Akvitaania kuningriik

Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.

Akvitaania kuningriik
ladina Regnum Aquitaniae
oksitaani Reiaume d'Aquitània
prantsuse Royaume d'Aquitaine


781982
Valitsusvorm monarhia
Osa Karolingide impeeriumist
(aastani 832)
Lääne-Frangi riigist
(aastast 865)
Pealinn Tolosa
Religioon katoliiklus

Asutamine

muuda

Autonoomse ja tülika Akvitaania hertsogkonna vallutasid frangid aastal 769 pärast mässusid nende ülemvõimu vastu. Akvitaania partikularismi uue demonstratsiooni ärahoidmiseks otsustas Karl Suur organiseerida maa oma kuningriigis.

Aastal 781 tegi ta oma kolmandast, siis kolmeaastasest pojast Ludwigist Akvitaania kuninga. Frangi riigile allutatud uus kuningriik sisaldas Akvitaania, aga ka Gootia ja Karolingide valdused Hispaanias.

Kui kuningas asus Karolingide paleedes kuningriigi põhjaosas (Limoges/Le Palais-sur-Vienne, Poitiers/Chasseneuil, Ébreuil, Bourges, Angeac-sur-Charente/Angoulême), asus haldustuumik eesotsas krahv Guillaume de Gellone'iga Toulouse'is.

Keisririigi jagunemine

muuda

Aastal 806 kavandas Karl Suur jagada oma riigi poegade vahel. Ludwig sai oma kuningriigile lisaks Provence'i ja Burgundia.

Akvitaania kuningad

muuda
Kuningriik liideti Lääne-Frangi riigiga, mille kuningad kasutasid mõnikord tiitlit "Frankide ja akvitaanlaste kuningas"
  • 854–859 – Pippin II
  • 855–863 – Charles II (l'Enfant), Charles Paljaspea poeg.
Kuningriik liideti Lääne-Frangi riigiga, mille kuningad kasutasid mõnikord tiitlit "Frankide ja akvitaanlaste kuningas"
  • 865–866 – Charles II.
  • 866–867 – Loís II (lo Quèc), Charles Paljaspea poeg.
Kuningriik liideti Lääne-Frangi riigiga, mille kuningad kasutasid mõnikord tiitlit "Frankide ja akvitaanlaste kuningas"
Kuningriik liideti Lääne-Frangi riigiga, mille kuningad kasutasid mõnikord tiitlit "Frankide ja akvitaanlaste kuningas"
Kuningriik ja tiitel liideti Lääne-Frangi riigiga

Akvitaania nimetatud hertsogid

muuda
Mittenimetatud Akvitaania hertsogid

Vaata ka

muuda