Oskar Loorits

Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti teaduste akadeemia liige aastail 1938–1940.

Oskar Loorits
Oskar Loorits, 1920s.jpg
Oskar Loorits
Sündinud 9. november 1900
Suure-Kõpu vald
Surnud 12. detsember 1961 (61-aastaselt)
Uppsala, Rootsi
Alma mater Tartu Ülikool
Abikaasa Ellen Espenberg (a. 1927)
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) rahvaluuleteadlane, usundiloolane
Töökohad Uppsala Ülikool
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Tartu Ülikool
Tuntumad tööd "Eesti rahvausundi maailmavaade", Endis-Eesti elu-olu (I–IV), "Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" (I–III)
Doktoritöö "Liivi rahva usund", I–III (1926)
Doktoritöö juhendaja Walter Anderson
Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akdeemia arhiivist

Elukäik ja teadustegevusRedigeeri

Oskar Loorits sündis 9. novembril 1900 Mulgimaal Suure-Kõpu vallakirjutaja pojana. Koolitee algas Supsi ministeeriumikoolis, jätkus Kõpu kihelkonnakoolis ja 19141917 Tartu Aleksandri Gümnaasiumis.

19181919 osales O. Loorits Viljandi kooliõpilaste pataljoni koosseisus Vabadussõjas.

1919. aastal lõpetas ta Viljandi gümnaasiumi. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas õppis ta aastatel 1919–1922 keeleteadust ja rahvaluulet ja sai magistrikaraadi 1923.

1920. aastast hakkas ta käima Kuramaal, esialgu prof. Lauri Kettuse abilisena. Juba esimesel ekspeditsioonil õppis ta ära liivi keele ja sai liivlastelt nime Vāldapǟ, mida ta hiljem kasutas kirjandusliku pseudonüümina liivikeelseid luuletusi avaldades.

1923–1927 oli Oskar Loorits ülikooli teaduslik stipendiaat, 1926. aastal kaitses Tartu Ülikoolis Walter Andersoni juhendamisel doktorikraadi hiljem 3-köiteliseks monograafiaks arendatud uurimusega „Liivi rahva usund“ (Tartu, 1926–1928) [[1]. Ta võitles ägedalt liivlaste õiguste eest ja käis Kuramaa liivlaste juures pidevalt kuni 1937. aastani, mil Läti Vabariigi valitsus võttis temalt õiguse Lätimaale siseneda.

Aastail 1927–1937 oli ta ülikoolis rahvaluule eradotsent, 1938–1939 dotsent ja 1939–1941, pärast Walter Andersoni lahkumist Eestist, sai temast eesti ja võrdleva rahvaluule professori kohusetäitja. O.Loorits asutas 1927. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERS) ja juhtis alates loomisest selle tööd. Ta tõi tagasi Jakob Hurda 162-köitelise vanavarakogu, mida oli alates 1907. aastast hoitud Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis, ja hakkas seejärel koondama kõiki varasemaid rahvaluulekogusid.

Ta viis käsikirjalise rahvaluulepärandi korrastamise ja süstematiseerimise väljapaistvale tasemele rahvusvahelises ulatuses. Rööbiti kogude korraldamisega tegeldi O. Looritsa juhtimisel ka folkloorse materjali kogumisega. O. Loorits pööras tähelepanu ka Eesti vähemusrahvuste folkloorile (vene, rootsi, ingeri, mustlaste kogud). Ta aitas kaasa paljude filoloogiaväljaannete, koguteoste ja saripublikatsioonide toimetamisel ning tegi nendele rohkesti kaastööd.

O. Loorits oli tegev folkloristika kõigis harudes: kogumisel, publitseerimisel ja uurimisel. Tema bibliograafia sisaldab 559 nimetust. Eri raamatutena ilmunud folkloristlikke uurimusi ja väljaandeid on neist 25, keeleteaduslikke 5 ja publitsistlikke 6. Paguluses ilmus temalt 11 teost.

O. Loorits on eriti rohkesti uurinud rahvausundit. Sel teemal on tema sulest lisaks doktoriväitekirjale ilmunud lühiülevaade „Eesti rahvausundi maailmavaade“ (1932), „Estnische Volksdichtung und Mythologie“ (1932), kaks köidet etnograafilisi pärimusi „Endis-Eesti elu-olu“ (1939–1941). Rootsis avaldas ta oma pikaajalise uurimistegevuse kokkuvõttena 3-köitelise teose „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ (1949–1960), mida on kõrgelt hinnanud paljude maade eriteadlased. O. Loorits oli ka liivlaste rahvaluule suurim koguja ja uurija Ta on avaldanud teosed „Livische Märchen- und Sagenvarianten“ (Helsinki, 1926), „Volkslieder der Liven“ (Tartu, 1936), „Liivi rahva mälestuseks“ (Tartu, 1938).


Kõrvuti teadusliku tegevusega esines O. Loorits ideoloogina ja publitsistina – artiklikogud „Vastu voolu“ (1933) ja „Oma rada“ (1939). Rahvusküsimuse üle on ta arutlenud Rootsis avaldatud raamatutes „Eestluse elujõud“ (1951) ja „Eesti ajaloo põhiprobleemid“ (1955).


Saksa okupatsiooni ajal saadeti O. Loorits Tartust välja. 1944 emigreerus ta Rootsi, võttes kaasa hulga materjale, mille põhjal sai paguluses erialast uurimistegevust jätkata. 1944–1947 töötas ta Uppsala Ülikooli murde- ja rahvaluulearhiivis arhiiviassistendina, 1947–1961 kuni surmani riikliku stipendiaadina Rahvateaduslikus Arhiivis.

O. Loorits suri 12. detsembril 1961 Uppsalas ja on maetud 25. septembril 2000 Tartu Raadi kalmistule.

LiikmesusRedigeeri

O. Loorits oli alates 1919. a. sügissemestrist Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, pärast sellest lahkumist 1920 üliõpilasseltsi EYS Veljesto asutajaliige. Ta oli ka ÕES-i liige, Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige (1935), Soome-Ugri Seltsi välisliige (1933), Kalevala Seltsi (1938), Eesti Teadusliku Seltsi (Rootsis) ja Kuningliku Gustav Adolfi nim Rahvateadusliku Akadeemia välisliige. 1938. aastal nimetati ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

5. veebruaril 1938 peetud kõnes nõudis ta kõigi Eesti üliõpilasorganisatsioonide sulgemist.[2]

Teosed eesti keelesRedigeeri

Üheköitelised teosedRedigeeri

Mitmeköitelised teosedRedigeeri

  • "Liivi rahva usund. I: mit einem Referat: Der Volksglaube der Liven”, Tartu Ülikool 1926, 270 lk; II 1927, 280 lk; III 1928, 284 lk; I-III köite kordustrükk: Eesti Keele Instituut, Tartu 1998, 870 lk; IV-V köide (käsikirja järgi avaldatud esmatrükk): toimetajad Luule Krikmann jt; tõlked saksa keelest: Reet Hiiemäe; tõlked liivi keelest ja eessõna: Kristi Salve, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2000, 394 + 180 lk
  • "Endis-Eesti elu-olu" (etnograafilised pärimused), I (alapealkiri "Lugemispalu kaluri ja meremehe elust"), Tartu 1939; 2., parandatud ja täiendatud trükk: toimetaja Mall Hiiemäe, EKM 2002; II (alapealkiri "Lugemispalu metsaelust ja jahindusest"), Tartu 1941, 2. trükk: toimetaja ja eessõna autor Mall Hiiemäe, EKM 2004; III (alapealkiri: "Lugemisi põllumehe elust"), EKM, Tartu 2000; IV (alapealkiri "Lugemispalu karjakasvataja elust"), EKM, Tartu 2001, 316 lk

Teosed saksa keelesRedigeeri

  • Livische Märchen – und Sagenvarianten (liivlaste pärimusi), Helsingi 1926
  • Estnische Volksdichtung und Mythologie, Tartu 1932
  • Pharaos Heer in der Volksüberlieferung I, Tartu 1935
  • Volkslieder der Liven (liivlaste laululooming koos saksakeelsete tõlgetega), Tartu 1936
  • Gedanken-, Tat- und Worttabu bei den estnischen Fischern, Tartu 1939
  • Grundzüge des estnischen Volksglaubens, I Lund 1949, II Lund 1951, III Lund 195960
  • Der heilige Kassian und die Schaltjahrlegende, Helsingi 1954
  • Die Heilige Georg in der russischen Volksüberlieferung Estlands, Berliin 1955
  • Estnische Volkserzählungen (eesti rahvalaulud), Berliin 1959

IsiklikkuRedigeeri

Looritsa vanemad olid Andres Loorits ja Liisa Loorits, neiupõlvenimega Leesment. Ta abiellus 1927 Hiiumaalt pärit Ellen Espenbergiga (1907–1991). Looritsa vend oli Aleksander Loorits.[3]

Hellar Grabbi väitel oli Looritsa poeg Ülo Koit[viide?].

ViitedRedigeeri

  1. https://www.kirmus.ee/oskarloorits/assets/failid/artiklid/Oinas.pdf.
  2. Üliõpilaste organisatsioonid Tartus suletagu! Rahvaleht, 7. veebruar 1938, nr 16, lk 3.
  3. http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1989 Oskar Looritsa andmed.

KirjandusRedigeeri

  • "Oskar Loorits, 1900–1961: trükitud tööde bibliograafia". Osa teksti saksa keeles. Vastutav toimetaja Mare Kõiva. Keele ja Kirjanduse Instituut, Tartu 1990, 48 lk
  • "Oskar Loorits 1900–1961: bibliograafia = Bibliographie". Toimetaja: Karin Ribenis. Osa teksti saksa keeles; tõlge: Reet Hiiemäe. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2000, 94 lk
  • August Annist ja Harri Moora, "Teos eesti rahvausundi uurimise alalt" (O. Looritsa saksakeelne "Eesti rahvausundi põhijooned") – Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 501–508; ilmunud ka A. Annisti artiklikogumikus "Noorusmaa", Ilmamaa, Tartu 2011, lk 405–421 (pealkirjaga "Eesti rahvausundi põhijooned Oskar Looritsa järgi")
  • Ilmar Talve, "Teaduse alguses I: mälestusi Oskar Looritsast ta 90-nda sünnipäeva puhul" – Tulimuld 1990, nr 4, lk 206–211; ka I. Talve raamatus "Vanem ja noorem Eesti", Tartu 2008, lk 167–176
  • Raimond Kolk, "Mõned mälestuslikud read Oskar Looritsast" – Keel ja Kirjandus 1990, nr 11, lk 688–689
  • Ülo Tedre, "Ühe isepärase mehe tööst ja tegemistest" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 3, lk 169–174
  • Ülo Tedre, "Mida arvas Oskar Loorits eestlastest?" – Raamatukogu 1996, nr 6 (detsember), lk 5–8
  • Aleksander Loorits, "Oskar Looritsa noorusmailt". Mulgi Kultuuri Instituut, Viljandi 2000, 44 lk
  • Eila Patjas, "Oskar Loorits – eestluse südametunnistus", soome keelest tõlkinud Heldur Niit – Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 804–813
  • Mall Hiiemäe, "Meie, eestlased" (raamatu "Meie, eestlased" arvustus) – Raamatukogu 2001, nr 2 (aprill), lk 27–29
  • Ülo Tedre, "Kaks juubeliraamatut" (raamatute "Meie, eestlased" ja "Endis-Eesti elu-olu" III arvustused) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 6, lk 433–435
  • Ülo Tedre, "Viimane, ent loodetavasti mitte viimne" (raamatu "Endis-Eesti elu-olu" IV arvustus) – Keel ja Kirjandus 2002, nr 3, lk 208–210
  • Rutt Hinrikus, "Oskar Looritsa kirjad Hugo Salasoole" – Tuna 2003, nr 1, lk 104–110
  • Sirje Olesk, "Üks isikupärane vaade Eesti sisepoliitikale 1930. aastatel. Oskar Looritsa kirjad Martti Haaviole" – Tuna 2004, nr 1, lk 96–108, järg nr 2, lk 92–105
  • Renate Blumberga, "Oskar Loorits ja liivlased" – Mäetagused, 2004, nr 24, lk 9–17
  • Monika Tasa, "Rahvusteadlane Oskar Loorits ja tema kaasaeg (1920-1940)", magistritöö, Tartu Ülikool, 2008
  • Monika Tasa, "Elulähedane akadeemik Oskar Loorits" – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, nr 37, Tartu 2009, lk 84–107

VälislingidRedigeeri