 1887, 3. detsember 1894, 25. juuni mõõdukas vabariiklane, mõrvati
Charles Dupuy (18511923) 1894, 25. juuni 1894, 27. juuni parteitu, presidendi kohusetäitja
Jean Casimir-Perier (18471907) 1894, 27. juuni 1895, 16. jaanuar mõõdukas vabariiklane, astus ise ametist tagasi
Charles Dupuy (18511923) 1895, 16. jaanuar 1895, 17. jaanuar parteitu, presidendi kohusetäitja
Félix Faure (18411899) 1895, 17. jaanuar 1899, 16. veebruar mõõdukas vabariiklane, suri ametis olles loomulikku surma
Charles Dupuy (18511923) 1899, 16. veebruar 1899, 18. veebruar parteitu, presidendi kohusetäitja
Émile Loubet (18381929) 1899, 18. veebruar 1906, 18. veebruar Demokraatlik Vabariiklik Allianss
Armand Fallières (18411931) 1906, 18. veebruar 1913, 18. veebruar Demokraatlik Vabariiklik Allianss
Raymond Poincaré (18601934) 1913, 18. veebruar 1920, 18. veebruar Demokraatlik Vabariiklik Partei
Paul Deschanel (18551922) 1920, 18. veebruar 1920, 21. september Demokraatlik ja Sotsiaalne Vabariiklik Partei, astus tagasi terviseprobleemide tõttu
Alexandre Millerand (18591943) 1920, 21. september 1924, 11. juuni parteitu, 21.–23. septembrini 1920 presidendi kohusetäitja; astus ise tagasi
Frédéric François-Marsal (18741958) 1924, 11. juuni 1924, 13. juuni parteitu, presidendi kohusetäitja
Gaston Doumergue (18631937) 1924, 13. juuni 1931, 13. juuni Radikaal-Sotsialistlik Partei
Paul Doumer (18571932) 1931. 13. juuni 1932, 7. mai Radikaal-Sotsialistlik Partei, mõrvati
André Tardieu (18761945) 1932, 7. mai 1932, 10. mai Demokraatlik Allianss, presidendi kohusetäitja
Albert Lebrun (18711950) 1932, 10. mai 1940, 11. juuli Demokraatlik Allianss, kaotas võimu nn Vichy valitsuse ametisse astumisel

Prantsuse Riik

muuda

Prantsuse Riik (prantsuse keeles État Français), oli Prantsusmaa nimetus aastail 1940–1944. Ajalookirjanduses nimetatakse seda Vichy valitsuseks riigi valitsuse ajutise asukoha järgi, näitamaks teda mittetäisväärtusliku ja mitteprantsuse riigina. Riigi põhja- ja lääneosa oli okupeeritud Saksamaa poolt. 11. novembril 1942 okupeerisid Saksamaa väed kogu Prantsusmaa territooriumi ja saatsid Prantsusmaa sõjaväe laiali, mille tulemusel kaotas Prantsuse Riigi valitsus sõltumatuse ja muutus täielikult sakslaste kontrollitavaks nukuvalitsuseks.

Prantsuse Riigi lõpuks võib kokkuleppeliselt lugeda riigipea Philippe Pétaini ametist lahkumist 20. augustil 1944. Valitsus jätkas septembrist 1944 kuni aprillini 1945 tegevust eksiilis Saksamaal Sigmaringenis, kuid Pétain loobus selle töös osalemast.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
Riigipea
Philippe Pétain (18561951) 1940, 11. juuli 1944, 20. august parteitu

Ajutine valitsus

muuda

3. juunil 1944 moodustasid Prantsusmaa eksiilis tegutseva vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa juhid Alžiiris Ajutise Valitsuse. Sama aasta augusti lõpus asus valitsus ümber kuus päeva varem vabastatud Pariisi, septembris tunnistasid seda Prantsusmaa legitiimse valitsusena ka Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja NSV Liit. Ajutine valitsus jätkas Prantsusmaa juhtimist kuni 1947. aastani, selle esimees täitis ühtlasi nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
Ajutise Valitsuse esimees '
Charles de Gaulle (18901970) 1944, 3. juuni 1946, 26. jaanuar parteitu, kuni 25. augustini 1944 eksiilis
Félix Gouin (18841977) 1946, 26. jaanuar 1946, 24. juuni Tööliste Internatsionaali Prantsuse Sektsioon
Georges Bidault (18991983) 1946, 24. juuni 1946, 16. detsember Vabariiklik Rahvaliikumine
Léon Blum (18721950) 1946, 16. detsember 1947, 16. jaanuar Tööliste Internatsionaali Prantsuse Sektsioon

Neljas vabariik

muuda

Neljanda vabariigi aluseks olev uus põhiseadus võeti vastu 13. oktoobril 1946. Muuhulgas taastati sellega presidendi kui riigipea ametikoht, kuid säilis parlamentaarne süsteem ja president täitis valdavalt esindusfunktsiooni, samal ajal kui tegelik täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga. Presidendi ametiaeg oli seitse aastat.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
President
Vincent Auriol (18841966) 1947, 16. jaanuar 1954, 16. jaanuar Tööliste Internatsionaali Prantsuse Sektsioon
René Coty (18821962) 1954, 16. jaanuar 1959, 8. jaanuar Talunike ja Sõltumatute Rahvuslik Keskpartei, astus ise tagasi

Viies vabariik

muuda

Viienda vabariigi põhiseadus võeti vastu 4. oktoobril 1958. See muutis oluliselt Prantsusmaa senist riigikorraldust, asendades senise parlamentaarse süsteemi poolpresidentaalse vabariigiga, mis suurendas oluliselt riigipea ehk presidendi volitusi. Muutus ka presidendi valimise kord: detsembris 1958 valis viienda vabariigi esimese presidendi parlamendi asemel valijameeste kogu, 1962. aastal kehtestati juba presidendi otsevalimised. Presidendi surma või tagasiastumise korral asendas nüüd presidenti parlamendi ülemkoja (senati) esimees, tabelis on presidendi kohusetäitjad märgitud kaldkirjas. Kuni 2000. aastani oli presidendi ametiaeg endiselt seitse aastat, siis vähendati ametiaja pikkus viiele aastale.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp Märkused
President
Charles de Gaulle (18901970) 1959, 8. jaanuar 1969, 28. aprill Liit Uue Vabariigi Eest, astus ise tagasi
Alain Poher (19091996) 1969, 28. aprill 1969, 20. juuni Demokraatlik Keskpartei, presidendi kohusetäitja
Georges Pompidou (19111974) 1969, 20. juuni 1974, 2. aprill Demokraatide Liit Vabariigi Eest, suri ametis olles
Alain Poher (19091996) 1974, 2. aprill 1974, 27. mai Demokraatlik Keskpartei, presidendi kohusetäitja
Valéry Giscard d'Estaing (19262020) 1974, 27. mai 1981, 21. mai Sõltumatud Vabariiklased / Vabariiklik Partei
François Mitterrand (19161996) 1981, 21. mai 1995, 17. mai Sotsialistlik Partei
Jacques Chirac (19322019) 1995, 17. mai 2007, 16. mai Liit Rahvaliikumise Eest
Nicolas Sarkozy (1955–) 2007, 16. mai 2012, 15. mai Liit Rahvaliikumise Eest
François Hollande (1954–) 2012, 15. mai 2017, 14. mai Sotsialistlik Partei
Emmanuel Macron (1977–) 2017, 14. mai La République En Marche!

Vaata ka

muuda