Ava peamenüü

Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik.

NimetusRedigeeri

Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismiteooriale pidi kommunism saabuma alles hiljem. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt.

TekeRedigeeri

Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolševike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkis Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena.

ÜhisjooniRedigeeri

DiktatuurRedigeeri

Kommunistlik riik on üldreeglina totaalne riik. Kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kommunistliku partei ladvikust kujuneb välja valitsev eliit; partei juhist saab faktiline riigipea ja diktaator.

Vabaduste piiramineRedigeeri

Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile.

KäsumajandusRedigeeri

Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. Välismajanduslikes suhetes eelistatakse autarkiat.

MilitarismRedigeeri

Sõjaväe kõrgem juhtkond kujuneb üheks privilegeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel on peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia.

Agressiivne välispoliitikaRedigeeri

Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peetakse vaenlasteks. Sageli ei usaldata ka teisi kommunistlikke riike.

Sotsiaalsed hüvedRedigeeri

Tasuta haridus ja arstiabi ning riiklikud pensionid tagatakse kõigile.

Kommunistlikke riikeRedigeeri

Loetletud maade tähestikulises järjekorras. Sulgudes järgneb riigi või riigi osa nimi kommunistliku režiimi ajal ning režiimi kehtimise aastad.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri