Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik

	Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik የኢትዮጵያ ሕዝባዊ ዲሞክራሲያዊ ሪፐብሊክ 1987–1991
	Lipp Vapp
Valitsusvorm	Üheparteiline marksistlik-leninistlik sotsialistlik unitaarvabariik
President	Mengistu Haile Mariam ; (1987–1991) ; Tesfaye Gebre Kidan ; (1991)
Peaminister	Fikre Selassie Wogderess ; (1987–1989) ; Hailu Yimenu ; (1989–1991) ; Tesfaye Dinka ; (1991)
Pealinn	Addis Abeba
Religioon	Riigiateism
Pindala	1 221 900 km²
Rahvaarv	51 666 622 (1990)
Riigikeeled	Amhara
Rahaühik	Birr
Hümn	"Ītyoṗya, Ītyoṗya, Ītyoṗya, qidä mī"; ኢትዮጵያ, ኢትዮጵያ, ኢትዮጵያ ቂዳ ሚ; ("Etioopia, Etioopia, Etioopia, ole esimene")
Rahvusvaheline; suunakood	+251
Ajutine Sõjaväe Haldusnõukogu	Etioopia ajutine valitsus

Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik (ERDV; amhara keeles የኢትዮጵያ ሕዝባዊ ዲሞክራሲያዊ ሪፐብሊክ, Ye-Ītyōṗṗyā Həzbāwī Dīmōkrāsīyāwī Rīpeblīk) oli kommunistlik riik tänapäeva Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi ja Eritrea Riigi aladel aastatel 1987–1991.

Marksistlik-leninistlik üheparteiline Etioopia RDV rajati veebruaris 1987, kui jõustus 1987. aasta Etioopia põhiseadus, mis oli kolm nädalat tagasi rahvahääletusel vastu võetud. Aastast 1974 ajutise valitsusena võimul olnud sõjaväehunta Derg tahtis riigi tsiviilvõimule üle viia ning 1984. aastal, pärast viit aastat ettevalmistusi, kuulutati välja sotsialistlik vabariik. Riiki hakkas juhtima samal aastal rajatud Etioopia Tööpartei (ETP), mille peasekretäriks sai Dergi esimees Mengistu Haile Mariam. Etioopia RDV väljakuulutamisega saadeti Derg de jure laiali, kuid see jäi de facto võimule kuni septembrini, kui uus valitsus pärast juunis korraldatud valimisi ametisse astus. Uues valitsuses olid peamiselt endised Dergi liikmed, Mengistu oli nii Etioopia president kui ka ETP peasekretär.^[4]

Etioopia RDV valitsus oli sarnaselt teiste kommunistlike riikidega jõustruktuuride abil de facto väga tsentraliseeritud. De jure oli riigi kõrgeim võimuorgan parlament Rahvusshengo. President oli nii riigi kui valitsuse juht ning tal olid laiad seadusandlikud ja täidesaatvad volitused. President oli Riiginõukogu, mis tegi istungjärkude vahelisel ajal Rahvusshengo tööd, esimees. De facto ei olnud parlamendil erilist võimu ning seadusandlus sündis ETP-s ning selle poliitbüroos. Kuna Mengistu oli nii riigi kui partei juht, oli ta sisuliselt diktaator. ETP Poliitbüroosse kuulusid peamiselt endised Dergi liikmed. De jure olid kõik isikuvabadused põhiseadusega tagatud, kuid de facto rikkus valitsus sisuliselt kõiki inimõigusi.

Dergi ajast pärandus Etioopia RDV-le palju probleeme, nagu riiki 1980. aastate esimesel poolel räsinud näljahäda, sõltuvus välisabist ja ülemaailmne kommunismi lagunemine. Nõukogude Liit lõpetas Etioopiale abi andmise 1990. aastal ning mässulised võtsid Etioopia kodusõja ja Eritrea vabadussõjas aina suurema osa riigist enda kontrolli alla. Mengistu põgenes riigist mais 1991, nädal pärast tema eksiiliminekut vallutas Etioopia Rahvarevolutsiooniline Demokraatlik Rinne Addis Abeba ning kuulutas välja Ajutise Valitsuse.

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ Brüne, Stefan (1990). "Ideology, Government and Developmentthe People's Democratic Republic of Ethiopia". Northeast African Studies. 12 (2/3): 189–199. JSTOR 43660324.
↑ "The world factbook". 21. juuli 2010. Vaadatud 4. aprill 2020.
↑ www.nationalanthems.info
↑ Ethiopia Parliamentary Chamber: Elections held in 1995, PARLINE database (accessed 20 October 2009)

[1] Brüne, Stefan (1990). "Ideology, Government and Developmentthe People's Democratic Republic of Ethiopia". Northeast African Studies. 12 (2/3): 189–199. JSTOR 43660324.

[CIA1990-2] "The world factbook". 21. juuli 2010. Vaadatud 4. aprill 2020.

[3] www.nationalanthems.info

[4] Ethiopia Parliamentary Chamber: Elections held in 1995, PARLINE database (accessed 20 October 2009)

[1]

[2]

[3]

[4]