Napoleoni kroonimine

Maali kohta vaata artiklit Napoleoni kroonimine (maal).

Napoleoni kroonimine leidis aset pühapäeval, 2. detsembril 1804 (revolutsioonikalendri järgi XIII aasta 11. frimääril) Notre-Dame'is Pariisis Prantsusmaal, kui Napoleon ja Joséphine krooniti prantslaste keisriks ja keisrinnaks. Sellega lõppes Prantsuse Esimene Vabariik ning algas Prantsuse Esimene Keisririik. Napoleon tahtis oma võimu kinnitada ning lasi end seetõttu monarhiks kroonida, temaga tulid kaasa ka uus dünastia ja aadel. Kui varem oli Prantsusmaa monarhi kroonimisel võidnud Reimsi peapiiskop ning tseremoonia leidnud aset Reimsi katedraalis, siis Napoleon kroonimisest võttis osa paavst Pius VII ning see toimus Notre-Dame'is. Napoleon viis kroonimisel läbi mitmesuguseid riituseid, mida ta laenas nii Karolingide dünastialt, ancien régimeʾilt kui Prantsuse revolutsioonist.

"Napoleoni kroonimine" (Jacques-Louis David, 1808)

Mais 1804 andis nõuandev kogu Sénat conservateur Konsulaadile õiguse keisri kroonimiseks. Samal aastal toimunud referendumiga andis toetasid prantslased Napoleoni kroonimist ülekaalukalt. Napoleon tahtis keisriks saada, et võita muude monarhiate silmis valitsejana legitiimsust ning algatada oma dünastia.[1]

Aastal 1805 krooniti Napoleon Milano toomkirikus Raudkrooniga ka Itaalia kuningaks.[2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Englund, Steven (30. aprill 2005). Napoleon: A Political Life. Harvard University Press. ISBN 978-0-674-01803-7. Vaadatud 1. detsembril 2011.
  2. "Napoleon's consecration and coronation in Milan, 26 May, 1805". Napoleon.org. Vaadatud 26. mail 2024.

Kirjandus

muuda
  • Dwyer, Philip. "Citizen Emperor’: Political Ritual, Popular Sovereignty and the Coronation of Napoleon I," History (2015) 100#339 pp 40–57, online
  • Masson, Frederic; Cobb. Frederic (translator). Napoleon and his Coronation. London, 1911