Henri I (Prantsusmaa)
Henri I [an´rii esimene] (4. mai 1008 – 4. august 1060) oli frankide kuningas aastatel 1031–1060. Teda peetakse varase Kapetingide liini nõrkuse sümboliks, sest tema valitsemisajal oli Prantsusmaa kuninga valdus ajaloo väikseim. Selles ei nõustu aga kõik ajaloolased, kellest mitmed peavad teda tugevaks aga realistlikuks kuningaks, kes oli sunnitud poliitikat tehes silmas pidama Prantsuse monarhia piiranguid.
Elulugu muuda
Valitsemisaeg muuda
Henri I oli Robert II Vaga ja Arles’i Constance’i kaheteistkümnes poeg ja Karpetingide dünastia kolmeteistkümnes kuningas.[1] Ta päris trooni peale oma venna, Hugues II surma aastal 1025.
1016. aastal sai ta Burgundia hertsogi tiitli, mille üle tema isa enam kui kümme aastat võitles.
Nagu tema eelkäijate puhul, iseloomustasid Henri I valitsemisaega territoriaalsed konfliktid. 1025. aastal liitus Henri noorema venna Roberti mässuga nende isa vastu. Mässu toetas ka nende ema.
Henri I pühitseti kuningaks Robert II eluajal 14. mail 1027 Reimsi katedraalis.[2] Ta sai võimule 1031. aastal, kuid pidi seisma silmitsi oma ema ja vasallidega, kes tahtsid troonile panna tema noorema venna Roberti.[3] 1032. aastal andis Henri I rahu saavutamiseks apanaažina oma vennale Burgundia hertsogi tiitli[3], mille nende isa 1016. aastal oli andnud talle.[1]
Pärast Normandia hertsogi lahkumist Pühale maale 1035. aastal sai Henri I hertsogi poja Williami (prantsuse keeles Guillaume) eestkostjaks. Kui nendeni jõudis uudis hertsogi surmast, toetas Henri I Williamit võitluses vaenulike Normandia vasallide vastu. 1047. aastal võitsid nad vasallide üle otsustavas Vale-ès-Dunes’i lahingus Caeni linna lähistel.[4]
1050. või 1051. aastal abiellus hertsogiks saanud William Flandria Matilda, Henri I õetütrega.[5] Henri I leidis, et William ähvardab sedasi tema trooni, ning läks hertsogiga seepeale tülli. Ta üritas vallutada Normandiat, kuid William võitis Prantsusmaad Mortemeri lahingus 1054. aastal ja kolm aastat hiljem ka Varaville’i lahingus.[6] Henri I jätkas Normandia parunite toetamist Williami vastu oma surmani 1060. aastal.[7]
Henri I kohtus kolmel korral Saksa-Rooma keiser Heinrich IIIga. 1043. aastal arutasid nad keisri abielu Henri vasalli tütre, Poitou Agnesega. 1048. aasta oktoobris allkirjastasid kuningas ja keiser sõpruslepingu.[8] Kolmandal kohtumisel 1056. aasta mais arutlesid nad pingete üle Thiubault III ja Blois aadelkonna vahel.[8] Vaidlus piirkonna üle oli aga nii tuline, et Henri süüdistas keisrit lepingu rikkumisest ja lahkus.[8]
1058. aastal müüs Henri I piiskopkondi ja kloostreid, eirates paavsti legaadi kardinal Humbert'i esitatud simoonia (vaimulikuametiga hangeldamine) ja türannia süüdistusi.[9] 1060. aastal taasehitas Henri Saint-Martin-des-Champs’i kloostri Pariisi lähistel.
Kuningas Henri I suri 4. augustil 1060. aastal Vitry-en-Brie's Prantsusmaal and maeti Saint Denis' basiilikasse. Trooni päris tema poeg, Philippe I, kelle nimel tegutses regendina Henri kuninganna Kiievi Anna.
Abielu ja järglased muuda
1033. aastal kihlus Henri saksa-rooma keisri Konrad II tütre Mathildaga (1027–1034), kes suri seitsmeaastasena.[10]
1034. aastal abiellus ta Friisi Mathildega (u. 1025/1026–1044), kes suri kümme aastat hiljem.[1]
19. mail 1051 abiellus Henri Kiievi Annaga[1], kellega tal sündis neli last:
Nende vanim poeg Philippe krooniti 1059. aastal ning ta sai võimul aasta hiljem.
| Eelnev Robert II |
Frangi kuningas 1031–1060 |
Järgnev Philippe I |
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Bradbury, Jim (2007). The Capetians: kings of France, 987-1328. Dynasties. London: Hambledon Continuum. ISBN 978-1-85285-528-4.
- ↑ Clark, William W. (2006). Medieval cathedrals. Greenwood guides to historic events of the medieval world. Westport, Conn.: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32693-6.
- ↑ 3,0 3,1 Hallam, Elizabeth M.; West, Charles (2020). Capetian France, 987-1328 (3rd. ed trükk). Abingdon (GB): Routledge. ISBN 978-1-138-88767-1.
- ↑ Douglas, David C (1999). William tthe Conqueror. Yale English Monarchs. Yale University Press. ISBN 978-0300078848.
- ↑ Van Houts, Elisabeth (23. september 2004). "Matilda [Matilda of Flanders] (d. 1083)". Oxford Dictionary of National Biography (inglise). DOI:10.1093/ref:odnb/18335. Vaadatud 28. detsembril 2023.
- ↑ Ouest-France (16. august 2016). "Sur les traces de Guillaume de Normandie". Ouest-France.fr (prantsuse). Vaadatud 28. detsembril 2023.
- ↑ Brown, R. Allen (1998). Normans and the Norman Conquest (2. ed., repr trükk). Woodbridge: Boydell Press. ISBN 978-0-85115-367-4.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Weinfurter, Stefan (1999). The Salian century: main currents in an age of transition. Middle Ages series. Philadelphia (Pa.): University of Pennsylvania press. ISBN 978-0-8122-3508-1.
- ↑ Hallam, Elizabeth M. (1980). Capetian France: 987 - 1328. London [usw.]: Longman. ISBN 978-0-582-48909-7.
- ↑ Wolfram, Herwig (2006). Conrad II, 990-1039: emperor of three kingdoms. University Park (Pa.): Pennsylvania State University Press. ISBN 978-0-271-02738-8.
- ↑ Raffensperger, Christian (2012). Reimagining Europe: Kievan Rus' in the medieval world. Harvard historical studies. Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press. ISBN 978-0-674-06384-6.
- ↑ Gilbert of Mons (2005). Chronicle of Hainaut by Gilbert of Mons. Tõlkinud Napran, Laura (NED - New edition trükk). Boydell & Brewer. DOI:10.7722/j.ctt14brtwt. ISBN 978-1-84383-120-4.