Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Louis II oli Lääne-Frangi kuninga (843–877), Frangi keisri (875–877) ja Itaalia kuninga (875–877) Charles Paljaspea ja Orléansi Ermetrude poeg.
Keiser Ludwig Vaga oli andnud Akvitaania kuningriigi oma nooremale pojale Charlesile. Karolingide-vahelises võimuvõitluses vangistati Pippin II aastal 852 Charles II Paljaspea poolt, kes varsti pärast seda kuulutas oma poja Charlesi Akvitaania valitsejaks. 845. aastal sõlmitud lepinguga Charles II Paljaspea ja Pippin II vahel vähenes kuningriigi pindala Poitou, Saintonge'i ja Angoumois' kaotuse võrra piirkonna loodeosas, mis anti Poitiers' krahvile. Noore Charlesi surmaga 866. aastal sai Akvitaania kuningriigi tema vend Louis II Kogeleja.
877. aastal marssis Itaaliasse Ida-Frangi kuningas Karlmann, Charles Paljaspea aga suri 877. aastal. Frangi keisri surma järel nõudis Karlmann krooni endale, kuid paavst ei tahtnud seda talle anda. Karlmanni haigestumisel tungisid tema liitlased Spoleto hertsog Lamberto I ja Toscana margi markkrahv Adalberto I Rooma ning vangistasid paavsti, nõudes Rooma elanikelt truudusvannet Karlmannile. Paavst Johannes VIII keeldus okupeerijate nõudmisi täitmast ja põgenes Lääne-Frangi riiki, kus ta kroonis 7. septembril 878 Troyes' kuningaks Louis II.
Frangi keisriks Louis II siiski ei saanud, sest juba järgmise aasta aprillis ta suri, olles valmistumas sõjaretkeks viikingite vastu. Et ta valitsusaeg kestis vaevalt poolteist aastat, ei jõudnud ta midagi erilist korda saata. Allikate kohaselt oli ta viletsa tervise ning suhteliselt vähese poliitilise mõjuga kuningas.
Pärast Louis II surma jagati Lääne-Frangi riik tema poegade Louis III ja Karlmanni vahel.
| Eelnev Charles Paljaspea |
Lääne-Frangi kuningas 877–879 |
Järgnev Louis III ja Karlmann |