Kommunistlik riik

Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik.

Nimetus

muuda

Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismiteooriale pidi kommunism saabuma alles hiljem. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt.

Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolševike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkis Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena.

Ühisjooni

muuda

Diktatuur

muuda

Kommunistlik riik on üldreeglina totaalne riik. Kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Eksisteerisid nn. rahvarinded, kuhu kuulus kommunistlik partei ja ka mõned teised parteid, et jätta mulje mitmeparteilisusest, kuid tegelikult pidid teised parteid oma eksistentsi kestmiseks tunnustama kommunistliku partei juhtrolli. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kommunistliku partei ladvikust kujuneb välja valitsev eliit; partei juhist saab faktiline riigipea ja diktaator.

Vabaduste piiramine

muuda

Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile.

Käsumajandus

muuda

Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. Välismajanduslikes suhetes eelistatakse autarkiat.

Militarism

muuda

Sõjaväe kõrgem juhtkond kujuneb üheks privilegeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel on peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia.

Agressiivne välispoliitika

muuda

Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peetakse vaenlasteks. Sageli ei usaldata ka teisi kommunistlikke riike.

Sotsiaalsed hüved

muuda

Tasuta haridus ja arstiabi ning riiklikud pensionid tagatakse kõigile.

Kommunistlikke riike

muuda

Loetletud maade tähestikulises järjekorras. Sulgudes järgneb riigi või riigi osa nimi kommunistliku režiimi ajal ning režiimi kehtimise aastad.

Vaata ka

muuda

Kirjandus

muuda